kultuuritus. Praegune peaminister ja üldisemalt kogu poliitiline eliit paistab olevat unustanud, et nende kohustus rahva poolt valitud esindajatena on teenida sedasama rahvast. Kui inimesed soovivad mõne lepingu või muudetava seaduse kohta infot, on valitsuse asi seda anda, mitte proovida probleeme naeruvääristada vihjan ACTAle ning kõrgharidusreformile. Samuti ootaksin, et riigikogulased ja valitsusliikmed lõpetaksid lapsiku kemplemise opositsiooniga ja prooviksid selle asemel sisulist koostööd teha, ehk ka kuulata, mis teisel öelda on, selmet iga opositsiooni esitatud eelnõu automaatselt maha hääletada sama kehtib ka vastupidi, opositsiooni kohta. Ilmselt on aga just poliitikute üleolev suhtumine toonud kaasa ühe viimase aja positiivseima muutuse Eesti ühiskonnas kodanikuühiskonna (t)ärkamisest annavad märku nii probleemidest avalikumalt rääkimine kui ka mitmed streigid, mis kogunud üllatavalt palju
kuludest. Orul on lihtne Mäe karjamaad üle ujutada, kuid sellele mõtleb Andres liiga hilja. Kraavi valmimise käigus lähevad naabrid mitmeid kordi tülli, näiteks kui Pearu oma rege laenab ning hiljem kõrtsis nina alla hõõruma hakkab, et Andres ta rege kasutab. Loomad pääsevad korduvalt teise põldu, Pearu lõhub isegi aia, et naabri sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille üle tülitseda. Koerad käivad teisepere akende all istumas, hobused pääsevad naabri vilja jne. Pearu kemplemise põhjuseks on, et Andres naljataval jõukatsumisel temast ja ta sulasest kõvasti üle oli ning ta pidi leidma muu viisi käki keeramiseks. Kord kuulis Krõõt, kuidas naabrimees suure kisaga nende aeda lõhub. Laps süles, jookseb Krõõt kohale ning pärib rahulikult Pearult aru ning selle peale ei oska naabrimees end kuidagi õigustada. Et aga seab juba Pearu rukkis on hakkab Krõõt neid oma heleda häälega tagasi kutsuma
1995. alguses oli Internetti ühendatud umbes 500 arvutit, nende hulgas kõik ülikoolid, paljud akadeemilised asutused, valitsusasutused ning isegi mõned koolid.5 Praegu on Internetiühenduste arvu peaaegu võimatu lugeda, nende hulk kasvab pidevalt. Euroopas peaksime praegu olema ühenduste arvult tuhande elaniku kohta esimese 1015 riigi hulgas. Kui esimesed kiired välisliinid olid tööle pandud, jätkati uute ehitamist ja olemasolevate laiendamist. Tegevus käis pideva omavahelise kemplemise tähe all, kusjuures vahepeal lülitusid aktsiooni uued tegijad, olulisemana neist Eesti Telefon, mille aktsiatest oli vahepeal 49 protsenti Soome ja Rootsi telefonifirmade kätte jõudnud. Küber ehitas välja kaabliühenduse Tartu ja Tallinna vahel, mispeale Tartu loobus satelliidiühendusest6. Seejärel ehitas Eesti Telefon Tallinnast Tartusse uue, palju 3 Soppelsa; Marchesi, 2018, lk 9-10. 4 Soppelsa; Marchesi, 2018, lk 11-12. 5 Delfi kodulehekülg. http://www.delfi.ee (18.12.18).
Kuningas lähend oopis merd mööda läbi, sellepärast, et teine vend Edisesse ka lossi akand ehitama, aga kui nähend, et vend suurema ja ilusama lossi saand, lähend Jõvisse, kelle müts, kindad ja mõõk Jõvi kirikus alles on, venna küsimuse pärast ,,Müts, kus kindad?" Kuninga lööpril, kes kuninga tõlla ees pidand jooksma ja inimesi tee pealt eest ära ajama, old seda vasta sääre marjad ära lõigatud, et easte kerge jooksma on. Narvast akand kemplemise peale üks kapten lööpriga Waewarusse ajama: kippar laevaga, lööper jala. Lööper saand enne kipparit Waewarusse aga kippar löönd lööpri südametäiega maha ja maand kalmumäele maha. Kuningas ei ole ilma lööprita maanteed mööda sõitada saand ja sõitnud merd mööda Tallinna." H.Länts 1938 Haljala Piinakamber Edise lossi all ("Virumaa teataja" 27.05.1938, nr 62.) Jõhvi läheduses asuva keskaegse Edise kindlustatud lossi varemed, mis praegu asuvad kindral A
ebastabiilseks. Stabiilsust püüti suurendada erakondade arvu vähendamisega, kuid kriisioludes ühendatud parteid ei pidanud ajaproovile vastu ja parlamendi killustatus koguni suurenes. Koalitsioonide kokkuseadmine muutus järjest raskemaks, valitsuskriisid venisid pikemaks ja valitsuste eluiga lühenes – kahe aastaga (1931–33) vahetus kuus kabinetti. Sellises olukorras tekkis rahva seas ihalus kindlakäelise riigimehe järele, kes lõpetaks poliitikute omavahelise kemplemise ja lööks kõva käega korra majja, sh taastaks majanduskriisile eelnenud elatustaseme. Taolist iha süvendasid nii eeskujud välismaalt, kus autoritaarne valitsemisviis üha laiemalt levis, kui ka mõnede juhtivate poliitikute käitumine, kes kinnitasid, et kõigis hädades on süüdi põhiseadus, mis jättis loomata presidendi ametikoha. Põhiseaduse muutmist, laialdase võimuga presidendi valimist, parlamendi mõjujõu kärpimist ja valitsuse tegevusvõimaluste