teinud, kuid õnneks oli veel üpris palju järgi. Püramiidi ehitus on siiani mõistatus, kuid on mitmeid teooriad, kuidas paigutati 2,5 kuni isegi 70 tonnised kiviplokid nii kõrgele. Kreeklased arvasid, et kasutati orjade tööjõudu, kuid hiljem on pakutud, et tegu oli hoopis väga osavate ehitajatega, keda oli 100 000. Mark Lehner ja teised egüptoloogid arvavad, et töölisi võis olla keskmiselt 14.567 ja tipphetkedel ka kuni 40 000. Ilmselt lohistasid töölised kivid üles kelgutaoliste puidust asjadega, mille alla pandi kas liiv või palgid, aga selliseid puid ei kasvanud läheduses, seega oli tegu ilmselt liivast radadega. Püramiidis on 2 märkimisväärset kambrit kuninganna kamber ja kuninga kamber. Arheoloogid on jõudnud järeldusele, et ilmselt oli kuninganna kamber algselt ehitatud Cheopsi jaoks, aga hiljem avastati, et kirst ei mahu käikudest läbi ja seetõttu ehitati teinegi kamber, mis oli suurem ja sinna viisid laiemad koridorid
Uurimistöö essmärk on ka teisi inimesi teadvustada rohkem rallisõidust, selle ajaloost ning ma selle ohtudest. Kuna tänapäeval on väga aktuaalne kiiruste ületamine ning inimesed peaksid sellesse tõsisemalt suhtuma ning oma kiirust katsetada näiteks ralliradadel autosporti tehes. 3 1. AUTOSPORDI AJALUGU 1.1 Iseliikuva vankri sünd Juba kauges minevikus otsisid inimesed võimalusi paremateks liikumis- ja veovahendite loomiseks. Kelgutaoliste lohistite ja rullikuna kasutavate puutüvede järel võeti kasutusele üks inimkonna suurimaid leiutusi- ratas. Puidust algelist ratast tunti Mesopotaamias juba IV aastatuhandel enne Kristust, aga kodarate, pöia ja rummuga rattad tulid kasutusele umbes 2000 aastat hiljem. Teaduslikematele alustele tuginevaid arutlusi lihasjõu asendamisest võib leida ka antiikaja matemaatikute-füüsikute Archimedese ja Heroni töödest.