Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Keraamika referaat - sarnased materjalid

glasuur, keraamika, glasuurimata, vaks, keraamilised, maaling, fajanss, rvuse, portselan, veeimavus, imalik, eelp, savist, sooda, toodetele, poorsed, hekordne, liigitamine, hakkaks, salu, kattev, juhendaja, pliioksiid, riho, katmine, stantsimine, saavutatakse, vormimine, klaasjaks, tooraine
thumbnail
14
docx

Tehnokeraamika referaat

sõnast materia, mis tähendabki ainet. Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju materjale ka ise ­ selliste omadustega, nagu ühe või teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad materjalid ­ tehnomaterjalid ­ ongi enamikus niisugused materjalid. Masinates ja aparaatides, mistahes tehnoseadmetes ja -riistades on peamised materjalid metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid. Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt kasutatakse näiteks vähemalt 400 sorti terast ja malmi, samapalju värvilismetallide sulameid, üle 200 liigi plaste, 50 keraamilise materjali liiki jne. 2. Tehnokeraamika ajalugu Sõna ,,keraamika" on tuletatud Kreeka keelsest sõnast ,,keramikos", mis tähendab kivinõud. See on seotud vanema Indo-Euroopa sõnaga ,,põletama". Tehnokeraamika algab 1930

Tehnomaterjalid
65 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keemia - Referaat

Keemia Referaat Pille Riin Pipar Kostivere Põhikool 7.klass juhendaja: Ingmar Kokk 1.1 Millega tegeleb keemia ? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia oli tuntud juba kivi-ja pronksiajal. Ürgajal oli tuli mis kaitses loomade eest, soojendas ja valgustas. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Egiptuses u 6 tuhat aastat tagasi hakati tule abil metalle tootma ja sulatama, põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest. Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. aine mis muudab tavalised metallid kullaks

Keemia
58 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Keraamika

osakesed. materjalid on savid, kaoliinid ja rauaühendid - annavad Paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma savikildad keraamikale värvuse. Fe2O3 Savid on tekkinud päevakivide sisaldusel 5...10% on keraamika ülepõlemise tunnusteta mass, mille veeimavus ei ületa 5%. porsumisel - lagunemisel vee ja hele- kuni tumepunane süsihappegaasi toimel EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE ...järgneb Ehituskeraamika arengut Keraamilised materjalid: Karbonaadid - kaltsium- ja

56 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Austria referaat

Austria tööstuses on hõlmatud praktiliselt kõik tööstusharud, alates tooraine tootmisest kuni töömahuka lõpptoote viimistluseni välja. Järjest suuremat osakaalu omandavad sisseseaded (selle all tuleb mõista tegevust alates planeerimisest, tootmisest ja tarnimisest kuni montaazini välja, kaasa arvatud muidugi tarkvara), millede ekspordi osatähtsus järjest suureneb. Maailmakuulsad on Austria kunstkäsitöö, samuti moeehted, keraamika ja klaasitööd. Praegu tuleneb sotsiaalsest koguproduktist (SKP-st) vaid umbes 3% esmasest sektorist (põllu- ja metsamajandusest), samas langeb 40% sekundaarsele sektorile (kaupade tootmine, energia, mäetööstus). Kolmandast sektorist (teenindus, finantsmajandus, avalik teenistus, kaubandus, transport, turism) pärinevad aga ülejäänud 57% SKP-st. Kogu Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad.

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Muinasaeg referaat

kalastamisega. Nad elasid püstkodades ning nende relvad ja tarbeesemed olid valmistatud luust, sarvest ja kivist. Kivikirved seoti puidust käepideme otsa või rammiti luu sisse, millesse puuriti auk ja sellesse topiti käepide. Kunda kultuuri esindajaid oli meie territooriumil umbes 2000. Keeleteadlased on välja selgitanud, et nende sõnavarasse kuulusid sellised sõnad nagu meri, mägi, haug, eile, must ja sugu. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Algas keraamika kasutusele võtuga. Esimesed savinõud olid veel valmistatud jämedast savist, mille sisse segati kivipuru, teokarpe või isegi taimi. Kujult meenutasin need nõud suuri teravneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati masse auk või ümbritseti põhi kividega. Kammkeraamika kultuur Umbes 3300 aasta piku e.Kr. Jõudsid meie territooriumile hõimud, kes kaunistasid oma savinõusid kammi kujulise mustriga. Nad kasutasid kivist ja luust viimistletud tööriistu,

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Islami kunsti referaat

Rakke Gümnaasium Islami kunst Katre Pohlak X klass Mai 2011 Sisukord · Sisukord · Miks valisin selle teema? · Kust on saanud alguse Islami kunst? · Islami ehituskunst · Islami keraamika · Islami ornament · Kasutatud materjal Miks valisin selle teema? Nii, nagu igakord juba tavaks on saanud, trükkisin ka seekord kõik teemad rõõmsalt Google otsingusse ja vaatasin, mille kohta kui palju infot on. Pärast seda ,,rituaali" vajusid Merovingide ja Karolingide kunst kohe valikust välja. Sisetunne ütles, et ilmselt meeldib teisele teema ,,Sküüdid, keldid, viikingid" ning kuna ma polnud kindel, et see teema

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

vaesema riigi seas 2005 -- 2007, vastavalt Eurostat) Kesised tulemused Portugali majandus avastati aprillis 2007 The Economist uuringus, milles kirjeldatakse Portugali kui "uut haiget meest Euroopas". Alates 2002-2007, töötuse määr kasvas 65% (270 töötut 500 kodanikku 2002, 448 töötut 600 kodanikku 2007) 14 Tootmisviis Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber. Turism mängib ka majanduses olulist rolli.Väga palju külastatakse just Portugali saart Madeiral'i Portugal toodab ka korke (olles suurim korgitootja pea kogu maailmas) Peale selle on veel tsementi , mööbli ja autotööstus (Seat , Volkswagen). Portugal on maailmas viies riik Wolframi tootmisel ja kaheksas riik veini tegemisel. Portugali peamised tegevusalad on põllumajandus, kalandus, tööstus ja teenindus. Portugal

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Riskianalüüs referaat

EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist

Riskianalüüs
233 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Waldorfi referaat

Kunst - maalimine, joonistamine, voolimine, skulptuur Muusika - laulmine, plokkflöödi mängimine, muusika väärtustamine. Võimaluse korral eratunnid ja lisainstrumentide õppimine. Koorilaul ja orkester. Loodusteadused - botaanika, bioloogia, füüsika, keemia, geoloogia, astronoomia, optika, antropoloogia, füsioloogia, toitumine, hügieen, elektroonika. Käsitöö - kudumine, heelgeldamine, tikkimine, nukkude meisterdamine, korvipunumine, puutöö, sepatöö, keraamika, raamatuköitmine. Aiandus - praktiline ja teoreetiline Kehaline kasvatus Eurütmia - Rudolf Steineri poolt väljatöötatud rütmiõpetus Religiooniõpe - mittesektantlik Uurimistöö Esmaabi Kiir- ja masinakiri - need ained kuulusid algsesse õppekavasse, aga nüüd on need kõrvale tõrjunud töö diktofoni ja arvuti ning tekstitöötlusprogrammidega. Maalikunsti, luule, muusika, arhitektuuri ja religiooni ajalugu Masinate ja tööstusliku tootmise tundmaõppimine

Eripedagoogika
155 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Titaan - Referaat

Ti metall Titaan Aatomnumber: 22 Aatommass: 47,88 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d2 4s2 Elektronskeem: +22|2)8)10)2) Elektronite arv: 22 Neutronite arv: 26 Prootonite arv: 22 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline Füüsikalised omadused: Aatommass: 47,88 Sulamistemperatuur: 1668 °C Keemistemperatuur: 3287 °C Tihedus: 4,50 g/cm3 Värvus: hõbedane Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4 Jodiidid: TiI2, TiI3, TiI4 Hüdriidid: TiH2 Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Seleniidid: - Telluriidid:

Keemia
83 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Riskianalüüsi referaat

11) jäätmemajandus või reovee käitlus; 12) turismimajandus; 13) pinnatöötlus või viimistlus orgaaniliste lahustite abil; 14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine; 15) grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; 16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine; 17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus; 18) vee erikasutus; 19) puhke, spordi või virgestusalade rajamine; 20) keraamika või klaasitööstus; 21) sette ladustamine; 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. (3) Otsustaja teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondades kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta, lähtudes: 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest;

Riskianalüüs
285 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Ehitusmaterjalid referaat

vähendada. Tihedus Olenevalt tellise liigist 900-2230 km/m 3 . Tiheduse järgi saab hinnata kaudselt ka materjali soojusisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi (täis- või õõnestellis) põletustemperatuurist. Mida kõrgem on põletustemperatuur, seda suurem on tekkiva vedelfaasi hulk. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus ja ka väiksem veeimavus. Poorsus Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. 11 Õhuläbilaskvus Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva tellise õhuläbilaskvus on väike. Niiskumisega seotud näitajad Veeauru läbilaskvuskoefitsient 0,11-0,42×10-10 kg×m/N×s Tasakaaluniiskus 0,2-0,5 massiprotsenti st. niiskuse hulk massiprotsentides kivi küllastamiseks õhu keskkonnas.

Ehitusmaterjalid
153 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kunsti keraamika ajalugu

Keraamika on tarbekuntiliik,kunakeraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajadusekeraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati erinevate toiduainete: õli,veini jm. hoidmiseks ning savist voolitika ilu- või kultusesemeid. Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamia aladel ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ümber pandi alus ka keraamika laialdasemale väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga. Kolmandal aastatuhandel eKr levis Eesti aladele kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Narva kultuuri poolt Eestis loodud kammkeraamikat räägitakse, kui Narva keraamikast.Teisel

Kunst
6 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ehitusmaterjalid

Tihedus Olenevalt tellise liigist 900-2230 kg/m3 . Tiheduse järgi saab hinnata kaudselt ka materjali sooja- isolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi (täis- või õõnestellis) põletustemperatuurist. Mida kõrgem on põletustemperatuur, seda suurem on tekkiva vedelfaasi hulk. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus ja ka väikesem veeimavus. Poorsus Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. Õhuläbilaskvus Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva teliise õhuläbilaskvus on väike. Niiskumisega seotud näitajad - veeauru läbilaskvuskoefitsient 0,11-0,42×10-10 kg×m/N×s - tasakaaluniiskus 0,2-0,5 massiprotsenti st. niiskuse hulk massiprotsentides kivi küllastamiseks õhu keskkonnas. Tavaliselt 1000 C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus ~15% (olenedes põletustempera-

Ehitusmaterjalid
235 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Ehitusmaterjalide eksam

mass m = g/cm3 või kg/m3 Vn , Kus m ­ aine mass, kg Vn ­ poorideta struktuuriga materjali ruumala, m3 Veel ei eristata mahukaalu ja erikaalu. Näivtihedus ehk terade tihedus . Kasutatakse puistematerjalide, näit. betooni täitematerjalide puhul. Mahu arvestamisel jäetakse välja puistematerjali terade vahel olevad tühimikud. Terade sees olevad poorid arvutustes ei kajastu. Seega on tegemist siis terade tihedusega. 2.2 veeimavus, hügroskoopsus Veeimavus iseloomustab materjalide võimet imada kapillaarjõudude toimel vett, eelduseks vaba vee olemasolu. Kirjeldatakse materjali niiskuse abil. Materjali niiskus ­ materjalis olev vee massi suhe kuiva materjali kaalu Gimm-Gkuiv w imm= , % Gkuiv Hügroskoopsus on materjali võime imada niiskust ümbritsevast õhust. Tasakaaluniiskus ­ materjali niiskus, mis vastab ümbritseva keskkonna suhtelisele õhuniiskusele

Ehitus materjalid ja...
50 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Tehnokeraamika

ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendabki ainet. Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju materjale ka ise ­ selliste omadustega, nagu ühe või teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad materjalid ­ tehnomaterjalid ­ ongi enamikus niisugused materjalid. Masinates ja aparaatides, mistahes tehnoseadmetes ja -riistades on peamised materjalid metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid. Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt kasutatakse näiteks vähemalt 400 sorti terast ja malmi, samapalju värvilismetallide sulameid, üle 200 liigi plaste, 50 keraamilise materjali liiki jne. Tänapäeva automaatfotoaparaat. See on mehhatrooniline seade, milles on ühitatud mehaanika, elektroonika, optika ja infotehnoloogia ning

Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik-Pascal/ mm/Hg

Ehitus materjalid ja...
44 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Liiv, savi ja tellised

Eelnev kuivatamine on vajalik, et teada saada savi täpset kaalu. Savi segatakse lisaainetega kokku jällegi koos veega. Savi leidumine Eestis kaevandatakse savi Kallaveres, Kundas, Arumetsal, Joosul ja Küllatovas. Savi omadused Head: Halvad: Põlemisel kivistub Vesi muudab Tugev plastseks Loodussõbralik Hästi vormitav Savi kasutusalad Tsemenditööstus Ehituskeraamika Keraamika Savi välimus Värvus võib varieeruda hallist pruunini. Tellised Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist ehituskivi. Eesti suurim tellisetööstus asub aseris. Telliste omadused Head: Halvad: Tugev Rasked Talub kuuma Ei hoia sooja Talub füüsikalist ja keemilist koormust Vastupidav hapetele

Ehitus
11 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tehnokeraamika

Millal ja kus see kasutusele võeti ja millega tegeleb tehnokeraamika? Tehnokeraamika all peetakse silmas raskestisulavate ühendite baasil saadud eriomadustega konstruktsioonmaterjale. Just selle alusel erinebki tehnokeraamika ehituskeraamikast. Ei toodeta mitte ehitusmaterjale ja toidunõusid vaid tööriistu jne. Tehnokeraamika kujunes välja kuskil 1930-ndatel aastatel Saksamaal. Seda tänu sellele, et püüti kasutada keraamikat terase puhastreimisel. Aga kuna keraamika oli väga väikese tugeva ja suure haprusega, sis ei kasutatud teda laiemalt. Kuna tänapäeval on hakatud tootma eriti puhtaid pulbreid ja on hakatud rakendama kuumpressimist, on saavutatud keraamikale väga head omadused, nagu näiteks tugevus ja löögisitkus. Tänu sellele on nad kasutusel paljudes valdkondades, kus ei saaks muid matejale kasutada. Suuremates tööstusriikides on tehtud viimastel aastakümnetel kuni miljarditesse

35 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

· Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus

Ehitus
84 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Bk=(Gm-Gk/Gk)x100%; Bm=(Gm-Gk/V0)x100%. Materjali poorid täies ulatuses tavaliselt veega ei täitu. 80% pooridest täitub veega.

Ehitusmaterjalid
594 allalaadimist
thumbnail
22
doc

1. semestri konspekt

Puit 0,65 kJ/kg* C Looduskivimaterjal 0,18 ­ 0,22 kJ/kg* C Teras 0,115 kJ/kg* C Mida suurem on soojamahtuvus, seda aeglasemalt soojeneb, hiljem ka jahtub aeglaselt NB! 4) TULE PÜSIVUS on kõikidel materjalidel. Jaguneb 3 gruppi (kuidas peab materjal vastu tulekahju tingimustes). 1. MITTESÜTTIVAD ­ ei pole, ei sütti, ei söestu. 1) omadused tulekahjus jäävad kahjustamata: betoon, keraamilised materjalid. 2) Kaotavad oma omadused: klaas, metallid, teras, alumiinium. 2. RASKELT SÜTTIVAD ­ orgaanilised materjalid, mis on töödeldud tulekaitsevahenditega. 3. SÜTTIVAD JA PÕLEVAD LEEGIGA ­ kõik orgaanilised materjalid. NB! 5) TULEKINDLUS on materjalidel, mis taluvad äärmiselt kõrgeid temperature.

Ehitusmaterjalid
133 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Materjalide keemia

Poorsus sõltub põletusprotsessist -mida kõrgem temperatuur, seda väiksem üldine poorsus. Niiskusomadused on seotud poorsusega, ca 15%. Külmakindlus, vähemalt 25 külmatsüklit, see seotud niiskusega. Tänu suure tihedusele on hea helipidavus. Katusekivid on tulekindlad, pika elueaga, veekindlad, külmakindlad, keemiliselt ja bioloogiliselt vastupidavad, vaiksed vihma ajal (hea heliisolaator). Puuduseks on suur kaal - katuse nurk üle 30°. Keraamilised plaadid võivad olla glasuuriga(et anda veekindlust) ja ilma:Monocottura on ühekordne põletus. Plaat pressitakse, kuivatatakse, kaetakse glasuuriga ja põletakse. Suure tihedusega, tugev, kulumiskindel, kuid mõõdud kõikuvad. Kasutatakse välistingimustes ja põrandplaatideks.Bicottura on kahekordne põletus. Plaat pressitakse, põletakse, siis kaetakse glasuuriga ja põletakse uuesti. Ei ole nii tugev nagu monocottura. Glasuuride valik on laiem, võib olla mustriga ja joonistega

Materjalide keemia
24 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab

Ehitusmaterjalid
190 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Materjaliõpetuse konspekt Sirle Künnapas

jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim.. suur survetugevus, väike tõmbetugevus, suur tihedus, väike veeimavus, suur külmakindlus, suur soojajuhtivus, suur kõvadus, suur kulumiskindlus, hästi poleeritav, väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on: -killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; -sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); -äärekivid (väga vastupidavad); -välistrepiastmed; -plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; -skulptuursed detailid jne. 2.SETTEKIVIMID

Materjaliõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta

Ehitusmaterjalid
145 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19. Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 20. Kuidas valmistatakse vineere? KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele.

Ehitus materjalid ja...
40 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% veega ei täitu. 5) HÜGROSKOOPSUS ­ materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastasel juhul materjal kuivab

Ehitusmaterjalid
266 allalaadimist
thumbnail
34
docx

EHITUSMATERJALID

G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus ­ Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust Hügroskoopsus ­ on materjali omadus endasse imeda niiskust õhust. Materjal niiskuv siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal

Ehitusviimistlus
27 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Referaat Informaatika

kaevandamisomadustega meie alal. Savimineraalid moodustavad tööstuslikult kaevandavas osas u. 60-70% kogukivimist. Muret tekitab rohke püriidilisand, mis põhjustab lahustuvate soolade valgeid kirmeid põletatud toodetel ja ühtlasi nende vastupidavust ilmale. Koostisest tingituna on sinisavi kergsulav (1200-1290ºC) ning suhteliselt kitsa paakumisintervalliga (60-120ºC). Sobib lihtsamate savitoodete valmistamiseks: telliste katusekivide, keraamiliste plaatide, äärmisel juhul lihtsama keraamika tootmiseks ning tsemendi toormeks. Sinisavi maardlad paiknevad Põhja-Eestis klindieelsel alal ning suurimad maardlad on Aseri ja Kunda, kus käesoleval ajal ka savi karjääriviisiliselt kaevandatakse. Suurimad savitööstused on Aseri ehituskeraamika tehas ja Kunda Nordic Cement. Arvestatavad maardlad on ka Kallavere ja Kolgaküla, kuid praegu neid ei kasutata. Kambriumi savi varud on T = 35 miljonit m³, R = 100 miljonit m³ Veel kihte vanaaegkonna alumises osas

Informaatika
15 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Jaapani kunst

Leidub äärmiselt hinnalisi pärlmutri, kuldlaki ja kullaga kaunistatud esemeid. Ruumikujunduses traditsioonilised liikuvad vaheseinad (shoji) ja sirmid ( byobu) pärinevad 10. sajandist. 11.- 12. sajandil, õukondliku estetismi kõrgajal sai tarbekunst eriti tähtsaks. Kamakura ajastul muutus tarbekunst kargemaks ja mehisemaks. Tähtsaim ala oli metallehistöö (mõõgad, kiivrid, turvised). Ashikaga ajastul hakati valmistama mõõkade käekaitseid. Teetseremooniad ajendasid keraamika arengut, 16.- 19. sajandil (tarbekunsti õitseng) viljelesid keraamikat ka tuntud maalikunstnikud Ogata Korin, Tawaraya Sotatsu ja Hon'ami Koetsu. Üldrahvalikuks sai sel ajal puidust ja elevandiluust pisiskulptuuride netsuke'de (ill 6) nikerdamine. Jaapani pargikunst väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast. Kalligraafia

Kunstiajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

......... 58 5.4. Paekivid ............. 59 5.5. Moondekivimid ............. 60 5.6. Loodusliku kivimi töötlemine ............. 61 5.7. Sõmerjad looduskivimaterjalid ............. 63 5.8. Pinnased teedeehituses ............. 65 5.9. Murtud kivimaterjalid ............. 67 5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6

Ehitus
69 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ehitusmaterjalid - KT nr. 1

Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on tooraine(te)st mingi uue materjali tootmine või toodete valmistamine. Peenestamine: protsess, kus toimub mingi suuretükilise materjali lähtetera suuruse vähendamine seadmete abil (jaotatakse purustamiseks ­ tera läbimõõtude suhe i = 3...20 ja jahvatamiseks ­ i = 500...1000). Kuivatamine: protsess, kus toimub vaba vee eemaldamine materjalist.

Ehitusmaterjalid
676 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun