Nende põhiline erinevus? Elastse skeemiga hoone: Jäiga skeemiga hoone: Nende erinevus seisneb selles, et Jäiga skeemiga hoones kantakse tuulekoormus välisseinalt kui plaadilt üle vahelae ja põikseina servale ning Elastse skeemiga on tavaliselt ühekorruselised hooned, mille jäikusseinte vahekaugus on suur. Tuulekoormuse kandumine hoone vundamendile Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks Kivimüüritisest keldriseinale mõjuvad koormused ja nende vastuvõtmine. Mida ja kus kontrollitakse? Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas. Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: *keldrilaest ülekantav koormus; *seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus; *eraldiseisalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus. Keldriseina vastupanu vertikaalsuunas kontrollitakse kui ekstsentriliselt surutud seina, kus
järel. Töötavaks süsteemiks on lattraudadest silmus ümber posti, püstrauda on vaja üleminekujätku tegemiseks ja põikraudade asendi fikseerimiseks. Väga tähtis on, et pärast põikraudade keevitamist krohvitakse püstraudade alune täis, sellega luuakse toetuspind tekkiva külgdeformatsiooni takistamiseks. Raudbetoonsärk on üldiselt efektiivsem kui metallsärk kuna betooni valamine ümber konstruktsiooni kindlustab tema tiheda liibumise. Kivimüüritisest laotud keldriseinale mõjuvad koormused ja nende vastuvõtmine. Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas. Koormustest tekitatud pingete vastuvõtmiseks on müüritises kasutatud armeeringut (horisontaal ja vertikaal). Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: keldrilaest ülekantav koormus; seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus; eraldiseisvalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus.
30 cm kõrgus ka seinale. Hiljem jätkatakse seina isoleerimist 20 cm ülekattega. Keldriga hoone hüdroisolatsioon Keldriga hoone puhul on väga tähtis, et kelder oleks õigesti hüdroisoleeritud, sest kelder asub suuremalt osalt maa sees, mistõttu on ümbritsetud pideva vee ja niiske pinnasega. Keldri seintele mõjuv külgsurve on väga suur, aga seda koormust annab vähendada. Kasutades keldriseina vahetus läheduses täitematerjalina vett dreenivaid materjale saab koormust keldriseinale vähendada, sest sel juhul ei teki pikaajalist survelist koormust. Lisaks sellele on veel teisigi võimalusi, kuidas survet seinale vähendada ja juhtida vesi kõik drenaazi. Maapinna kalle peab olema hoonest eemale, ka sellega juhitakse vesi hoonest eemale. Drenaazi vajalikkus ja õige lahenduse valik sõltuvad juba konkreetsetest looduslikest tingimusest antud krundil. Kui keldri konstruktsioonidesse pääseb liigne niiskus, siis see lagundab müüritise ja lõhub siseviimistluse
(varraste samm 30...120 mm) ning võrkude samm müüritises õige (samm mitte üle 400 mm). 5.2. Müüritise pikiarmeerimine. Pikiarmeerimist kasutatakse konstruktsioonis tekkivate tõmbepingete vastuvõtmiseks. Tõmbepinged võivad tekkida ekstsentrilisest koormusest (ekstsentrilisuse võivad põhjustada ekstsentriliselt rakenduv vertikaalne koormus ja horisontaalne koormus tuulekoormus, mullasurve keldriseinale). Tõmbepinged tuleb müüritises vastu võtta armatuuriga. Pikiarmatuuri võib paigutada müüritise sisse (armeeritud südamik) või välispinnale, kattes ta mördikihiga või betoonkihiga. Tõmbepingete olemasolul tuleks eelistada välimist armeerimist (ka tööde teostamine on välise armeerimise korral lihtsam), kuid alati pole see võimalik (liiga kõrge temperatuuriga, materjalile agressiivne keskkond jm.). Pikiarmeerimist võib kasutada ka tsentrilisel survel saledate elementide puhul
annaabi.ee 
