Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Tööstuse areng Euroopas 19. sajandil, kõrge iive ja tööpuudus maal põhjustas suurlinnade kasvu.
Linnade laienemist võrreldi vähktõvega. Maahinnad suurlinnades olid kõrged, seetõttu oli kasulik
ehitada hästi tihedalt, kallist krunti võimalikult efektiivselt ära kasutada.
Nii Euroopa kui Ameerika suurlinnades leidus tollal maju, kus suuremal osal tubadest polnud
muud valguse ja õhuallikat kui vaid kitsas pragu majade vahel. Ühes toas mitu perekonda, ei
vett, ei kemmerguid. Epideemiad. Lisage sellele veel paks söesuits vabrikute ja elumajade
korstnatest, reostunud ja haisev vesi linna veekogudes. 12-tunnine tööpäev ja viletsad palgad...
Linna kodanlust hirmutas ka kasvav kuritegevus ja üldine moraalitus tööliskvartalites. Mida teha?
Marx soovitas teadupärast revolutsiooni. Aga oli ka muid ideesid.
Selleaegsed linnaplaneerimisteooriad püüavad kõik luua mingisugust korda kaootiliselt kasvavas
linnas