Kasvatus eri kultuurides
Oluline osa keskaegse inimese maailmanägemises ja seega lapse kasvukeskkonnas oli
imel. Kindel osa tema käitumisest ja kasvatusest oli püüda leida võimalus Jumalaga kokku
leppida.
Kasvatus oli perekonnakasvatus. Perekond andis lapsele esimese kõige olulisema
moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid- lugemise ja kirjutamise.
Keskaja teadlased uskusid kasvatuse jõusse. Õpetlased püüdsid leida seoseid ea ja
temperamentide muutuste vahel.
Kekskajal oli levinud arusaam, et lapse kasvatamine peab algama varakult. Kasvatust tuleb
alustada mänguliselt.
Püha Hieronymus (V saj algus) õpetas kuidas kasvatada samaealisi lapsi, tuleb õhutada
võistlema- kiu laps on laisk, ei tule temaga riielda, vaid otsida ergutamise võimalusi- tuleb
11
jälgida et laps ei tüdineks õppimast, sest siis tekib vastikus, mis võib jääda kogu eluks.
Väga oluliseks peeti kloostris kasvatada poisse
annaabi.ee 
