OHUTUSNÕUDED KEMIKAALIDE KASUTAMISEL Erli Kaseväli 9. klass MÜRGISUS Uuritakse loomade peal Kui süüa mõnikümmend grammi keedusoola võib inimene surra Kemikaale ei tohi maitsta Ei tohi nende aurusid sisse hingata(va lõhnaõlid ja -veed) Keemiatoodete kasutamisel tuleks kätte panna kummikindad Paljud raskemetallid (Hg ühendid) võivad koguneda organismis, eriti maksas ja neerudes ning põhjustavad mürgistuse Kaitseriietus Viibimine mürgiste ainete keskel võib tekitada pahaloomulise kasvaja nim kantserogeeniks On ka aineid, mille vastu on inimesed ülitundlikud nim allergiaks TULEOHTLIKKUS Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahustid (eeter, etanool, bensiin, atsetoon ja paljud teised) Põlema süttib lahusti aurude j...
Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel. 9.b Mürgisus · Uuritakse loomade peal. · Ei tohi aurusid sisse hingata, Välja arvatud lõhnaained), ei tohi maitsta. · Peab kandma kummikindaid. · Mõnikümmend grammi keedusoola süües või inimene surra. · Raskmetallide kogunemine organismis( maksas, neerus) võib põhjustada raske mürgistuse. Tuleohtlikkus · Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahused.Nt eeter,etanool,bensiin ja paljud teised. · Põlema ei sütti vedel lahus vaid lahuse auru ja õhu segu. · Tahked ained on vähem tuleohtlikud. · Plastmassi põlemine võib tekitada rasket mürgistust.( Laguneb polüvinüülkloriid) Söövitav toime. · Söövitava toimega keemiatooded on kontsentreeritud happed ja leelised. · Argielus on kasutatavatest hapetest kõige ohtlikum näiteks äädikhape. · Hapetega töötades on vaja panna kätte kummikindad. Plahvatusohtlikkus...
lk 3 1. Ettevõtte ohtlikkus 1.1 Miks tuleb kemikaalidele tähelepanu pöörata lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9 2.4 Ohutusaruanne lk 11 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14 3.1 Mis on ohtlik kemikaal? lk 14 3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine lk 14 3.3 Töötajate ohutuse tagamine lk 15 Kokkuvõte lk 16 Kasutatud kirjandus lk 17 2 Sissejuhatus Terve maailm koosneb keemilistest elementidest ja nende ühenditest. Erinevate võimalike ühendite hulk on sisuliselt lõputu. Väga oluline on
5) kemikaali riskilaused; 6) kemikaali ohutuslaused; 7) kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimiseks andmed: nimi või ärinimi ja asukoha aadress või registrijärgne asukoht, telefoninumber, võimaluse korral e-posti aadress; 8) sõnad «EÜ märgistus» (EC label) ainete puhul, mis on esitatud ohtlike ainete loetelus; 9) kemikaali nimikogus, väljendatuna SI süsteemi massi- või mahuühikutes (nimimass või nimimaht) jaemüügis turustatavate kemikaalide korral. Märgistusel esitatakse teave turustamiseks pakendatud kemikaali kohta, mitte selle erinevate vormide kohta, millisena seda võidakse edaspidi kasutada (lahjendatult või muul kujul). Märgistusel ei tohi kasutada väljendeid «ei ole mürgine», «ei ole kahjulik», «kahjutu», «ei saasta», «ökoloogiline» või muid selliseid väljendeid, mis viitaksid aine või valmistuse ohutusele või mis võiksid põhjustada aine või valmistuse ohtlikkuse alahindamise.
looduskeskkonnas leidunud. On raske täpselt kindlak määrata, millised kemikaalid on mürgised. Näiteks keedusool, kui seda korraga mõnikümmend grammi ära süüa, võib olla inimesele surmav. Paljud ained on sadu kordu keedusoolast mürgisemad. Sellepärast peab nende käsitlemisel täitma kõiki ohutusnõudeid. Mitte ainult tööstuses, vaid ka tavaelus on ohutusnõuete täitmine väga tähtis, et hoida oma tervist ja elu. Kemikaalide mürgisus Kemikaalide mürgisust katsetatakse loomadel (valged rotid, merisead jt.) ning arvutatatakse tavaliselt mürgise ainekogusen katselooma eluskaalu 1 kg kohta. Kõige sagedamini on mürgisuse iseloomustamiseks kasutusel poolsurmav doos (LD50). Selle annuse sissevõtmisel surevad pooled katseloomadest. Selle vastu on paljud aktivistid, kes arvavad, eloomade peal katsetamine on ebaõiglane ja brutaalne, kuid see on vajalik inmestele. Ohutusnõudeid kemikaalidega töötamisel.
varju. 6. Teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaaskodanikke. 7. Lülita sisse Vikerraadio (vaata sagedusi) või Raadio 4 (vaata sagedusi) või telekanal ETV ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid! Informatsiooni saad ka www.rescue.ee ja päästeala infotelefonilt 1524 8. Harjumatute lõhnade esinemisel hoia suu ja nina ees niiskeid rätikuid. 9. Ära suitseta ja kasuta lahtist tuld! 10. Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel! 1.5 Ohtlike kemikaalide märgistamine Ohtliku kemikaali pakendi märgistuse tekst peab olema selle EL liikmesriigi ametlikus keeles, kus aine või segu turule viiakse. Riigikeelsuse nõue on esitatud ka kemikaaliseaduse §18 lõikes 5, mis ütleb, et turustamiseks ettenähtud kemikaali märgistus peab olema eestikeelne. Erandina on lubatud saaja nõusolekul tarnida teaduslikus uurimis- või arendustegevuses kasutamiseks kemikaali, mille märgistus on
Tarbekeemia tooted ● I Pesemisvahendid - seebid, šampoonid, pesupulbrid. ● II Värvid ja liimid – peamine koostisosa on polümeerid, nakkuvad pinnaga, kuhu neid kantakse, tihti kasutatakse valmistamiseks lahusteid. ● III Ravimid – valmistatakse peamiselt sünteetilistest orgaanilistest ainetest, võivad olla mürgised. ● IV Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid – võivad olla mürgised ning ohtlikud. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel ● Ohutusnõuete täitmine on elu ja tervise hoidmiseks väga tähtis. ● Ained võivad olla väga ohtlikud, kui nendega valesti käituda. ● Kui kõikidest ohutusnõuetest kinni pidada, saab ka suurtes kogustes ohtlike ainetega ohutult töötada. Mürgisus ● Paljud kemikaalid on mürgised. ● Mürgisust uuritakse katseloomade peal. ● Mürgisust on keeruline täpselt kindlaks teha. ●
SKISOFREENIA Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) Marlene Kirt Mida kujundab endast skisofreenia? • Skisofreenia on psühhootiline häire, mis kujuneb sageli kauakestvaks ja põhjustab märgatavaid muutusi inimese reaalsustajus. • Skisofreeniahaigete mõtted, emotsioonid ja käitumine on häiritud ning neil on raske reaalsuse üle otsustada • Skisofreeniat põhjustab ajus signaale edastavate kemikaalide tasakaalu häirumine, mistõttu inimene hakkab tajuma asju, mida ei ole päriselt olemas. Skisofreenia sümptomid • Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks ja negatiivseteks sümptomiteks • Positiivsed sümptomid + hallutsinatsioonid ja luulumõtted • Negatiivsed sümptomid Skisofreenia alavormid • Paranoidne skisofreenia • Hebefreenne vorm • Katatoonne vorm • Lihtne skisofreenia Levinumad müüdid skisofreenia kohta
Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ÕIGUSAKTID...............................................................................................................4 1.1 SEONDUVAD SEADUSED.............................................................................4 2. KEMIKAALIDE OHT TÖÖTAJATELE......................................................................5 3. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE...................................................................6 3.1 KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEED.....................................6 3.2 KEMIKAALIDE VÕIMALIKUD TOIMED ORGANISMILE........................7 4. KEMIKAALIDE KAHJULIKU MÕJU VÄLTIMINE.................................................8 5
...............................................................................................................4 2. KEEMILISED OHUTEGURID.................................................................................4 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD................................................4 2.2. ÕIGUSAKTID............................................................................................5 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖTAJATE TERVISELE...............................5 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE................................................6 2.5. KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEED...............................7 2.6. KEMIKAALIDE VÕIMALIKUD TOIMED ORGANISMILE.................7 2.7. KEMIKAALIDE KAHJULIKU MÕJU VÄLTIMINE..............................8 3. HÜGIEEN JA ISIKUKAITSE..........................................................................
ja kemikaaliga seonduv muu tegevus Statistika · 22% töötajatest hingab vähemalt veerandi oma tööajast sisse erinevaid ohtlikke kemikaale · Kantserogeenidega puutub kokku 32 miljonit töötajat · 2/3 EL-s enim kasutatavast 30 000 kemikaalist ei ole täielikult toksikoloogiliselt uuritud · 96% keemiatööstuse ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega seega on ettevõttes sageli puudulik toksikoloogiline ekspertiis Kemikaalide mõju · Omadused · Koosmõju (piirnormid) · Kvaliteet · Kasutusviis · Kasutamise aeg · Kogused · Ventilatsiooni omadused tööruumis · Isikukaitsevahendite puudumine · Ebaõige kasutamine Riskide hindamine · Ohutegurite väljaselgitamine · Riskide väljaselgitamine(ohutuskaardid) · Riskiga kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine · Riski suuruse kindlaksmääramine kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi
Kemikaal - Aine koosneb ühest keemilisest elemendist või on keemiliste elementide ühend. Valmistis on vähemalt kahe aine segu. Ohtlik kemikaal oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali käitlemine - on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Kemikaalid müüjale Müügil olevad ohtlikud kemikaalid peavad olema õigesti märgistatud. Kemikaalide õigesti märgistuse eest vastutavad tootjad ja maaletoojad. Märgistuse olemasolu peavad jälgima ka kõik edasimüüjad. Ohutunnused Kemikaalid, mis on ohtlikud inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb märgistada vastava ohutunnusega. Kemikaalide märgistamisel kasutatakse järgmiseid ohutunnusied: · Ärritav · Kahjulik · Söövitav · Mürgine · Väga mürgine · Keskkonnaohtlik · Eriti tuleohtlik · Väga tuleohtlik · Oksüdeeriv
majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. Kaupade vaba liikumine EL siseturu üheks põhimõtteks on kaupade vaba liikumine, kemikaalide nõudeid ühtlustavad identifitseerimise, klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise alused, Kaubale saab seada, ja on seatud, piiranguid lähtudes tervise- ja keskkonnakaitse vajadusest. Vastutavad ministeeriumid kemikaaliohutuse eri valdkondades Valdkond Vastutaja Otsene inimese tervise kaitse tagamise korraldus SOM Keskkonnakaitse, looduskaitse KKM Taimekaitse PÕM Vara kaitse korraldus SIM Kaupade vaba liikumise tagamine MKM
Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. 18. Keemilised ohutegurid Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) 19. Ohtude hindamine (klassifitseerimise alus) Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad 3. eriti tuleohtlikud 4. väga tuleohtlikud 5. tuleohtlikud 6. väga mürgised 7. mürgised 8. kahjulikud 9. sööbivad 10. ärritavad 11. ülitundlikkust põhjustavad
Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga"Ravimijäätmed". Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega "Tsütostaatravimijäätmed". Ravimijäätmeid tuleb hoida osakonnas või haigla apteegis lukustatud ruumis. Haigla apteek kogub pakitud ravimijäätmed, asetab need lukustatavatesse kastidesse ning annab üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimjäätmed tekitanud haigla. KEMIKAALIDE JÄÄTMED. Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge "kemikaalide jäätmed" ja jäätmed tekitanud haigla. Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena haigla jäätmehoidlas.
taastab nende esialgse värvi ja läike. Hooldab kummi, säilitab selle painduvuse ja kaitseb pragunemise eest. Sonax Veljepesuvahend Sonax veljepesu eemaldab ka kõige raskema mustuse- piduritolmu, õli ja kummi kõikidelt veljetüüpidelt. Vaht toimib pikka aega maha voolamata ja lahustab efektiivselt mustust. Ei sisalda hapet ega söövita velje pinda, kruvisid ega mutreid. 19 1.6 Kätepuhastusvahendid Autohooldamise käigus tuleb kemikaalide kasutamisel kasutada kaitsevahendeid, kindaid ja kaitseriideid. Turul on saadaval ka palju puhastusvahendeid mis on mõeldud konkeetselt kemikaalide maha pesemiseks. 1.6.1 Kätepuhastusvahend nr. 1 Vahend sisaldab naturaalset tsitruse õli ja on pimsisisalduse ning sügavpuhastava toimega. Kaitseb nahka lõhenemise ja kuivamise eest. Kasutamine: Hõõru kätele väikese veega, kuni mustus kaob. Loputa veega. Pärast kasutamist sulge 1.6.2 Kätepuhastusvahend nr 2
just Euroopa ühisesse majandusruumi kuulumisest. Laienevate majandussidemete ja tiheda konkurentsi tingimustes püsib samas surve tööjõukulude kasvuks. Viimase taustal püsib jätkuvalt fookuses tegevuse efektiivsuse suurendamine. Pikemas perspektiivis muutub üha olulisemaks kiirem liikumine toodangu väärtustamise ketis ülespoole - kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele. Ettevõtete lisandväärtuse ja tootlikkusenäitajate osas on kemikaalide ja keemiatoodete tootmises tööviljakus hõivatu kohta puhta lisandväärtuse alusel tunduvalt suurem kui see on tegevusalades kokku ja töötlevas tööstuses (tuh.EEK). Nii oli see arvnäitaja 2008.a. kõigis tegevusalades kokku 272 tuh.EEK, töötlevas tööstuses 259 tuh.EEK ja kemikaalide ja keemiatoodete tootmises 675 tuh.EEK. (Eesti Keemiatööstuse Liit) Tuleb tõdeda, et Eesti keemiatööstuse ekspordikasv toetub kahele asjaolule. Esimene neist on
on vaja ajakohastada ja need uuesti välja anda järgmistes olukordades: niipea, kui saadakse uut ohuteavet või teavet, mis võib mõjutada riskijuhtimismeetmeid; kui REACH-määruse kohaselt on autoriseeritud või sellest keeldutud; kui on kehtestatud REACH-määruse kohane piirang.Tarnijad annavad ajakohastatud ohutuskaardid kõigile, kellele on ainet või segu eelneva 12 kuu jooksul tarninud. Miks on vaja ohutuskaarte? Ohutuskaardid on mõeldud ohtlike kemikaalide kasutajatele. Need aitavad ettevõtte juhil otsustada vajalike meetmete üle töötajate tervise ja keskkonna kaitseks ning õnnetuste vältimiseks ja nendega toimetulemiseks.Tööandja peab ettevõttes kasutatavate kemikaalide ohutuskaarte täiendama ja ohutuskaardil oleva teabe üle kandma ohutuseeskirjadesse. Ajakohastatud ohutuseeskirjad peavad kemikaale käitlevale töötajale olema kättesaadavad töökohal. KES PEAB KOOSTAMA OHUTUSKAARDI?
Lahustid võivad tekitada kanalisatsioonitorustikes plahvatusi. · Põletamisel võivad ohtlikud jäätmed muutuda veelgi mürgisemateks gaasideks ja levida laiemale maa-alale. · Loodusesse sattunud OJ võivad lõpuks jõuda tagasi inimeseni, sattudes vee ja toiduga inimorganismi. · Raskemetallid, eriti kaadmium ja elavhõbe kogunevad organismis ja põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi, ja võivad olla ka vähi põhjustajad. Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide sümbolid · T Mürgine (toxic) kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm · T+ väga mürgine (very toxic) kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma · Xn kahjulik (harmful) Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T. Kemikaali sissehingamisel,
1. VEEPUHASTUSSEADMETE EHITUSTÖÖDE KVALITEEDI KIRJELDUS Puhastusseadmete ehituslik projekteerimine Ehitusliku projekteerimise käigus tuleb valida puhastusseadmete asukoht ning määrata seadmed, lahendada üksikute elementide paigutus ning transpordiga kaasa arvatud kemikaalide transpordiga seonduvad ladustamis kohtad. Puhastusseadmed peaksid olema võimalikult lihtsa konstruktsiooniga, mis hõlpsustab hooldamist ja teeb nad töökindlamaks. Projekteerimisel tuleb arvestada nende järk- järgulise väljaehitamisega vastavalt toodangu kasvule. Kemikaalide annustusseadmed paigutatakse võimalikult annustuskoha lähedale. [1] Puhastusseadmete abiruumid Olenevalt puhastusseadmete tootlikkusest peaksid seadmetekompleksi kuuluma ka abiruumid
Loomakasvatus ● Ei kasutata hormoonpreparaate ega antibiootikume. ● Loomi toidetakse mahesöödaga. ● Peamine eesmärk on loomade heaolu. Eestis ● Alustati sellega tegelemisega 1989. aastal ● Mahepõllumajanduse seadus ● 1999. aastal võeti kasutusele riiklik mahemärk (vt pilt) ● Eestis oli 2008. aasta seisuga üle 1200 mahetootja Mahepõllunduse Kasu ● Muld ja vesi hoitakse reostusest puhtana ● Aitab hoida loodusliku ökosüsteemi (kemikaalide vabaI) ● Aitab hoida bioloogilist mitmekesisust (kemikaalide vaba) ● Aitab võidelda globaalse soojenemise vastu (lokaalne turg) ● Ei erodeeri mulda Mahepõllunduse puudused ● Väiksem saagikus ● Tunduvalt kallim valmistoodang ● Suurem oht, et saak kannab edasi haigusi ● Halb säilivus ● Vähene, hooajaline kättesaadavus Huvitavaid fatke ● Mahepõllunduse liikumine algas aastal 1940 vastu protestina Rohelisele liikumisele
ainete hoiuruumides on aineid nõuetele vastavates ventilatsioon? tingimustes (näiteks mitte üle lubatud suurima temperatuuri). 9 Kas kõigi ohtlike kemikaalide Kemikalid koos ühes ruumis Kõrge Hoolitsege selle eest, et kõigi kohta on olemas ohutuskaardid? tuleohtlike ainete kohta oleksid olemas ohutuskaardid.
(3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
(segamisel). Lahus muutus rohelisest siniseks. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Nikli ammiinkompleksis on nikli koordinatsiooniarv 6. NiSO4 + 6NH3∙H2O → [Ni(NH3)6]SO4 + 6H2O sinine (heksaamiinnikkel(II)sulfaat) Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO 3 lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust (tekkinud hõbekloriidi sade lahustub). Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Esialgu tekkis valge sade, pärast küllastatud NaCl lahuse lisamist sade kadus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Ag koordinatsiooniarv on 2). Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 (valge hõbekloriidi sade) Ag+ + Cl– → AgCl ↓ NaCl + AgCl Na[AgCl2] – sade kadus, tekkis kompleksühend (naatriumdiklooroargentaat).
parandada töökoha heaoluvõimalusi koos töötajatega. Samas on ka tähtis, et oleks olemas korralikud nõupidamis ja koolituseks sobivad ruumid. Soovitav oleks ka kindlaks määrata vastutus igapäevase puhastamise ja hoolduse eest. Hästi hooldatud pesemis- ja tualettruumid ning lukustavad kapid on töötajate oluliseks vajaduseks. Need võimalused esindavad ettevõtte ,,Nägu". Sobivalt paidutatud pesemiskohad aitavad ära hoida kemikaalide neeldumist naha kaudu ja sissevõtmist toitudega- Mustus on ebameeldiv ja võib põhjustada haigusi. Need soovitused aitavad kaasa hea tööõhkkonna loomisele ning aiitavad palju kaasa isiklikule heaolule ja hügieenile. Tööandja peaks kontrollima neid erinevad võimalus : · Kontrollige, kas pesemisvõimalused, tualettruumid ja lukustatavad kapid pole kaugel töökohast, kas neid pole vähe ja kas nad pole halvasti hooldatud
...............................................12 11.Negatiivsed märgid ..................................................................................................................12 12. Informeerivad märgid .....................................................................................................12 12.Informeerivad märgid ..............................................................................................................12 13. Ohutunnused ohtlike kemikaalide pakenditel .................................................................12 13.Ohutunnused ohtlike kemikaalide pakenditel ..........................................................................12 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................16 SISSEJUHATUS
Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Lahus oli roheline, pärast värvus siniseks. Kirjuta reaktsioonivõrrand NiSO4 + 6NH3 H2O = Ni(NH3)6 2+ + SO42- + 6H2O Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust (tekkinud hõbekloriidi sade lahustub). Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel? NaCl-le AgNO3 lisamisel tekib valge hõbekloriidi sade. Küllastunud NaCl lisamisel sade lahustub, sest tekib hõbeda kompleks klooriga. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (eeldusel, et Ag koordinatsiooniarb on 2). Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? NaCl + AgNO3 = NaNO3 + AgCl NaCl + AgCl = AgCl2 - + Na+ 3
Lahustid võivad tekitada kanalisatsioonitorustikes plahvatusi. Põletamisel võivad ohtlikud jäätmed muutuda veelgi mürgisemateks gaasideks ja levida laiemale maa-alale. Loodusesse sattunud ohtlikud jäätmed võivad lõpuks jõuda tagasi inimeseni, sattudes vee ja toiduga inimorganismi. Raskemetallid, eriti kaadmium ja elavhõbe kogunevad organismis ja põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi, ja võivad olla ka vähi põhjustajad. Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide sümbolid T Mürgine (toxic) kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm T+ väga mürgine (very toxic) kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma Xn kahjulik (harmful) Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T. Kemikaali sissehingamisel,
Bhopali avarii Iga päev on nagu väike elu: iga ärkamine ja tõusmine väike sünd, iga värske hommik väike noorus, iga magamaminek ja uinumine väike surm. Tüüp Avarii kemikaalide tööstusel Põhjus Ametlikult ei ole fikseeritud Asukoht Bhopal, Madhya Pradesh Riik India Kuupäev 3. Detsember 1984 Aeg 00.30 Langenu 18 tuhat inimest d Kannata 600 tuhat inimest nudd Kronoloogia • 1970 a. UCC (Union Carbide Corporation) sai luba pestitsiidide tööstuse ehitamiseks Indias. • 1980 aastatel langes selle produktsiooni nõudmine • 1984 tööstust valmistati müümiseks. Ostjat ei leidnud ja tootmine jätkus ohusnõudeid täitamata
Linnastumise keskkonnamõjud Joogivee puudus arengumaades Tänapäeval kasutatakse põllumaa niisutuseks 70%, tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10% tarbitavast veest. Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna ja põhjavee kvaliteeti, mis omakorda ohustab inimese tervist ja loodust. Aastaks 2015 ei saa arengumaad puhast joogivett, kuna arenenudmaad kulutavad rohkem kui peaks. Energiavarude kulutamine Tänapäeva linnad kurnavad taastumatute energiavarude kulude ja tulude tasakaalu, sest linnades kulutatakse tohutult küttele ja kliimaseadmetele elektrit ja gaasi. Turistid kasutavad rohkem vett, kui kohalikud
Fifth level (1) Põhjused Fossiilkütuste põletamine Tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine Põllumajandus (loomasõnnik, kunstväetised) Jäätmekäitlus Vulkaanid, metsapõlengud, välk (2) Tagajärjed Happevihmad Sudu Osoonikihi kahanemine Kasvuhooneefekt (3) Vähendamisvõimalused Ühistranspordi kasutamine Uute puude ja muude taimede istutamine Kemikaalide kasutamise vähendamine Jala liikumine Vee reostumine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level (4) Põhjused Keemilised ühendid Halvasti või käsitlemata heitvee jõudmine vette Pindmine äravool Happevihmad Naftareostus
Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. Pinnase saastumine Pinnast saastavad mürgised või kahjulikud ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad keemilised ühendid. Saastamise
organismi või selle osadesse aja jooksulabsorptsioonekskretsioon BIOKONTSENTRATSIOONerilinebioakumulatsiooniprotsess, mille tulemusel ainekontsentratsioonorganismison kõrgemkuiselleainekontsentratsioonorganismiümbritsevasõhusvõiveesabsorp tsioon ekskretsioon ADITIIVSUS (1+1=2) Kui saasteainete segu komponendid omavad sarnast toimemehhanismi nii, et segu summaarne toksilisus on võrdne üksikkomponentide toksilisusega. Kõige levinum kemikaalide segude toimemehhanism.Näide: närviimpulsside ülekande aktiveerimise kaudu toimivate fosfororgaaniliste insektitsiidide toime liitub nende koos toimimisel SÜNERGISM (1+12)koos mõjuvad, Kui saasteainete segu komponendid omavad ennustatust suuremat mõju. Eriti ohtlik toimemehhanism, kuna on etteennustamatu ning madalam, kui aditiivsust eeldades ennustada võiksNäide: asbest ja sigaretisuits omavad suuremat mõju, kui need ained eraldivõetult ANATGONISM (1+12)aeglustab teise aine mõju
Kemikaaliseadus- annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra. ELi uued kemikaaliõigusaktid kehtivad kõigis kemikaale kasutavates tööstussektorites kogu tarneahela ulatuses. Need kohustavad ettevõtjaid vastutama turustatavate kemikaalide ohutuse eest. REACH-määrus on Euroopa Liidu määrus, mis on vastu võetud, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. CLP-määrusega tagatakse, et Euroopa Liidu töötajaid ja tarbijaid teavitatakse selgelt kemikaalidega kaasnevatest ohtudest kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise kaudu.
üldmuljet ning ökoloogilise seisundi üldkirjeldust. 12. Millal ühines Eesti Rotterdami konventsiooniga ja mille kohta see konventsioon käib? Eesti liitus konventsiooniga 13. juunil 2006. Rotterdami konventsioon loob seaduslikult siduvad kohustused rakendada eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri, mis võimaldab ametlikult teada saada ja teatavaks teha importivate riikide otsuseid selle kohta, kas nad soovivad saada edaspidi teatavate kemikaalide saadetisi, ning tagada, et eksportivad riigid neid otsuseid järgivad. Konventsiooni eesmärgiks on edendada jagatud vastutust ning soodustada poolte koostööd ohtlike kemikaalide rahvusvahelises kaubanduses, et kaitsta inimese tervist, sealhulgas tarbijate ja töötajate tervist ning keskkonda teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate kemikaalide ja pestitsiidide kahjuliku mõju eest ja aidata kaasa selliste kemikaalide keskkonnaohutule kasutamisele. 13
on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA ( Japan Argiculture), kelle ülessandeks on osta kokku riigi põllumajanduse saadused ning müüa neid edasi ostuhinnast odavama hinnaga. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. 48% metsast on istutatud mets, millega on kompenseeritud 20
.................................................................................. 14 2. peatükk................................................................................................................................ 16 KEMIKAALIKÄITLUSE KORRALDUS..................................................................................... 16 § 12. Ohtlike ainete piirnormid looduses.................................................................................. 17 § 13. Ohtlike kemikaalide käitlemise kitsendused suurõnnetuse ohuga ettevõttes..................17 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS.................18 1. peatükk ÜLDSÄTTED..................................................................................................................... 18 2
pesta, anti linna lõpuks ainult klooritud vett. Sisuliselt jõuti tagasi aega enne veepuhastusjaama ehitamist, ainult et nüüd haises vesi veel ka kloori järele. 1944. aasta sügise sõjategevus jättis Tallinnale jällegi purustatud veepuhastusjaama. Pärast sõja lõppu... ...algas veepuhastusjaama ajaloos pidevate ehituste, täienduste ja uuenduste ajajärk, mis ei ole lõppenud tänaseni. Esmalt tehti kõige hädavajalikumad taastamistööd, et linn saaks vett. Kemikaalide hankimisega oli raskusi, mistõttu joogivesi ei olnud alati kõige parema lõhna ja maitsega. Tallinn vajas üha rohkem vett ning seetõttu viidi ellu esimesed muudatused: settebasseinide ette ehitati reaktsioonikambrid kemikaalide paremaks segamiseks, horisontaalsed settebasseinid asendati vertikaalsetega. 1950. aastaks saavutati jaama tootlikkuseks küll 36 000 m3 ööpäevas, kuid linna veevajadus oli ikka suurem. 1959. aastal alustati jaama laienduse projekteerimisega
vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist ning selle üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Mis sade tekkis? c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht. Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada kõiki muutusi kajastavad reaktsioonivõrrandid. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade? b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d.
(aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi. Sisekliima •Õhutemperatuur •Õhu relatiivne niiskus •Õhuliikumine •Õhus tolmu kontsentratsioon Õhutemperatuur Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. Kemikaalide kahjuliku mõju vältimine: •Kemikaalide hea tundmine (ohutuskaardid, riskianalüüs, töötajate koolitus) •Hästi korraldatud tööprotsess •Tõhus ventilatsioon (sund ja üldventilatsioon) •Hea valgustus ruumides, töökohal •Nõutavate isikukaitsevahendite kasutamine
2) EÜ number (EC No), kui aine on EINECS- või ELINCS-loetelus; 3) valmistises sisalduvate ohtlike koostisainete nimetused; 4) kemikaali ohusümbol ja ohu sõnaline tähendus; 5) kemikaali riskilaused; 6) kemikaali ohutuslaused; 7) kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimiseks andmed: nimi või ärinimi ja asukoha aadress või registrijärgne asukoht, telefoninumber, võimaluse korral e-posti aadress; Missugused erinõuded on jaekaubanduses turustatavate kemikaalide pakenditele? Ohtlike kemikaalide jaemüügipakend ei tohi: 1) oma kuju ja graafiliste kaunistustega äratada huvi lastes või eksitada tarbijat; 2) sarnaneda tähistuselt ja esitluselt toidu, sööda, ravimite või kosmeetikatoodete pakenditega. Lastekindlate turvasulguritega tuleb varustada jaemüügipakendid, mis sisaldavad: 1) väga mürgiseks, mürgiseks või sööbivaks klassifitseeritud kemikaali;
Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid, väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud. Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. 5. Metsamajandus ja metsatööstus Valdav osa maismaast 68% on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses
Selgus, et lattu on kogunenud kasutuskõlbmatuid näopesuvedelikke, mida pole suudetud maha müüa, lausa tuhande pudeli jagu. Pooled neist ei sobinud enam müügiks, sest pudelidisain oli vahepeal muutunud ning vana disainiga pudelite müügi keelas tootja rangelt ära, ülejäänutel oli lihtsalt säilivusaeg läbi saanud, seega olid nad ajapikku muutunud ohtlikeks kemikaalideks. Firma omanikud võtsid ühendust prügifirmaga Clean Away, et korraldada kemikaalide äravedu ja nende hävitamine. On möödunud kaks kuud. Pärast seda, kui mitmes rahulolematu klient nende Tartus asuvasse esinduskauplusesse sisse astus, et tagastada neile nende poe poolt imporditud ebakvaliteetne kaup, jõudis Maris jälile müügiportaali Okidoki kuulutusele milles seisnes, et internetis käib aktiivne äri nende poolt juba kaks kuud tagasi hävitamisele saadetud kasutuskõlbmatude näopesuvedelikega. Antud situatsioon on firmale suureks
Immutamisega muudetakse puit seentele ja putukatele toiduks kõlbmatuks ning tänu sellele puit säilib. Puitmaterjalide eluiga pikeneb immutamisega 3-5 korda. Immutamise käigus viiakse puitu kaitsev kemikaal vesilahusega puidu rakkudesse, seejärel imetakse vesi puidust välja ja kemikaalid jäävad puitu. Kasutatakse veepõhist immutusvahendit, mis sisaldab vaseühendeid ja orgaanilisi asoolbiotsiide. Immutusvahend ei sisalda kroomi ja arseeni. Sõltuvalt kemikaalide kontsentratsioonist, mis puitu viiakse, saadakse erinev konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4. Immutusklassi H-4 puhul on kemikaalide kontsentratsioon suurem. Selline puit sobib kasutamiseks otseses kontaktis maapinna, vee ja betooniga. H-3 immutuse puhul on kontsentratsioon madalam, sobib kasutamiseks maapinnast kõrgemal, pidevatest ilmastikuoludest mõjutatud, niisketes ja märgades kohtades.
KÜSIMUSED määruse ,,Hea laboritava nõuded ja kord" kohta 1. Milline seadus on nimetatud määruse aluseks? Määrus ,,Hea laboritava nõuded ja kord" kehtestatakse Kemikaaliseaduse alusel 2. Millistes valdkondades rakendatatkse nimetatud määrust? Hea laboritava nõudeid ja korda rakendatakse Kemikaaliseaduse kohaselt kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine, söödalisandi või tööstuskemikaali koostisse kuuluva katseaine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul laboris. Head laboritava kohaldatakse uuringutele, mis viiakse läbi laboris, kasvuhoones või välitingimustes. 3. Kirjelda oma sõnadega missugused on labori juhtkonna kohustused Labori juhtkonna kohustusteks on hoolitseda selle eest, et laboris töö toimiks. Et
b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Mis sade tekkis? c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht. 6 Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada kõiki muutusi kajastavad reaktsioonivõrrandid. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade? b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega
KKRH Sai alguse 20 saj. Lõpus aastal 1983 kemikaalidega seotud risk Direktiivid: kemikaalide ohtlikkus, sellest tuleneva riski ohjamise meetmed(märgistamine), uutest kemikaalidest inimesele ja keskkonnale põhjustava ohu riski hindamine Eestis on kemikaali seadus KKRH 4 olulist komponenti: Mõju allikas- kust mõju vallandub Levikutee- mille kaudu mõju levib, sihtmärk- objekt mida mõjutatakse, mõju- kahjulik muutus objektis. Risk on planeeritud ettevõtmine mis ei pruugi õnnestuda, see on tõenäosus et ebaõnnestumise tagajärjed võivad tabada inimest, vara või keskkonda
Ajax Floral Fiesta Glass & Surfaces (500 ml, 25 kr) Kasutamine: Pihustada vedelik ühtlaselt aknale, mingil juhul ei tohi pihustada liiga palju vahutab kõvasti. Hea mugava kujuga pudel. Kork on samuti mugav ja lihtsasti sulguv.Puhastab: Võtab maha tolmu, suurema mustuse ja pritsmed. Väga efektiivne: piisab ühest pihustamisest. Alguses jätab pesemistriipe, kuid need kaovad pärast paari pühkimist. Klaas tõesti särab. Lõhn. Lillede aroom ei peida kemikaalide tugevat lõhna. Blux klaasipuhastusvahend (1 liiter, 36 kr) Kasutamine: Pihustab väga ebaühtlaselt, peamiselt tiheda joana ühte kohta, nii et võib aknalt tagasi näkku pritsida. Hea väike ja kompaktne pudel, mõnus käsitseda. Kork kindel ja lihtsasti sulguv.Puhastab: Kangemaid plekke tuleb kauem nühkida, lihtsama mustuse võtab hästi ära. Pesemistriipe aknale ei jäta. Lõhn. Tagasihoidlik lõhn. Pigem toob tuppa värskust. Yplon aknapuhastusvahend (1 liiter, 36 kr)
igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: õhu saastamine; osoonikihi kahanemine; globaalne soojenemine; pinnase saastumine; vee saastumine; mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; looduse mitmekesisuse vähenemine; Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine.
tolm, õhku sattunud kemikaalid, kõrge ja madal temperatuur jms., mõju oleks minimaalne. Selle eest vastutab tööandja. Töötaja peab olema teadlik tööohutuse nõuetest ja neid täitma. Avastatud ohtudest ja puudustest tuleb kohe teada anda. Automaaler kasutab töö ajal järgmisi isikukaitsevahendeid: tööriietus - tunked, värvikambri kombinesoon, turvajalatsid S2 jms.; kaitsekindad - üldotstarbelised, nitriilkautukist või neopreenist kemikaalide käitlemisel; kaitseprillid - silmade kaitseks lihvimistolmu, liiva ja kemikaalide eest, peavad olema lahusti- ja löögikindlad; tolmumask - hingamisteede kaitseks tolmu eest, klassid P1, P2, P3; hingamismask - poolmask või täismask; kuulmekaitsmed - kui müratase ületab 85 dB. Kaitsemaskid Filtrite ülesandeks on puhastada sissehingatavat õhku tervisele ohtlikest osakestest. Filtrimaterjalid peavad vastama kahjulikele ainetele. Gaasifiltrid
annaabi.ee 
