Üldiselt siseseinad jagunevad mittekandvateks ja kandvateks seinteks. Mittekandvad seinad (vaheseinad) tehakse tavaliselt ühekihilistena kas lapiti või serviti kivist. Serviti kivist sein tuleks üldiselt armeerida. Mittekandvad vaheseinad Tsiviilhoonetes tehakse vaheseinad täiskivist, tööstushoonetes ka õõnesplokkidest. Kandvad vaheseinad Kandvad vaheseinad tehakse kas kividest, täisplokkidest või betoontäitega õõnesplokkidest. Kandvate seinte paksus määratakse arvutusega. Keldriseinad Keldriseinad jaotuvad samuti sise- ja välisseinteks ning mittekandvateks ja kandvateks seinteks. Siseseinte kohta kehtivad üldiselt samad nõuded kui korrustel, kasutatakse ka samu lahendusi. Keldri välisseinte puhul on täiendavaks faktoriks pinnase külgsurve seinale ja pinnaseniiskuse tungimine seina. Üldjuhul tuleks keldriseina tugevust kontrollida arvutusega. Oma omadustelt sobivad keldriseina materjaliks nii columbiakivid kui plokid. Keldriseinal võib sokli ära jätta kuna
Mõned bituumenkatted sobivad paigaldamiseks ka madalatel temperatuuridel ning värskele betoonile. Bituumenkatted on tihedad mis tagavad suurepäraste kaitse vee ja niiskuse eest. [4] 3.5 Vundamendikatted ja drenaazimatid Kasutatakse eelkõige konstruktsioonide puhul, kus eeldatav ärajuhtimist vajav kondensvee kogus ei ole eriti suur ning vundamenti või keldriseina ümbritsev täitepinnas võimaldab normaalset pinnasevee filtreerimist. Tüüpilisteks kasutuskohtadeks on keldriseinad, hoonete vundamendid, tugimüürid, pinnasele rajatavad betoonpõrandad ja muud maa-alused ehitised. Katet on lihtne lõigata sobivasse mõõtu ja vajadusel jätakata. Kate paigaldatakse mügaratega vastu põhikonstruktsiooni. [5] Foto 1. Drenaazimatt Plasto-fol [8] 11 4. TÄHTSAIMAD ISOLEERIMISOSAD
Keldrite ehitamisel tuleb Fibo müüritis väljastpoolt katta hüdrosiolatsiooniga, et vesi hoonesse ei tungiks. Enne hüdroisolatsiooni pealekandmist peab Fibo müüri tasandama ja selleks sobib weber.therm 310 piisab 1-2 mm paksusest kihist, et ploki krobeline pealispind siledaks saada. Pinnase niiskuse kaitseks kaetakse vundament bituumeni baasil lahusega weber.tec 901-ga. 0,5-1,0 mm kiht tagab, et niiskus müüritisse ei tungiks. Kui on oht, et sade- ja pinnaseveed on kõrgemal, tuleb keldriseinad katta 3-4 mm paksuse bituumenmastiksi weber.tec Superflex 10 kihiga. Kokkuvõte: Fibo plokk müüritist on väga käepärane ja lihtne laduda ning viimistleda, selle tegemiseks on loodud spetsiaalsed ja kvaliteetsed vahendid mida on lihtne kasutada, lisaks on ka palju erinevaid moodusi kuidas viimistleda fassaadi. Referaat on 9 lehekülge. Kasutatud kirjandus: · http://www.weber.ee/fibo-plokitooted/weber-tooted/tooted/fibo- kergplokid/fibo-plokk.html
Vee temperatuur ei tohi ületada +600C ja valmis segu temperatuur ei tohi olla kõrgem kui +400C. Soojendatud segu kasutades on segu töödeldavusaeg lühem. Sooja õhu ja soojendite kasutamine On hea kui ehitusplatsil kasutatakse sooja õhu puhureid, kiirgussoojendeid või muid küttekehi ehitusmaterjalide laosoojuse andmiseks. Lisaks müürimaterjalidele tuleks soojendada ka vesi ja segisti. ERIMÖRDID Hüdroisolatsioonimörti - kasutatakse niiskete pindade (keldriseinad, mitmesugused kanalid jne.) krohvimisel, samuti ka vuukide tihedalt täitmisel. Kasutatakse tsementmörti, vahekorras 1:2,5...1:3,5. Tsemendina on otstarbekas kasutada hüdrofoobset- või paisuvat tsementi. Liiv peab olema võimalikult tihe. Mördile võib lisada veel tihendavaid aineid (naatriumaluminaati, polümeere, hüdrofoobseid lisandeid jne). Kerge mördi - saab kergete täitematerjalide kasutamisega (pimssliiv, räbuliiv, keramsiitliiv, perliit, saepuru jne). Täitematerjal peaks olema
TEP-plaat, kipsplaat) ei taga katmata puitsein piisavat tulepüsivust (EI 30: 1–2-korruselistel elamutel, EI 60: 3−4 korruselistel elamutel). ● Palkseina puhul võib kandevõime arvutustes arvestada puidu söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Vundamendid ja soklid Vundamendid ja soklid ● Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud looduskivist, konkreetne materjal vastavalt kohalikule kätte- saadavusele: paas või raudkivi. ● Vundamendi materjal oli tuvastatav viimistlemata olukorras. Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi vt. Joonis 2.41. ● Vundamentide ja keldriseinte paksus varieerus vahemikus 40…70 cm. ● Kuna looduskivimüüritise ladumistehnilistest põhjustest tulenev müüritise paksus tagab üldjuhul piisava toetuspinna laiuse kerge
Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? · radooni tõkkekile kasutamine · piirete tihendamine · ventileerimine · radoonikaev 20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? · välissein · sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C · ülemise korruse lagi, s.h katuslagi · keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda · põrand mitteköetava keldri kohal · põrand pinnasel · maapinnast kõrgemal asuv alt tuulutatav põrand · aken · välisuks · ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur · ruumi siseõhu ja välispiirde sisepinna temperatuuride vahe peab jääma normidega ettenähtud piiridesse · välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega · välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires 21
Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? • radooni tõkkekile kasutamine • piirete tihendamine • ventileerimine • radoonikaev 20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? • välissein • sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C • ülemise korruse lagi, s.h katuslagi • keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda • põrand mitteköetava keldri kohal • põrand pinnasel • maapinnast kõrgemal asuv alt tuulutatav põrand • aken • välisuks • ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur • ruumi siseõhu ja välispiirde sisepinna temperatuuride vahe peab jääma normidega ettenähtud piiridesse • välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega • välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires
.............................................................10 3.2.2. Ehitusgeoloogilised tingimused.............................................................................11 3.3. Ehituskonstruktsioonid.......................................................................................................11 3.3.1. Vundamendid.........................................................................................................11 3.3.2. Keldriseinad...........................................................................................................11 3.3.3. Kandekonstruktsioonid..........................................................................................12 3.3.4. Põrand pinnasel......................................................................................................12 3.3.5. Välisseinad..........................................................................
müüritöid tehes. Vee temperatuur ei tohi ületada +600C ja valmis segu temperatuur ei tohi olla kõrgem kui +400C. Soojendatud segu kasutades on segu töödeldavusaeg lühem. Sooja õhu ja soojendite kasutamine On hea kui ehitusplatsil kasutatakse sooja õhu puhureid, kiirgussoojendeid või muid küttekehi ehitusmaterjalide laosoojuse andmiseks. Lisaks müürimaterjalidele tuleks soojendada ka vesi ja segisti. 9.9. ERIMÖRDID Hüdroisolatsioonimörti kasutatakse niiskete pindade (keldriseinad, mitmesugused kanalid jne.) krohvimisel, samuti ka vuukide tihedalt täitmisel. Kasutatakse tsementmörti, vahekorras 1:2,5...1:3,5. Tsemendina on otstarbekas kasutada hüdrofoobset- või paisuvat tsementi. Liiv peab olema võimalikult tihe. Mördile võib lisada veel tihendavaid aineid (naatriumaluminaati, polümeere, hüdrofoobseid lisandeid jne). Kerge mördi saab kergete täitematerjalide kasutamisega (pimssliiv, räbuliiv, keramsiitliiv, perliit, saepuru jne)
Kui vundamendikraav või kaevik on valmis, märgitakse märktarale või märkpinkidelekinnitatud teljetraadilt allalastava nöörloodi abil vundamendi täpne asukoht. Seejärel laotakse kraavi põhjale vundamenditaldmiku alumine kiht, kasutades selleks suuremaid kive. Alumine kiht trambitakse kinni. Kivide vahed täidetakse väiksemate kivitükkide ja mördiga. Enne järgmise kihi ladumist kaetakse laotud kivikiht umbes 2...2,5 cm paksuse mördikihiga. Paekivi vundament ja keldriseinad laotakse nn. "kahe poolega" müürina, s. o. välimisteks ja sisemisteks pindridadeks kasutatakse kive , mille pikem serv on enam-vähem sirge, ja kivivahe täitmiseks kasutatakse väiksemaid kive ja kivikilde. Iga kihi ladumiseks valitakse võrdse paksusega kivid , kusjuures järgmise kihi pindridade kivid peavad katma all asuva rea püstvuuke. Vundamendi (seina) lõhkivajumise vältimiseks peavad ühe kihi pindrea kivid siduma teise, vastasasuva pindrea kive.
50 ... Alt tuulutatavad puittaladel põrandad (skitseering 10) on vajalik teha "musta" kaitsepõranda, tuulutusvahe, tuuletõkke, aurutõkke jt.kihtidega samal põhimõttel mis välissein. Juhul kui on tegemist kivimajaga, tuleb ka vundament seestpoolt soojustada, et välistada sealt külmasild põranda alla. Tagatud peab olema vundamendi aluse tuulutus. Keldriseinad, põrandad ja laed skitseering 5. Vajalik on mõju avaldava vee liigile vastav hüdroisolatsioon, soojustus vastavalt sellele kas on külm, poolkülm või soe kelder (kas peab olema soojustatud ka lagi). Tuulutatava voodriga välisseinad (skitseering 9A jt). Vajalik on tagada tuulutus all- ja ülasõlmes, aknad ei tohi tuulutust katkestada. Sõlmedes peab olema kaitsevõrk näriliste ja putukate vastu.
kontrollol. See tähendab niisuguste keskkonnatingimuste loomist, mis on biokahjustajatele ebasoodsad. Keemilist tõrjet kasutatakse ainult hädaolukorras kui kogud on kahjuritega nakatunud. IPM sisaldab ennetusmeetmeid/seire/kahjurite identifitseerimist; võimalikke tõrjemeetodeid; hindamist, dokumenteerimist, koolitust. Ehituslikud ennetusmeetodid: ehituskonstruktsioonid peavad olema pragudeta; tuleb ältida aknede avamist; aknad uksed peavad olema tihedalt sulguvad. Vundamendid, keldriseinad tuleb isoleerida. Sisustuse juures ei tohiks kasutada materjale, mis sobivad putukatele toiduks. Hoone ümbruses tuleks kasutada vähem putukaid ligimeelitavaid valgusteid naatiumlampe. Hoone ümbruses ei tohiks olla põõsaid, õitsvaid taimi, kõdunenud lehti. Ümber 50cm taimevaba tsoon. Tuleb jälgida niiskustingimusi. Vajalik on korralik ventilatsioon.Oluline on korrapärane koristamine. Tuleb hoiduda kahjulikke ühendeid sisaldavatest puhastusvahenditest. Hoidlatesse ei tohi tuua
Kandepiirseisundi korral tuleb eristada piirseisundit esilekutsuvaid põhjuseid. Eurokood eristab järgmistel põhjustel tekkivaid kandepiirseisundeid: jäiga kehana vaadeldava ehitise või pinnase tasakaalu kaotus, kusjuures konstruktsioonimaterjali või pinnase tugevus on tähtsusetu kandevõime tagamiseks (EQU); konstruktsiooni või konstruktsioon osa, kaasa arvatud näiteks vundamendid, vaiad või keldriseinad, purunemine või ülemäärane deformatsioon, kusjuures konstruktsioonimaterjali tugevus on oluline kandevõime tagamiseks (STR); aluse purunemine või ülemäärane deformatsioon, kusjuures pinnase või kalju tugevus on oluline kandevõime tagamiseks (GEO); ehitise või aluse tasakaalu kaotus tõstva veerõhuvõi teiste vertikaalkoormuste tõttu (UPL); hüdraulilisest gradiendist põhjustatud hüdrauliline kerkimine, seesmine erosioon või voolukanalite teke pinnases (HYD).
12.5 Müraga ja päevavalgusega seotud probleemid 206 12.6 Korterielanike märgitud terviseprobleemid 206 12.7 Korterite sanitaarremont 206 13 Kokkuvõte põhimõttelistest renoveerimislahendustest 208 13.1 Piirdetarindid ja ehituskonstruktsioonid 213 13.1.1 Sokkel, vundament ja keldriseinad 213 13.1.2 Välisseinad 222 13.1.3 Katused 227 13.1.4 Vahelaed 229 13.1.5 Niisked ja märjad ruumid 230 13.1.6 Avatäited: aknad ja uksed 232 13.1
aktiivsurve puhul ja asub seina ning joone 5 vahel. Katsed näitavad, et koheva liiva surve langeb aktiivsurveni seina pöördumisel nurga 0,001 kuni 0,002 puhul (ülemise otsa paigutus 1/1000 kuni 1/500 seina kõrgusest). Tihedal liival piisab kaks korda väiksemast paigutusest. Passiivsurve mobiliseerimiseks on tarvis umbes 10 korda suuremat paigutist. Savipinnastel on aktiiv- ja passiivsurve tekkimiseks vajalik seina paigutis tunduvalt suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad kanalid, allmaaehitiste elemendid jne) või pinnasele toetuvate (sulundseinad, horisontaalkoormusega vundamendid) projekteerimiseks on vajalikud nii paigalseisu kui ka aktiiv- ja passiivsurve arvulised suurused. Surve seinale Paigalseisusurve
pinnase vertikaalse liikumise. Seejuures tekib teatud hõõre kraavi pinnaseurvejõud R1 ja R2. Need jõud mõjuvad hõõrdenurga võrra Savipinnastel on aktiiv- ja passiivsurve tekkimiseks vajalik seina paigutis külgedel, nii et osa pinnase omakaalust kantakse ümbritsevale horisontaalist kaldu. Tavaliselt võetakse = . tunduvalt suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad pinnasele. (Joon6.27) - Torude asetamisviisid. Tavaliselt taandatakse Lihkepinnal hõõret põhjustava normaaljõu tekitavad P, R1 ja R2. kanalid, allmaaehitiste elemendid jne) või pinnasele toetuvate koormus tinglikuks koondatud jõuks p = W/ toru all ja peal, mis vastab N=Pcos+R 1sin(-)R2sin(-)
Katsed näitavad, et koheva liiva surve langeb aktiivsurveni seina pöördumisel nurga 0,001 kuni 0,002 puhul (ülemise otsa paigutus 1/1000 kuni 1/500 seina kõrgusest). Tihedal liival piisab kaks korda väiksemast paigutusest. Passiivsurve mobiliseerimiseks on tarvis umbes 10 korda suuremat paigutist. Savipinnastel on aktiiv- ja passiivsurve tekkimiseks vajalik seina paigutis tunduvalt suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad kanalid, allmaaehitiste elemendid jne) või pinnasele toetuvate (sulundseinad, horisontaalkoormusega vundamendid) projekteerimiseks on insenerile vajalikud nii paigalseisu kui ka aktiiv- ja passiivsurve arvulised suurused. 102 10.3 Paigalseisusurve Pinnasemassiivis sügavusel z maapinnast on vertikaalpinge v=z ja sellele vastav horisontaalpinge h = K0v, kus K0 on külgsurvetegur.
annaabi.ee 
