Maastikukujunduse võtted ja vahendid
Jällegi eristatakse
kahte perspektiivi: joon- ning õhuperspektiiv. Kui kauguse suurenemisel muutub näiliselt
ainult vormi suurus siis on tegu joonperspektiiviga. Ent kui muutused ei piirdu ainult sellega,
vaid muutub ka värv, on tegu õhuperspektiiviga. Joonperspektiiviga saab üsna palju mängida,
kui seda õieti ära kasutada, nii saab näiteks muuta suured ruumid väiksemaks ja vastupidi,
kuid seda eeldusel, et on ainult üks vaatekoht, sest kõrvalt vaadatuna võib see hoopis
kentsakana tunduda. Õhuperspektiivis tuleb arvestada sellega, et mida kaugemale antud
objektist minna, seda rohkem ta värvid muutuvad, enamasti sinakaks, ning vormi siluett
hägustub.
Et kõik kujundatu ilusti välja tuua, on vaja seda õigest kohast näidata, ehk siis mängu tuleb
vaade. Sellega saab näidata maastiku kujundust tervikuna või siis selle tähtsamaid osasid.
Vaadet jaotatakse neljaks: vaatepunktist (vaatekohast); raamistusest; keskplaanist; vaate
lõpetusest e fookusest