ja Lõvisüda, kuid ka nende valitsemise ajal ei saatnud ristisõdijaid edu. Vähe oluline: · Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk, kuna Barbarossa, oli sõlminud Bütsantsi valdusi ihates Ikonioni sultaniga liidu. Neljas ristisõda Väga tähtis: · Ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli nind seejärel haarasid nad enda võimu alla Bütsantsi provintsi ja lõid neile aladele Ladina keisrisiigi. · Innocentius kolmas jõudis enda põhieesmärginie ühindades ida-ja läänekristluse katoliku kiriku egiidi alla. Tähtis: · Veneetsiast sai kõige võimsam riik, kuna nende vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinna ja Kreeta saare, mis kujutas endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Oluline: · Bütsantsile tähendas Neljas ristisõda suurimat tagasilööki, kuigi neil õnnesus
Seitsmeaastane sõda (1756-1763), kus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Ohtlik oli Preisile Austria ja Venemaa liit, mil võidukorral tuli Sileesia tagastada Asutriale ning Ida-Preisimaa liita venemaaga. 1760. vallutasid vene väed koguni kolmeks päevaks Berliini, kuid olid sunnitud atgasi tõmbuma. Preislased kaotasid küll mitu lahingut, kuid Friedrich II suutis vastaseid ükshaaval lüüa ning lõpuks säilitada Preisi valdused, sealhulgas ka Sileesia. 5. Austria keisrisiigi poliitika ja areng Austria lõi Habsburgide dünastia. Austriaga liitusid ka Tsehhi ja Ungari kuna Türgi vastu võitlemiseks olid nad liiga n6rgad.Kuigi neile ei meeldind võõrvõimu all minemine oli see parem, kui olla v66ra usu all sest Austria ikkagi oli ristiusku nagu tsehhi ja ungarigi. 1638 ryndas Tyrgi Viini kuid Austria suutis edukalt vastu panna.18.saj sekkus Austria Euroopa suurriikide v6itlusse, püüdes laiendada oma valdusi
annaabi.ee 
