ja segavast õlist. Nii satuvad aga nende elundkondadesse toksilised kemikaalid, mis tekitavad tõsiseid kahjustusi seedesüsteemile ja siseorganitele. Paks viskoosne ja kleepuv õli ummistab ühtlasi ka delfiinide ja vaalade hingamisavasid, mistõttu jäävad loomad lämbuma. Pikemas perspektiivis mõjutab naftareostus loomade elupaiku, mistõttu on raskendatud imetajate ja ka kalade reproduktsioon. (Good, 2014) Õlil on omadus püsida kekskkonnas veel kaua peale vette sattumist, näiteks on tuvastatud vastava õli sisaldava sette vanuseks ligi 30 aastat. Nafta võib imenduda sügavale setetesse, liiva, ka mudastesse põhjadesse. Nii mõjutab see veel kaua elusloodust kui elupaika. (Nomack, 2010) REOVESI JA TOKSIINID Väetiste ja pestitsiidide äravool põldudel üle maakera põhjustab tõsist ohtu mereimetajatega seotud ökosüsteemidele. Eriti probleemne on äravool
Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ükski uurimisvaldkond ei saa tekkida tühjale kohale. Martha Muchow mahukas programm millega kirjeldas linnalaste elu, kirjeldas milliseid alasi kasutavad lapsed oma ringihulkumise käigus, kaaridstas hamburis laste tegevusi (kus ja millal ja kunas). 1935 avaldati raamat ,,suurlinna lapse eluruum" kirjeldati laste käitumisi reaalses kekskkonnas. Kurt Lewin tundis huvi laste käitumisest igapäeva keskkonnas. um1930 tegutses mingid rotikatsed. huvitati kui kiiresti rott laburündi selgeks õpib. 50´date aastate usa psühholoogias oli üsna tuntud seltskond L.Festinger, S.Schacter, K.Back meelitati noori tööle, ülikooli linnakusse. Ei kujunenud alati sõpurus suhted välja kes elasid kõrvuti vaid need kes elasid mõned majad eemal. funktsionaalse distantsi mõju suurem kui lühema distantsi mõju. Schacter jt
annaabi.ee 
