söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Vundamendid ja soklid Vundamendid ja soklid ● Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud looduskivist, konkreetne materjal vastavalt kohalikule kätte- saadavusele: paas või raudkivi. ● Vundamendi materjal oli tuvastatav viimistlemata olukorras. Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi vt. Joonis 2.41. ● Vundamentide ja keldriseinte paksus varieerus vahemikus 40…70 cm. ● Kuna looduskivimüüritise ladumistehnilistest põhjustest tulenev müüritise paksus tagab üldjuhul piisava toetuspinna laiuse kerge kahe-kolmekorruselise puitelamu jaoks, laoti vundament tavaliselt ilma täiendava taldmikuta. Joonis 2
Kivimüüritisest keldriseinale mõjuvad koormused ja nende vastuvõtmine. Mida ja kus kontrollitakse? Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas. Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: *keldrilaest ülekantav koormus; *seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus; *eraldiseisalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus. Keldriseina vastupanu vertikaalsuunas kontrollitakse kui ekstsentriliselt surutud seina, kus NSdNRd = mA*fk/M. Seina kontrollime maksimaalse momendi kohas. Keldriseina vastupanu kontrollimisel horisontaalsuunas eeldatakse, et sein hakkab tööle võlvina, mis moodustub seinapaksuse sees. Sillustala tööpõhimõte. Monteeritavad sillused ja armeeritud kivisillused. Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile).
momendi teket seinas. Koormustest tekitatud pingete vastuvõtmiseks on müüritises kasutatud armeeringut (horisontaal ja vertikaal). Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: keldrilaest ülekantav koormus; seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus; eraldiseisvalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus. Horisontaalkoormusteks on nt. pinnasesurve. Arvutusskeem. Mida ja kus kontrollitakse? Keldriseina vastupanu vertikaalsuunas kontrollitakse kui ekstsentriliselt surutud seina, kus NSdNRd = mA*fk/M. Seina kontrollime maksimaalse momendi kohas. Keldriseina vastupanu kontrollimisel horisontaalsuunas eeldatakse, et sein hakkab tööle võlvina, mis moodustub seinapaksuse sees. Avad müüritises. Avade kohal olevate koormuste vastuvõtmine. Avad müüritises võivad olla erinevate suurustega. Avaks võib lugeda ka müüritises olevat
Vertikaalsed: Vertikaalsed: seinad, postid, vundamendid Horisontaalsed: Horisontaalsed: paneelid, talad, fermid 3 Vundament Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; Madalvundament e. jaotusvundament, Vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks; Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa 4 2 Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm. koormust; Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses; Mittekandev sein võtab vastu
olema täispinnaliselt liimitud nii, et plaadi ja vundamendi vahel ei oleks vett. Soojustusmaterjali paksus minimaalselt 120 mm kui veenivoo tase on taldmikust 1m. Minimaalselt 80 mm kui veenivootase on 500 mm. XPS tuleb maapinna liikumiste vastu toetada ülevakt oiilt mehaaniliste liistuga. Külmade keldriseinte puhul seestpoolt soojustuse paigaldamine halveneb olukord veelgi, kuna kondentsvee hulk soojustuse ja keldriseina vahel suureneb, ning koos sellega halvenevad ruumi sisekliima tingimused. Perimeetrisoojustus likvideerib külmasillad sokliosas, ning on kaitseks hüdroisolatsioonile. Ehitusfüüsikaliselt on kastepunkt viidud seinast välja seetõtu pole vajadust täiendavale aurutõkele. Soojustusmaterjal perimeetrisoojustuses peav täitma oma funktsiooni. See on pidevas kontaktis niiske maapinnaga, kohati isegi surveveega. Plaatide kleepimiseks kasutatakse bituumenliimi
laik kuju vtma ja peagi tundsin ma sellest ra vlla kuju. hel peval kui ma majapidamise asjus pidin minema selle maja keldrisse, kus me vaesuse prast elasime tulid minuga naine ja kass kaasa. Kass jrgnes mulle mda jrsku treppi ja oleks mu repealt alla tuganud. Ma haarasin kirve ja oleks kassile virutanud surmava laksu, kui mu naise ksi poleks seda takistanud. Suures raevuhoos lin ma naisele kirve phe nii, et ta langes ilma oigeta maha. Ma mtlesin, kuidas laipa peita. Ma mrisin ta hte keldriseina kinni. Peale seda kadus ka kass ra. Ma sain 3 d rahulikult magada ilma kassita mrvakoorem lul. Neljandal peval tulid politseinikud maja veel viimast korda lbi otsima ja nad asusud juba neljandat korda keldrisse otsima, kuid ei leidnud sealt midagi. Nad olid ra minemas kui hakkas selle mri tagant, kus naine oli kisa ja krunumist. Ma vajusin kokku. Ma olin kassi koos naisega sisse mrinud. Reetlik sda Seda on vimatu elda, kuidas ma tulin sellele mttele, et tappa vanamees. Ma
Kui isoleerimist vajab ka põrand, siis alustatakse sellest ja kantakse isolatsioonivõõp umbes 30 cm kõrgus ka seinale. Hiljem jätkatakse seina isoleerimist 20 cm ülekattega. Keldriga hoone hüdroisolatsioon Keldriga hoone puhul on väga tähtis, et kelder oleks õigesti hüdroisoleeritud, sest kelder asub suuremalt osalt maa sees, mistõttu on ümbritsetud pideva vee ja niiske pinnasega. Keldri seintele mõjuv külgsurve on väga suur, aga seda koormust annab vähendada. Kasutades keldriseina vahetus läheduses täitematerjalina vett dreenivaid materjale saab koormust keldriseinale vähendada, sest sel juhul ei teki pikaajalist survelist koormust. Lisaks sellele on veel teisigi võimalusi, kuidas survet seinale vähendada ja juhtida vesi kõik drenaazi. Maapinna kalle peab olema hoonest eemale, ka sellega juhitakse vesi hoonest eemale. Drenaazi vajalikkus ja õige lahenduse valik sõltuvad juba konkreetsetest looduslikest tingimusest antud krundil.
Maapinna niiskus ja vesi pinnasest ei tohi pääseda piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid eraldatakse vundamendist kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga, selleks kasutatakse katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse. Keldriseinte Eraldatakse pinnasest kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga. Keldriseina puhul peab hüdroisolatsioon olema ümber keldriseina. Keldri välisseinte pinnasega kokkupuutuvad pinnad kaetakse alati bituumenvõõbaga. Horisontaalne hüdroisolatsioon tehakse ka vundamendi taldmiku peale veidi allpool keldri põrandat. 15. Vundamendi paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis Paekivist 300 mm Maakivist 500 mm Looduskivist postvundament 600x600 mm Kivikbetoonist postvundament 400x400 mm Betoonist lintvundament 150...200 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on < 1 m allapool maapinda 250...300 mm
Kandvad vaheseinad tehakse kas kividest, täisplokkidest või betoontäitega õõnesplokkidest. Kandvate seinte paksus määratakse arvutusega. Keldriseinad Keldriseinad jaotuvad samuti sise- ja välisseinteks ning mittekandvateks ja kandvateks seinteks. Siseseinte kohta kehtivad üldiselt samad nõuded kui korrustel, kasutatakse ka samu lahendusi. Keldri välisseinte puhul on täiendavaks faktoriks pinnase külgsurve seinale ja pinnaseniiskuse tungimine seina. Üldjuhul tuleks keldriseina tugevust kontrollida arvutusega. Oma omadustelt sobivad keldriseina materjaliks nii columbiakivid kui plokid. Keldriseinal võib sokli ära jätta kuna columbiakivi on ilmastikukindel. Seina ja pinnase vahel kasutatakse vett dreneerivaid materjale või lahendusi, mis võtavad seinal veesurve maha ja juhivad liigse vee drenaazini. Joonis 20 Seina ja vahelae joonis: 21 Hüdroisolatsioon
Kõige laialdasemalt kasutatavad hüdroisolatsioonivahendid kuna tagavad suurepärase isolatsiooni niiskuse ja vee eest. Mõned bituumenkatted sobivad paigaldamiseks ka madalatel temperatuuridel ning värskele betoonile. Bituumenkatted on tihedad mis tagavad suurepäraste kaitse vee ja niiskuse eest. [4] 3.5 Vundamendikatted ja drenaazimatid Kasutatakse eelkõige konstruktsioonide puhul, kus eeldatav ärajuhtimist vajav kondensvee kogus ei ole eriti suur ning vundamenti või keldriseina ümbritsev täitepinnas võimaldab normaalset pinnasevee filtreerimist. Tüüpilisteks kasutuskohtadeks on keldriseinad, hoonete vundamendid, tugimüürid, pinnasele rajatavad betoonpõrandad ja muud maa-alused ehitised. Katet on lihtne lõigata sobivasse mõõtu ja vajadusel jätakata. Kate paigaldatakse mügaratega vastu põhikonstruktsiooni. [5] Foto 1. Drenaazimatt Plasto-fol [8]
külmumise tagajärjel mureneb. Horisontaalne kleepisolatsioon pinnase niiskuse tõkestamiseks tehakse kahekordsest hüdroisoolist, klaasruberoidist või tõrvapapist kleepmastiksil 10...30 cm puhta põranda pinnast madalamale, kõnnitee või sillutisriba pinnast 15...20 cm kõrgemale. Keldri olemasolul tehakse teine horisontaalne hüdroisolatsioonikiht vundamenditaldmikule. Vertikaalne hüdroisolatsioon kaitseks pinnase niiskuse vastu tehakse kuuma bituumeni kahekordse võõpamise teel keldriseina tasaseks krohvitud välispinnale. Seda nimetatakse võõphüdroisolatsiooniks. Hüdroisolatsiooni ehitamine on raskem, kui tegemist on vee hüdrostaatilise rõhuga. Hoone ehitamist pinnasevette püütakse vältida; selleks kas rajatakse hoone kõrgemale ja täidetakse hoone ümbrus või alandatakse pinnasevee taste drenaaziga.pinnasevett tõkestava hüdroisolatsiooni konstruktsioon sõltub pinnasevee tasemest.
Tegemist on köetava keldriga hoonega, mille sisemõõtmed on 7x7m. Seina kogupaksus w = 0,45m. Keldri põranda sügavus maapinnast on 2,6 m. Keldri põranda konstruktsioon on esitatud tabelis 1. Keldri seina konstruktsioon on esitatud tabelis 2. Tegemist on liivase pinnasega. Leida keldri välispiirete soojusjuhtivus. Lahendamiseks kasutan standardit EVS-EN ISO 13370:2008, peatükk 9.3 ja tabel 1. Arvutamise käik koosneb kolmest etapist: 1) keldripõranda arvutus 2) keldriseina arvutus; 3)summaarne keldri välispiirete arvutus. 26 Lahendus: Keldripõranda arvutus- *Samm nr 1- leian B` (valem nr 2) B´= 49 / 0,528 = 3,5 P = 7+7+7+7 =28m *Samm nr 2- leian võrdväärse kogupaksuse dt (valem nr 10). on pinnase soojus-erijuhtivus, mille leian tabelist nr 1 27
14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon Pealispinna Maapinna niiskus ja vesi pinnasest ei tohi pääseda piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid eraldatakse vundamendist kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga, selleks kasutatakse katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse. Keldriseinte Eraldatakse pinnasest kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga. Keldriseina puhul peab hüdroisolatsioon olema ümber keldriseina. Keldri välisseinte pinnasega kokkupuutuvad pinnad kaetakse alati bituumenvõõbaga. Horisontaalne hüdroisolatsioon tehakse ka vundamendi taldmiku peale veidi allpool keldri põrandat. 3 15. Vundamendi paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis Paekivist 300 mm Maakivist 500 mm Looduskivist postvundament 600x600 mm
,,Ovaalne portree"novell räägib kunstnikust, kes maalib oma kalli naise pilti, daam on ilus ja ka pilt tuleb täpselt sama ilus. Daam jääb iga pintslitõmbega nõrgemaks ja kahvatumaks, pildi valmides kunstnik hüüab : Pildil on elu ise ja naine sureb. ,, Must kass" novell peateg on keevaline mees, kes vihkab oma kassi, sest see tuletab talle tema vanu patte meelde. Tahab kassi tappa, kuid naine takistab, tapab vihahoos naise. Võtab ja müürib naise keldriseina, kass kadunud, politsei tuleb läbi otsima, kõik keldris koos. Midagi ei leita. Mees ise naljaga koputab seinale ja kostab karjatus. Politsei leiab naise laiba koos poolelusa kassiga. Dekadents Kuigi 19.saj oli valitsev kirjandusvool realism, jäi tagaplaanile ka romantism, millest arenes naturalismiga 19.saj lõpuks dekadents. Naturalismist võtsid üle detailse inetuse kirjelduse, inetuses püüti leida ilu. Peateg oli sihitu, elus sageli pettunud või elu suhtes ükskõikne.
Fp on pinnasekoormuse osavarutegur; p on pinnase mahukaal; Hred = p/p on koormust p asendava tingliku mullakihi paksus; on pinnase sisehõõrdenurk. Arvutuslik vertikaalsuunaline moment seinas pinnase survest 1 H x - H1 + H 2 2 2 M qV ( x ) = 2 ( 2q1 + q 2 ) x - 3q1 + ( q 2 - q1 ) ( x - H1 + H 2 ) . 6 H1 H1 Keldriseina vastupanu vertikaalsuunas kontrollitakse kui ekstsentriliselt surutud seina, kus NSd NRd = mA*fk/M. Seina kontrollime maksimaalse momendi kohas. Keldriseina vastupanu kontrollimisel horisontaalsuunas eeldatakse, et sein hakkab tööle võlvina, mis moodustub seinapaksuse sees. Sellist seina tuleks arvutada kui lihtsat kolme liigendiga kaart(võlvi), mille kanna- ja lukuliigendi kaugus oleks 0,1 seinapaksust seinapinast.
250…2000 kõik 0,001 <0,25 4 krohvisegu Pinnasega kontaktis oleva soojustuse ja soklisoojustuse niiskussisalduse arvutussuurused Materjal Veeimavus Niiskussisalduse arvutussuurus , m3/m3 (uputus 28 Hoone ümber, Sokli ja Sokli sees või sokli päeva EN pinnases olev keldriseina sisepinnas olev 12087) rõhtne soojustus välispinnas, soojustus mahuprotsent pinnases olev püstne soojustus ≤1% 0,010 0,007 0
püstvuuke. Vundamendi (seina) lõhkivajumise vältimiseks peavad ühe kihi pindrea kivid siduma teise, vastasasuva pindrea kive. Vundamendi rajamisel erinevatele kõrgustele tuleb ladumist alustada madalamatest kohtadest, minnes ühelt sügavuselt teisele üle astmetega. Astme kõrguse ja pikkuse suhe võib tiheda pinnase puhul olla kuni 1:1, kusjuures astme kõrgus ei tohi ületada 1 m, mittetiheda pinnase puhul 1:2 ja astme kõrgus kuni 60 cm. Ladumise käigus tuleb keldriseina all olev taldmik katta isoleerimiskihiga , mis tuleb teha vastavalt projektile. 7.5.3 Töö organiseerimine paekivivundamentide ja keldriseinte ehitamisel Selleks et kärutada kive ehitatava hoone igasse punkti , on vaja ehitada vähemalt meetri laiused kärutusestakaadid. Neid tuleks ehitada vahekaugustega 8...10 m. Paekivid tuuakse ehitusele harilikult kalluritega ja laaditakse maha hunnikutena ümber kogu ehitava hoone perimeetri või ehitise ühele küljele
üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile Piirdetarind eraldab ruumi teistest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid. Vundament: hoone või rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; madalvundament ehk jaotusvundament vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa. Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust. Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses. Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses. Rippuv sein Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm
82. Joonis 2.40 Vanemate puitelamute puitsõrestik-siseseinte lahendusi (Veski 1943). 62 2.5 Vundamendid, soklid ja keldripõrandad 2.5.1 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate lahendused Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud looduskivist, konkreetne materjal vastavalt kohalikule kättesaadavusele: paas või raudkivi. Vundamendi materjal oli tuvastatav viimistlemata olukorras. Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi vt. Joonis 2.41. Joonis 2.41 Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi (Veski 1948). Vundamentide ja keldriseinte paksus varieerus vahemikus 40…70 cm. Kuna looduskivimüüritise ladumistehnilistest põhjustest tulenev müüritise paksus tagab üldjuhul piisava toetuspinna laiuse kerge kahe-kolmekorruselise puitelamu jaoks, laoti vundament tavaliselt ilma täiendava taldmikuta, vt. Joonis 2.42 (Veski 1948). 63 Joonis 2
Ka variant b) sobib muudel korruse kaupa. Viimasel arvutamiseeskirjad on juhtudel ja puitlagede puhul, juhul samad, kui tavalisel horisontaalvuuk tuleb sel vertikaalne armatuur müüritisel. Arvestades juhul 2...2,5 m tagant jätkatakse ülekattega, väikeplokkide väikest sulgeda mördist põikiribaga, ülekatte pikkus ~ 300 mm. 18 Betoneerida ei tohiks varem, sillusplokki. Keldriseina eeldatakse vahelae kui ühe ööpäeva möödudes teeme samuti 190 mm paneelivuukide seina ladumisest. Betoon õõnesplokkidest. monolitiseerimist (täitmist tihendatakse vibreerimisega Keldriruumide kõrgus on tugeva mördiga) ja paneelide või kasutatakse 220 cm. Hoone omavahelist ja läbijooksvat plastifitseeritud betooni. rajatakse looduslikule liivale. ankurdamist
- Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). 41. Raudbetoondetailide valmistamine Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseina-plokid ilma sarruseta Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), mahumassiga kuni 1200 kgim3 ja survetugevusega 2,5...10 N/mm2 (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist
annaabi.ee 
