Võnkuv keha tekitab laineid. Helilained on pikilained . Pikilaines liiguvad osakesed piki laine levimise suunda Kuidas tekib heli ? Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Helilainete levimine Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine. Kaugustel, mis on suuremad kui 10 heli lainepikkust, võib keralaine väikest osa käsitleda kui tasalainet. Heli omadused · Heli omadused on näiteks : 1. Helikõrgus 2. Helikiirus 3. Helivaljus 4. Helitämber 5. Helivältus Helikõrgus
Helilained 7 Heli on lainena leviv õhumolekulide edasi-tagasi võnkumine. Kui mingil hetkel surutakse ühes kohas õhumolekulid kokku, siis tekib selle kõrvale samaaegselt molekulide hõrendus. Üksteise järel kulgevad õhu tihendused ja hõrendused kujutavadki helilainet, mis lähtub heliallikast ja jõuab meie kõrvadesse. Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine. Kaugustel, mis on suuremad kui 10 heli lainepikkust, võib keralaine väikest osa käsitleda kui tasalainet. Resonants Kui lüüa kergelt vastu minit eset, näiteks vastu veeklaasi, tekib heli, sest igal esemel on oma kindel loomulik võnkesagedus
kerapind) ja tasalainetest (lainepinnaks on tasand). Lainepindade kaugus üksteisest on võrdne lainepikkusega . Lainepinna normaali nimetatakse kiireks. Laineid võib jagada ka kulgevateks ja seisvateks. Kui laine kuju liigub ruumis, on tegemist kulglainega, kui laine kuju püsib ruumis paigal, on tegemist seisulainega. Kulglained võivad kanduda tõkete taha. Seda nähtust nimetatakse difraktsiooniks. Tasalaine levib pärast ava läbimist keralainena, mis on kandunud ava servade taha. Sellist lainete käitumist saab seletada Huygensi printsiibiga, mille kohaselt igat lainepinna punkti võib vaadelda kui uut keralaine allikat. Lainete liitumist nimetatakse interferentsiks. Liitumisel võivad lained üksteist tugevdada või nõrgendada. Tulemus oleneb lainete faaside vahest: kui liituvad lained on samas faasis, siis nad tugevdavad teineteist, kui nad on aga vastandfaasis, siis nõrgendavad. Kui liituvad
annaabi.ee 
