Ratsionalism · 1750-te aastate paiku jõudis Eestisse ratsionalism · Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust · Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas praktilisi näpunäiteid · Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puudulikku moraali, ratsionalistid aga sotsiaalset ebavõrdsust · Tuntumaid esindajaid: A. W. Hupel, J. G. Herder 2. Minek keisriusku ehk õigeusku. Peale Põhjasõda tabas Eesti ja Liivimaad nälg ning viljakus. Talupoegade kõrvu kostus kuuldus, et Venemaal lubatakse kõikidele soovijatele maad,kuid väikese nipiga mida talupojad siis ei teadnud. Nimelt pidid talupojad siis pöörduma õigeusku. Selle peale siirdusidki talupojad Riiga, et lasta ennast ümberasujate nimekirja panna. Kui talupojad said teada, et nad ei saagi maad ja soovisid luteri usku tagasi pöörduda siis neile seda ei
Talurahva seadused ·Pearahamaks- 70 kopikat iga meeshinge eest ·Mõisakohustused olid rendimaks (mõisnik arvestas raha tööks, kui talupojal kapitali polnud) ja kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi.
,,Mis viga on elada meie lastel, meie Vanemad inimesed oskavad rääkida, et pidime elama palju raskematel aegadel, nende ajal oli elu ja olu palju raskem. kuid saime siiski läbi." lk 79 Noorematel ei tarvitse hädaldada iga tühja-tähja pärast. ,,Kui sa tuled meie usku, võid saada Selliseid tõotusi anti inimestele, õige pea preestriks, edaspidi pannakse lootuses, et nad lähevad keisriusku. paremale paigale ja kümne aasta pärast Inimesed enamasti aga vihastasid sellise oled sa ülemvaimulik." lk 103 vale peale. ,,Sündinud kirjakoiks. Äriline soon Hindrik ei osanud rahaga midagi eriti puudub tal täiesti." lk 116 teha, talle ei istunud äriasjad. Talle istus paremini kirjutamine ja enda harimine. ,,Ükski noormees ei tohtinud enne Kuna paljud tahtsid abielluda juba
parandada ning süüdistasid kõiges toimuvas mõisnikke. Väljarändamise õhutajaid karistati avaliku peksuga ning kuus tükki saadeti ka Siberisse sunnitööle. Sellegipoolest üritasid paljud ka järgnevatel aastatel välja rännata. 2.1845. a algas massiline usuvahetusliikumine -1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus,.ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk, luterlus muutus vaid üheks lubatud sektiks. -1845. a levisid rahva seas kuuldused, et kes lähevad keisriusku, vabastatakse teoorjusest ja saavad maad. Usku vahetas: Saaremaal 30%, Lõuna-Eestis 17% 4.1858. a Mahtra sõda. Peale maa päriseksostmise seadusi uued talurahvarahutused, neist suurim: Mahtra mõisas 2. (14. ukj) juunil 1858 toimunud ülestõus oli 1858. a Põhja-Eesti talurahvarahutuste keskne sündmus. Ärevus kasvas juba kevadel seoses 1856. a talurahvaseaduse väljakuulutamisega, mis pidi toimuma 20. aprillil piduliku jumalateenistusega kõigis kirikuis, kuid
(valgustajad Hupel, Merkel, Schwarzenberg jt) ratsionalistide tegevuses oluline rahvavalgustuslik tegevus andsid välja põllumajanduslikke käsiraamatuid ja tegelesid rahvaharidusega Usuvahetusliikumine: 1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus ametlikuks riigiusuks sai kreekakatoliku õigeusk, luterlus muutus vaid üheks lubatud sektiks 1845. a levisid rahva seas kuuldused, et kes lähevad keisriusku, vabastatakse teoorjusest ja saavad maad usku vahetas: Saaremaal 30%, LõunaEestis 17% 19. sajandi 1950ndatel aastatel levis prohvet Maltsveti liikumine Hariduskorraldus: kirjaoskus oli saanud üldiseks 17. sajandil tänu Forseliuse tegevusele 1739. s kehtestati Liivimaal korraldus, et 712aastased peavad käima koolis ja õppima lugema 1765. a võttis Liivimaa Maapäev vastu Zimmermanni koolihariduse kava kool peab olema igas
annaabi.ee 
