aasta märtsis ja randus Pranstsumaal. Vaimustunud armee asus kohe tema poolele ja ta marssis Pariisi. 18. juunil 1815 toimunud Waterloo lahingus sai ta lüüa kindral Wellingtoni ja ferdmarssal von Bücheri poolt juhitud vägedelt. Ta ise arvas, et kaotas Waterloo lahingu, kuna ootas ründamisega ühe päeva liiga kaua. Arvatakse, aga et ta kaotas, kuna oli enda võidus liiga kindel. Napoleoni armee kui niisugune lakkas olemast sellest päevast alates. Sellega lõppes tema sajapäevane teine keisriperiood. Pärast seda saadeti ta St. Helena saarele, kus ta ka 1821. aastal suri. Tema põrm toodi Pariisi aastal 1840 ning maeti Invaliidide kirikusse. Tema surmast on olemas mitmeid erinevaid versioone. Ühe versiooni kohaselt ta mürgitati arseeniga. Isikuomadused Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid
Tema teine keisri periood kestis kõigest sada päeva. 18. juunil 1815 toimunud Waterloo lahingus sai ta lüüa kindral Wellingtoni ja ferdmarssal von Bücheri poolt juhitud vägedelt. Ta ise arvas, et kaotas Waterloo lahingu, kuna ootas ründamisega ühe päeva liiga kaua. Arvatakse, aga et ta kaotas, kuna oli enda võidus liiga kindel. Ise usun ka, et ta oli võidus liiga kindel. Napoleoni armee kui niisugune lakkas olemast sellest päevast alates. Sellega lõppes tema sajapäevane teine keisriperiood. Pärast seda saadeti ta St. Helena saarele, kus ta ka 1821. aastal suri. Kokkuvõte Napoleon Bonaparte tugevaimaks küljeks oli sõjataktikate välja mõtlemine. Arvan, et selle tarkuse omandus ta lapsepõlves kui hakkas huvi tundma sõjaajaloo raamatute vastu. Vastus küsimusele, kas Napoleon oli sõjageenius või mitte, vastaksin, et oli. Ta leidis peaaegu alati õige lahenduse võitmiseks, kui oli selleks võimalus või