Kultuurilooline tõlge Peruu
Aasta 2900 eKr paiku hakkasid nad istutama nt. maniokki, maisi, Tsiili hanemaltsa, liima
aeduba ning puuvilla, seega pannes alguse Peruu pikaajalisele põllumajanduslikule
traditsioonile. Teadlased usuvad, et kartulit, Peruu peamist toiduainet, kasvatati
esmakordselt umbes 8000 aastat tagasi farmerite poolt, kes elasid Titicaca järve lähedal.
Kalastamine, põlluharimine ning kaubandus moodustas majandusliku aluse keraamikaeelsel
perioodil (2700-1800 eKr). Puuvilla kasutati kalavõrkude punumiseks ning rituaalsete
esemete tegemiseks. Väikeseid koguseid obsidiaani (klaasjas vulkaaniline kivim, mida
kasutati kivitööriistade tegemisel ning mis tekib looduslikult üle 4000 m (13 000 jalga)
kõrgustel aladel) on leitud rannikult, mis viitab kauba aktiivsele vahetamisele ranniku ja
mägismaa kogukondade vahel. Need inimesed töötasid kollektiivselt ning neil oli arusaam
ühisomanditest