Õhku täis kerakala 4 3 VÄLIMUS Nende kalade eripäraks on suhteliselt lühike töntsakas keha ja suur pea. Suurimad kerakalad kasvavad umbes 90 cm pikkuseks kuid enamus on palju väiksemad. Väga hästi arenenud lihastikuga, välimuselt suuri lehvikuid meenutavad rinnauimed lubavad kaladel edukalt vees edasi-tagasi manööverdada. Kõhuuimed puuduvad. Omaette vaatamisväärsuseks on kerakalalaste suu. Lõuahambad on neil liitunud ja moodustavad pigem linnu nokka kui kala suud meenutava struktuuri. Nokalaadne moodustis on tugev, sellega saab edukalt purustada nii limuste kodasid kui ka vähkide välisskeletti. (Kokassaar, 2012) Kerakalad on võimelised oma silmi iseseisvalt liigutama ja paljud liigid on võimelised oma värvi intensiivsust ja mustrit muutma vastavalt keskkonna muutustele. Nad on mõnevõrra sarnased kameeleonitele
ülespoole, tema keha ogad tõusevad püsti nagu siilil ning on kindlaks kaitseks vaenlaste vastu. Ja ka sellele irevile aetud teravate lõugadega hernehirmutise kohutav välimus ajab kallaletungijaile hirmu peale. Kui hädaoht möödub, laseb kerakala oma vatsast õhu välja, laskub sügavamale ning tema keha omandab uuesti värtnataolise kuju. 4 Kerakalalaste üht esindajat okaskõhtu- võib kohata meie Kaug-Idas, Primorjes. See kala on kuni 25 cm pikkune. Pilt 2. Kerakala (Tetrodon sp.)(http://mangukoobas.lahendus.ee/media_files/210865l.JPG) Troopikameredes elab hiiglaslik, üle 1000 kg raskune ja rohkem kui 2 m pikkune kuukala. Tema külgedelt lamendunud eha on ümmargune nagu täiskuu. Saba on kalal väike, otsekui ära raiutud, selja ja pärakuuim on pikad. Kuukala on pelaagilise eluviisiga s.t. ta ujub avavees
annaabi.ee 
