konserveerunud histidiini jäägile valgu C-termiaalses transmitter-domäänis. See omakorda on signaaliks tsütoplasmaatilisele regulaatorile. Regulaatori N-terminaalses vastuvõtvas (receiver) domäänis asub konserveerunud aspartaatjääk. Fosforüülrühm kantakse sensorvalgult regulaatori aspartaadile. Fosfoaspartaat omakorda põhjustab valgu C-terminaalses otsas paikneva efektor-domeeni aktivatsiooni, mille tulemusena valk käitub transkriptsiooni aktivaatorina. Näiteks kemotaksise puhul on sensorvalguks histidiini kinaas CheA, mis pärast autofosforüleerumist interakteerub regulaatorvalkudega CheB ja CheY ja fosforüleerib need. Fosforüülrühma ülekande ja kinaasse aktiivsusega domäänid histidiini kinaasil ning response regulaatori vastuvõttev (receiver) domään on konserveerunud sama perekonna valkude piires. Varieeruvad sensorvalgu signaali äratundev N- terminaalne domeen ja regulaatorvalgu efektor-domeen. Signaali tunnetavad
termiaalses transmitter-domäänis. See omakorda on signaaliks tsütoplasmaatilisele regulaatorile. Regulaatori N-terminaalses vastuvõtvas (receiver) domäänis asub konserveerunud aspartaatjääk. Fosforüülrühm kantakse sensorvalgult regulaatori aspartaadile. Fosfoaspartaat omakorda põhjustab valgu C-terminaalses otsas paikneva efektor-domeeni aktivatsiooni, mille tulemusena valk käitub transkriptsiooni aktivaatorina. Näiteks kemotaksise puhul on sensorvalguks histidiini kinaas CheA, mis pärast autofosforüleerumist interakteerub regulaatorvalkudega CheB ja CheY ja fosforüleerib need. Fosforüülrühma ülekande ja kinaasse aktiivsusega domäänid histidiini kinaasil ning response regulaatori vastuvõttev (receiver) domään on konserveerunud sama perekonna valkude piires. Varieeruvad sensorvalgu signaali äratundev N-terminaalne domeen ja regulaatorvalgu efektor-domeen. Mida detailsemalt signaali
Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk degenereerub hCG mõjul ja hormoonide tase viiakse alla. Kui viljastumine toimub, siis hoitakse steroidhormoonide taset kollaskehas kõrgel. 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid). Spermi atraktsioon toimub kemotaksise abil. Munaraku kallerkestas olevad peptiidid hulbivad merevees, spermid tunnevad need ära ja liiguvad munarakule aina lähemale, sest lähemal suurem peptiidigradient. Spermi välismembraani retseptorid tunnevad ära munaraku kallerkestas olevad glükoproteiinid. Spermid kinnituvad primaarsetele munakestadele ja käivitub akrosomaalreaktsioon. Spermi peas lõhkeb akrosoom ja väljuvad hüdrolaasid, tekivad akrosomaaljätke ja aktiini filamendid. Akrosomaalreaktsioon toimub, kui Ca 2+ on
FBP ja DHAP, samal ajal kui GAP-i lagundati väga intensiivselt. Vaatamata GAP-i intensiivsele lagundamisele ei suudeta DHAP-i piisavalt kiiresti ümber konverteerida GAP-ks ning kuhjunud DHAP aktiveerib allosteeriliselt MG süntaasi. 7.2 AEC on seotud nn vaikivate rakkude tekkega Näiteks risosfäärne G(-) bakter Rhodospirillium centenum muutub metaboolselt inaktiivseks ja moodustab tsüsti, kui keskkonnas väheneb tugevalt toitainete hulk. Tsüsti moodustumine on reguleeritud klassikalise kemotaksise signaalraja modifitseeritud kaskaadiga Che3. See koosneb sensorist CheS3 ja vastuseregulaatorist CheY3. Lisaks on oluline veel teine sensorvalk CheA3, mis modifitseerib signaali ülekannet CheS3-lt CheY3-le. Tegelikult on sensorvalk CheA3 valgukompleks, mille koosseisus on: metüül-kemoretseptorvalk MCP 3, metüültransferaasid CheR3 ja CheB3, linkervalgud CheW3a ja CheW3b ja histidiinkinaas CheA3. Kui rakkudes deleteeriti cheS3 või cheY3 geen, siis moodustas R. centenum alati tsüste