vanausu põhimõtetel. 1849. aastal saadeti Tartust välja Rakverre eestseisja Nikolai Mosarov. Vanausulisi süüdistati keisririigi seaduste mittetäitmises ja sõjaväekohustuse mittetäitmises. 1859. aastal keelati vanausulistel vaimuliku omamine ning jumalateenistusi tohtisid nad läbi viia ainult erakorterites. Alles 1863. aastal, keiser Aleksander II valitsemisajal võisid vanausulised (pomoorid) Tartus ehitada palvemaja Põigu tänaval, kuid seegi ilma kellatornita. 19. sajandi teisel poolel oli Tartus umbes 500 vanausulist, kes elasid kompaktselt 3. politseijaoskonna piires, kuid omasid tihedaid sisemeid Peipsiääre vanausulistega 1897. aasta rahvaloenduse andmeil oli Tartus 438 vanausulist. Peale 17. oktoobri manifesti 1905. aastal moodustati 20. septembril 1907 Tartus (pomooride kogukond), kogukonda juhtis kolmeks aastaks valitav 9 liikmeline nõukogu juhatusega. 1913.
ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn, nn. kampaniil. Romaani kunst Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli arhitektuur. Siit algabki keskaja ehituskunsti hiilgav peatükk. Eriti tähtsal kohal oli keskajal sakraalarhitektuur. Romaani stiilile kõige olulisemad elemendid: ümarkaared, suhteliselt paksud seinad. Kasutati silindervõlve ja ristvõlve. Kõige vanemad basiilikad olid ilma kellatornita. Kellatorn ehitati eraldi kiriku kõrvale ja seda nimetati kampaniiliks (Pisa torn). Kõik kirikud ehitati alati ida-lääne suunda. Peaportaal asub läänes ja kõige püham koht (altar) idas. Kölni katedraal Marie Laachi kirik Püha Markuse katedraal Vaata LK 105 Skulptuur: Skulptuur oli arhitektuuri osa. Ei olnud eraldi kunstiliik. Ehitisi kaunistati põhiliselt reljeefidega- sees näiteks piilarite kapiteele ja baase, väljas peamiselt portaale ja läänefassaadi
annaabi.ee 
