Võib vist lisada, et meie skulptuuri selles osas ongi Koort siiani ületamatu. Koort on ühte tööd teinud erinevates materjalides kindlasti rohkem kui mõni teine meie kujur ja seda eripära on käesoleva näituse ülesehitamisel rõhutatud („Karjapoiss”, ”Nutt”). Näitusel saab näha ka tema töid keraamikas: portreid, loomi, - tarbekunsti esemeid vihjeliselt. Tema eriline huvi keraamika, glasuuridega katsetamisese vastu viisid ta 1934. aastal tööle Moskva lähedale Gželi keraamikatehase kunstilise juhi kohale. Jaan Koort suri Moskvas 14. oktoobril 1935. aastal, urn tuhastatud põrmuga toodi 6. novembril Tallinnasse ja maeti 11. juulil 1976. aastal koos abikaasa Mari Koorti põrmuga Rahumäe kalmistule. ALEKSANDER TASSA 1882–1955 Aleksander Tassa sündis 1882. aastal Tartus. Tema kunstihariduslik tee sai alguse 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. 1904. aastal siirdus A. Tassa Peterburi A.
Seega on iga prügila potentsiaalne reostusallikas. Eesti elanikkonnast ligikaudu 70 % elab linnades. Seega on ka jäätmete teke kui inimtegevuse tulemus ja sellega kaasnevad küsimused kõige teravamad tihedasti asustatud ja tootmisega seonduvatel aladel (Tallinn, Kirde-Eesti). Tallinna linnast ja osaliselt Harjumaalt kogutud erinevat liiki jäätmed ladestatakse peatselt ammenduvasse Pääsküla prügilasse või inertsete jäätmete (peamiselt ehitusprahi) ladestuspaika Koplis endise Keraamikatehase savikarjääri. Hinnangute kohaselt on rohkem kui 20 aasta jooksul Pääsküla prügilasse ladestatud kuni 15 milj. m3 eriliigilisi jäätmeid. See suur jäätmehunnik kihi paksusega kuni 25 m katab 30 ha suuruse maaala. Prügila keskkonnakaitselistest rajatistest väärib märkimist Baltimaade ainus 1995. aastal rajatud prügilagaasi kogumissüsteem. Gaasi kasutatakse kahe lähedalasuva keskküttekattamaja gaasiga varustamiseks. Gaasi kogumist jätkatakse ka pärast
annaabi.ee 
