suurt karistust. Küll aga mõistuse sunnil seda pattu tegevaid kupeldajad jms on põrgu põhjas. Kolmandat ringi valvab põrgukoer Kerberos. Patud lähevad tõsisemaks. Õgardid, liigsööjad vihm mis kunagi ei lakka, langeb kaela. Seitsmendas laulus ka üks surmapatt ihnus ja pillamine. Äärmused. Edasi on vihased ja raevukad in-d. Vihased on paljad suures poritiigis kus söövad ja närivad üksteist. Siis on uhkuse karistamine, kujutatud Firenze keisripooldajate juhti. Põleb tuleriidal ketserina. Aegajalt ka kõrvalepõiked D ja V vestlused. Jumalikkuseni inimlik kunst ei jõua, aga selleni tuleb kõigest hoolimata püüelda. Seada kõrged sihid. Edasi ketserid ja jumalateotajad, silmakirjatsejad, lipitsejad. Seitsmendas ringis on vägivallatsejad, kentaurid mütoloogiast, Attila ajaloost. Inimpisaratest moodustuvad põrgu jõed. Seal D väljendab lootust, et tema värsid elavad kaua. Tunneb, et on loomas midagi suurt.
Dante Alighieri kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13.14.saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb ta isiksuse geniaalsus kõrgemale senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on vormi ja filosoofia poolest kordumatu. Dante sünnilinna Firenzet kui tollast Itaalia majanduslikult arenenud linnriiki peetakse renessansi hälliks. Aadlikust isa jälgedes sekkus Dante poliitikuna paavsti- ja keisripooldajate konflikti. Dante kuulus paavstipooldajate ehk gvelfide hulka. Kuid gvelfide endigi hulgas oli palju lahkhelisid. Mustad gvelfid olid äärmuslikumad, Dante kuulus mõõdukamate, valgete hulka, mistõttu oli Dante pärast mustade gvelfide võimuletulekut sunnitud Firenzest pagema. Temas süvenes vaen paavsti vastu. Dante hakkas pooldama keisrivõimu. Dante varajast loomingut kroonis esikteos ,,Uus elu" kirjutatud uues mahedas stiilis, mis rõhutas armastuse
Dante (13-14 saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb tema isiksuse geniaalsus kõrgele üle senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on nii vormi kui filosoofia poolest kordumatu teos. Dante sünnilinna Firenzet kui tollast Itaalia majanduslikult arenenud linnriiki peetakse renessansi hälliks. Oma aadlikust isa jälgedes sekkus noor Dante poliitikuna paavstipooldajate ja keisripooldajate vahelisse konflikti. Dante kuulus paavstipooldajate ehk gvelfide hulka. Kuid gvelfide endigi hulgas oli palju lahkhelisid, nn mustad gvelfid olid äärmuslikumad, kuid Dante kuulus mõõdukamate valgete gvelfide hulka, mistõttu oli Dante pärast mustade gvelfide võimuletulekut sunnitud Firenzest pagulusse minema. Temas süvenes vaen paavsti vastu ning mees hakkas pooldama keisrivõimu. Dante varajast loomingut kroonis esikteos ,,Uus elu", mis oli kirjutatud 'uues mahedas stiilis'