KOSTÜÜMIAJALUGU 18.sajand - Rokokoo · naiste sajand · sajandi algus pöördub kergemeelsuse poole · hertsog Felippe · seltskondlikud kaardimängud · teater, jaht, naudingulised tegevused · elu on antud selleks, et sellest rõõmu tunda · kuulsateks meesteks saavad Casanova, Giovanni, südametemurdjate tüüpi mehed Kuulsad keisrinnad: · kõige kuulsamaks keisrinnaks saab Marie Theresa 1717-1780 - Austria-Ungari ja Gröönimaa valitsejanna - tütar Marie Antoinette · Katariina I · Anna Ivanovna 2 lõuaga · Elisabeta Petrovna · Katariina II · üsna karmid/julmad valitsejad · ehitati palju losse, parke · Louis XV - oma aja ilusaim mees - Madame Pompadour 1721-1764 kuninga metress - lemmiklilled olid roosid - lasi isegi Versaillesi interjööri teha oma maitse järgi
Venemaale minna. Sophie ema haaras nüüd hirm ,mida ta oli teinud. Sophie isa oli vastu tütre välismaale laskmisele. Otsustamist ei teinud ka kergemaks see, kui saabus kiri Preisi kuningalt Friedrich II-lt, kes nõudis et ema teeks kõik võimaliku, et Sophie Karl Peteriga abielluks ja aitaks Venemaa poliitika preisisõbralikumaks muuta. Sophie jaoks oli probleem lahendatud juba enne, kui tema vanemad otsusele jõudsid. Ta tahtis saada Venemaa keisrinnaks. Karl-Peteri ja Sophie puhul ei mänginud mingit rolli nende enda vaba tahe. Nad nõustusid, kuigi kummagi motiivid olid erinevad. Karl-Peter alistus algusest peale oma saatusele, Sophie oli kõigeks valmis, et ainult krooni pähe saada. Stettinist algas reis, kust enam tagasipöördumist ei olnud. Isa ei näinud enam oma tütart kunagi, sest suri aastal 1746. Sophie ema- reisi ajal nimega Krahvinna von Rheinbeck – alustasid oma viis nädalat kestvat reisi Venemaale,
Venemaa vallutas pärast seda järjest uusi alasid ja saavutas väljapääsu Läänemerele. 1721. aastal kirjutati Venemaa ja Rootsi vahel alla Uusikaupunki rahu millega sõda lõppes. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu. Nad abiellusid 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist.
Kuid esialgu ei läinud see läbi. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa alles Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Peeter I ajal ( aastatel 17101725) kirjutati palju varasemaid ajaloosündmusi ümber, mis hõlmas Venemaad 17.saj 2.poolel ning palju ürikuid hävitati. Katariina I (1725-1727) Elas aastatel 1684-1727. 1724. aastal kroonis Peeter ta Venemaa keisrinnaks ning järgmisel aastal, pärast Peetri surma, õnnestus Katariinal kaardiväe abil troon endale haarata. Ta oli Venemaa esimeseks valitsevaks keisrinnaks. Reaalselt tegeles riigiasjadega tema ja Peetri soosik Aleksandr Mensikov. Katariina I valitsemise ajal sõlmiti viitsekantsler H.J.F Ostermann'i eestvedamisel 1726. aastal Viini Liidulepe. Viini Liit võimaldas Venemaal luua oma poliitiliste huvide kaitseks riikide
kindlustamise järel alustas ta sihikindlat siseriiklikku ümberkorralduste poliitikat. Katariina II valitsemisajal asutati 1763. aastal vaeslaste varjupaigad; lisaks hooldeasutustele, Aadlineidude kasvatusselts. 1765. aastal algas Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamine, mille alusel sai võimalikuks gümnaasiumite asutamine, Katariina edendas meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse (mis ei laienenud vaid juutidele). Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768– 1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta merepõhjaranniku Lõuna-Ukrainas. Katariina suri, saades vannitoas rabanduse.
1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. Katariina II valitses 34 aastat. VÄLISPOLIITIKA Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768–1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku Lõuna-Ukrainas. RIIGIASJAD
ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana. 19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet- le-Duc). Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. 3 Kölni katedraal on maailma kõrgeim ehitis 18801884. Suurim gooti kirik Saksamaal. Kõrgeim roomakatolik katedraal maailmas. Ulmi Münster on kirik Saksamaal, mis oli algselt kavandatud lühemana, kuid kõrgus kasvas, et ületada Kölni katedraali; kirikut hakati ehitama 14. sajandil aga tänapäevane kõrgus saavutati 19. sajandi lõpus. Valmis aastal 1890. Dom Santa Maria Assunta koos kõrvalasuva Pisa torniga Itaalias.
Omavalitsuse säilitasid ka linnad. Linnavõimuorganiks jäi raad,mis otsustas linnaeluküsimusi ja andis kodaniku õiguseid. Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik. Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon.- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739) Eesti 18.saj II poolel. Venemaa keisrinnaks sai Katariina II. Tema eesmärgiks oli keskvalitsuse võimu tugevndamine ja ääre alade allutamine keskvõimule. Sel eesmärgil kehtestas ta 1783 Balti provintsides asehalduskorra(muudatused nii administratiivses kui ka poliitilises korralduses.) Balti aadli privileegid kaotati. Peale tema surma Balti erikord taastati. 18.saj keskel tekkis surve mõisnikele, et nood talupoegade elu kergendaksid. Oluline osa oli siin valgustusideede levimine baltikumis luteri kiriku õpetaja kaudu
Esimeses maailmasõjas osales türgi Saksamaa poolel ja sai kaotuse osaliseks mis viis impeeriumi lagunemiseni. India 19 sajandil ja 20. sajandi algul : Indias oli väljakujunenud etniline ehk rahvuslik kirevus ning range seisuslik kastikord mis nõrgestas India vastupanuvõimet ka 19. sajandil. Kuni 1858. aastani hoidis Indiat faktiliselt oma võimu all Inglise Ida-India Kompanii. 300 aastat kestnud Moguli riik lakkas olemast ja 1877. aastal kuulutati Inglise kuninganna Victoria India keisrinnaks, keda Indias esindas asekuningas. 1885. aastal rajasid 12 India haritlast India rahvuskongressi. Hiina 19. sajandil ja 20. sajandi algul : Hiina nimekaim salaühing oli 1843. aastal tekkinud Taevase Valitseja Austamise Ühing, mille liikmeid nimetati taipingideks. Taipingide mäss välismaalaste ja Hinat valitsevate mandzude vastu kestis 15.a. teine suurem rahvaliikumine oli bokserite ehk rusikavõitlusharrastajate mäss 1899-1901.a. mõlemad mässud suruti maha. 1912
Millised olid selle tunnused? - umbes 12.-15.sajand. - teravkaared; roidevõlvide kasutuselevõtt; tugipiilarid ja tugikaared; paljudel vitraažaknad; roosaken; portaal; näiteks Notre-Dame ehk Jumalaema katedraal Pariisis. Miks on tähtsad järgmised kirikud? Jumalaema kirik Pariisis - seal toimusid mitmed erinevad tähtsad sündmused; seal krooniti inglise kuningaks Henry IV 1430.aastal; 1804.aastal kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma naise Josephine keisrinnaks. Saint Denis’ kirik - on traditsiooniline prantsuse kuningate matmispaik. Reimsi katedraal - oli prantsuse kuningate kroonimiskirik. Milline oli kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal? Mis on Ladina kvartal? - Pariisi ülikool. - On Pariisi 5.linnaosa, kus asuvad paljud nimekad õppeasutused - Henri IV ja Louis le Grandi lütseumid, prantsuse teadus-ja õppeasutus College de France. Kes olid prantsuse hugenotid ja mille poolest erinesid nende vaated katoliiklastest?
Asutati kuberneride institutsioon, Venemaa jaotati 8 kubermanguks, mis omakorda jaotati provintsideks. Kuberner oli keskvõimu esindaja kubermangus. · sõjalaevastiku rajamine · partiarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: · kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine · lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Legend: "Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu." Abiellusid nad 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist.
Ta vangistati Novo- Devitsi kloostrisse. Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peeteri kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1696. aastal. Kuigi Peeter sai tegevusvabaduse, huvitus ta vähe riigiasjadest. Kuni ema surmani jaanuaris 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Peeter leinas ema, sest armastas teda väga. Kuigi Peeteri käed olid nüüd täiesti vabad, valitsesid 1695. aastani riiki tema ema lähikondlased. Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina ( I ). Nad abiellusid 1712. Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Pärast Peeteri surma 1725. aastal päris ta trooni Katariina I nime all ja suri 1727. Sõjad ja lahingud: Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse". 17. sajandil kuulutas sõja Rootsile. Ta asutas 1703 Rootsi kaubalinna Nyeni (Nevanlinna) asemele Peterburi ja muutis selle 1712 Venemaa pealinnaks
juhid said surma, põgenesid maalt või hukati. Rahuleping sõlmiti 8. mail 1858. Kuid peale rahulepingutki käisid verised lahingud. 1859.a. oli rahu taastatud. Sipoidide mässul olid tõsised tagajärjed. Lõppes Moguli riigi eksisteerimine, viimane valitseja saadeti Birmasse asumisele, kus ta peagi suri. Lõppes ka Inglise Ida-India Kompanii tegevus, mille võttis üle Briti Kroon. India läks Suurbritannia otsese võimu alla. Inglismaa kuninganna Victoria kuulutati 1877. a. India keisrinnaks. Briti valitsuse koosseisus hakkas ministri õigustes tegutsema India asjade riigisekretär, kelle kätte koondus tegelik valitsuse juhtimine India vürstid muutusid liitlastest vasallideks. Nad leppisid olukorraga ja olid edaspidi inglastele igati kuulekad. Selle tasuks jäeti neile nende riigid, varandus ja võim alamate üle. 19. ja 20.sajandil toimunud arengud 19. sajandi viimastel aastakümnetel kiirenes India areng märgatavalt. Ettevõtlikud
a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754. a. sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits). Katariina II Venemaa valitsejannana Peale Jelizaveta surma sai HolsteinGottorpi Peter, Peeter IIIna, Venemaa keisriks ning Katariina keisrinnaks. Et Peetri poliitika oli vastuoluline ning ta hoolis rohkem oma hertsogiriigist kui keisririigist, siis küpses peagi paleepöördeplaan ning peagi ta kukutati, asendades ta Katariinaga, kellest sai Venemaa keisrinna Katariina Suur. Varsti pärast seda laskis ta kukutatud Peeter III mõrvata, nagu hiljem ka vangis hoitava endise keisri Ivan VI ja hoidis oma poega Pauli kuni oma surmani valitsemisest eemal, kavatsedes viimast oma järglasena isegi asendada tema poja Aleksandriga
pääsesid siiski ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana. 19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc).Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. Pariisi Jumalaema kiriku esimese oreli ehitas Franois-Henri Clicquot 1700. aastal. Hiljem, 19. sajandil ehitas Aristide Cavaille-Coll oreli ringi, suurendades seda. 1991. aastal alustati Notre Dame'is hooldustöid, mis pidid kestma 10 aastat, aga kestavad veel praegugi, sest skulptuuride puhastamine ning taastamine on väga delikaatne töö. Pildid: Kasutatud kirjandus: · Maailmaimed, Kirjastus ,,Sinisukk", 2009, (lk 68 - 69)
Inglaste reformikatsed ei andnud loodetud tulemusi. Esimese maailmasõja aastail hakkasid Indias populaarsust võitma Mahatma Gandhi ideed vägivallatust vastupanust Suurbritannia ülemvõimule ning mittekoostööst inglastega. Sipoide mässul olid tõsised tagajärjed. Lõppes moguli riigi eksisteerimine. Lõppes ka Inglise Ida-India Kompanii tegevus. India läks Inglise otsese võimu alla. Inglismaa kuninganna Victoria kuulutati India keisrinnaks. India areng pärast sipoide mässu 19. sajandi viimastel aastakümnetel kiirenes India areng märgatavalt. Ettevõtlikud inimesed rajasid istandusi, vabrikuid ja tehaseid. Ehitati tuhandeid kilomeetreid raudteid. Kasvas ka kaubavahetus teiste maadega. Sajandi lõpul jõudsid Indiasse paljud tsivilisatsiooni hüved: auto, elekter, kino. 19. sajandi I poolel oli silmapaistev kirjanik ja ühiskonnategelane Ram Mohan Roy. Ta oli paljude keelte tundja
kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Pärast põhjasõda Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu. Abiellusid nad 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Pärast Peetri surma 1725 päris ta trooni
august Uusikaupunki rahu, millega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga, Venemaa sai Soome alast osa Karjalast, Viiburi ja Käkisalmiga; leping kinnitas balti erikorra säilimise ja tagas Rootsile viljaimpordi soodustuse · 1721 loodi Eesti- ja Liivimaal restitutsioonikomisjonid, mille ülesandeks sai mõisavaldusõiguste põhjalik revideerimine · 1723, veebruar Peeter I teatas, et on otsustanud nimetada oma abikaasa Katariina keisrinnaks ning teda kroonida lasta · 1723, 12. juuli sõitis Peeter I Rogerwieki, et sadam sisse õnnistada · 1726 oli Anton Thor Helle tõlkinud mõne osa Vanast Testamendist · 1728 algatati Heinrich Gustleffi eestvedamisel varasemate Vana Testamendi tõlgete kogumine ja revideerimine · 1729 jõudsid esimesed vennastekoguduste jutlustajad Liivimaale · 1729 1751 oli Liivimaa kindralkuberner Peter Edmond Lacy
pidanud tõusma. Ning tema sõnad seda meenutades olid : ,,ma leidsin ennast ilma raha, ilma laenuta, ilma armeeta, ilma kogemuste ja teadmisteta, täiesti üksi ja lõpuks ilma nõukoguta sest igaüks neist tahtis lihtsalt vaadata ja oodata kuidas asjad arenevad." Ta jättis võimalus e et teised riigid võivad proovida haarata tema territooriumi ja asus kohe tagama oma impeeriumi väärikust. Kuna naist ei saadud valida püha rooma keisrinnaks , tahtis Maria Theresa tagada oma mehele turvalise koha imperaatorina. Kuid Francis Stephen ei omanud piisavalt maad ega austust püha rooma keisririigis. Selleks et teha mees keisriks sobivaks ja et võimaldada talle hääletamine keiserlikul valimisel Böömimaa esindajana ( mida ta ise ei saanud teha oma soo tõttu) tegi Maria Theresa Francis Stephenist enda Austria ja Böömimaa kaas valitseja 21. novembril 1740. kuid siiski võttis rohkem kui aasta et Ungari Diet
10. 1863 hulluks läinud. 11. 14.12.1861 Suri Albert 42 aastaselt. Ta andis loa moodustada 12. 1866 parlament 13. 1877 Ta krooniti India keisrinnaks. Juubel selle puhul, et ta oli 14. 1887 olnud 50 aastat troonil 15. 22.01.1901 Suri Osborne Housei majas. 10 6. Kokkuvõte Sain teada väga palju huvitavaid fakte, mida ma enne ei teadnud. Tööst sain teada, kuidas ujedast
Samuti oli nende ülesandeks keisri laste kasvatamine. Keisri päeva esimeseks tähtsaks toimetuseks oli hommikupalvus. Järgnesid tähtsad riigisündmused, nagu rongkäigud. Päeval arutas ta oma ministritega riigis üleskerkinud probleeme. Keisrit võisid huvitada käimasolevad kohtuprotsessid. Samuti võis ta seadusloomes osaleda. Muidugi juhtis ta ka sõjaväge ja valitsusametkondi. Perekondlikud sidemed mängisid keisri lähikonnas tähtsat rolli. Keisrinnaks kõlblikud noored daamid jalutasid kaares keisri ja tema ema eest läbi. Nõuti, et keisrinnad tuleksid teistest riikidest. Võõramaa printsessidele õpetati enne uuele kodumaale toomist kreeka keelt ja õukonna tavasid. Üldjuhul võtsid nad uude ellu astudes endale ka uue nime. Pühak Kõige tüüpilisemaks pühakuks oli munk. Pühaduse andis jumal ning tavaliselt ilmutasid seda surmajärgsed imed. Algkristluse aegadest peale on pühakuid austatud nende haual
Väljavedu: Tööstustoodangu (kangad, relvad, masinad, seadmed) väljavedu Saksamaale, USA-sse, kolooniatesse. Briti koloniaalimpeeriumi teke ja laienemine 19.sajand: Põhja-Ameerika koloniseeriti. Tugipunktid olid Aafrikas ja Indias. Peale Ameerika kolooniate kaotust säilis Kanada osana Briti impeeriumist. Indias Briti ja Ida-India kompanii tegevus. Tee, puuvill, vääriskivid ja maitseained. Sipoidide mäss Indias -> India allutamine 1858. aastal Briti kroonile. Victoria kuulutati India keisrinnaks. Austraalia sinna saadeti kriminaalkurjategijad. Farmid, lambakasvatus. Villa vedu Inglismaale. Leiti 19.sajandil kulda -> kullapalavik Austraalias. Hiinas võitlus mõju pärast. Oopiumisõjad. Siid, portselan, tee. Hiina sadamad avati kaubanduseks. Hongkongi rentimine 99 aastaks. Malta (tänapäevani suur inglise mõju), Jamaica, Gibraltar, Birma The british empire was the largest empire ever, consisting of over 25% of the world's population and area
sai ta õukonnas väga populaarseks. Peale selle oli ta laia silmaringiga ning erinevalt enda eelkäijatest ja Peeter I' sest oli Katariina väga kõrgelt haritud. 1745. aastal abiellus Katariina Peeter III'ga ning temast sai Venemaa suurvürstinna. 1754. aastal sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits).7 Katariina II valitsejannana Katariina II keda peetakse pärast Ivan Julma ja Peeter Suurt olulisimaks isiksuseks Venemaa valitsejatroonil. Ta sai keisrinnaks 1762. aasta juunis, pärast oma abikaasat, Peeter III, kelle vägivaldses surmas Katariinat arvati süüdi olema. Teha oli palju: korraldada sassis rahaasjad, võtta korrumpeerunud bürokraatialt privileegid, reformida maksuasjandust ja seadusandlust. 8 Katariina soovis need suured ümberkorraldused nii ühiskondlikus, kui ka halduskorralduses läbi viia valgustuskirjanduse mõjul, mida Katariina palju luges. Peale selle kirjutas ta ka ise aegajalt nii lõbusaid lugusid, jutte kui ka luuletusi
ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana. 19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc). Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. Milano toomkirik (Duomo di Milano) on üks tuntuimaid gooti stiilis ehitisi Euroopas. Ta asub Põhja-Itaalias Milano linna südames Piazza del Duomo ääres. Viielööviline, 157 m pikk ja 92 m lai basiilika on üks suurimaid gooti katedraale maailmas. Ta on mõeldud mahutama 40 000 inimest. Peatorn on 109 m kõrge. Katedraali tähelepanuväärseim osa on katus oma 135 tornikese ja tohutu hulga kujude ning veesülititega. Ehitamisega alustati Gian Galeazzo Visconti ajal 14. sajandil
2007. Aasta singlit Flavor of Life, mida turustati 12nternet kaudu, laaditi alla 7,2 miljonit korda, millega see lugu tuli 2007. Aastal maailmas 2. Kohale Avril Lavigne'I loo Girlfriend järel. Samal aastal müüs ta ka üle 12 miljoni oma lugudest tehtud digitaalse mobiilihelina. Hikaru Utada Ayumi Hamasaki Ayumi Hamasaki (sündinud 2. oktoobril 1978) on Jaapani poplauljatar, laulukirjutaja ning endine näitlejanna. Teda kutsutakse ka "popi keisrinnaks", kuna tema muusika on Jaapanis väga populaarne. Ta sündis ning kasvas üles Fukuokas. 14 aastaselt kolis ta Tokyosse. Aastal 1999 andis ta välja oma esimese albumi A Song for XX, mis oli väga edukas ning tegi ta Jaapanis kuulsaks. Ayumi Hamasaki on väga populaarne ka teistes Aasia osades, nagu näiteks Hiina, Singapur ja Taiwan. Paljusid tema lugusid kasutatakse reklaamides ning ta on ka ise tihti neis ilmunud. Hamasaki debüüt toimus aastal 1998 singliga "Poker Face".
kasutati ka lihtsalt panipaigana.19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn. Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); 15 aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. 16 7. LISAD Joon. 1 17 KASUTATUD KIRJANDUS · Reisid Euroopa kultuuripiirkonna riikides. Lombo Tanning. OÜ Infotrükk, Tallinn 2008 · Maailma reisipass: Prantsusmaa. Tõlkinud Vahur Raid. World Trade Press. Tallinn 1999 · 100 vaaramisväärsust. Peatoimetaja: Dr. Manfred Leier. Trak Pen OÜ, 2004 · Kultuuridevahelised erinevused
kontrollima, kas tema antud ülesaneid täidetakse. Sellele järgnes Senati ja Admiraliteedi külastamine ning lõuna. Peale lõunat puhkas ta kaks tundi, pärast seda luges ettekandeid, koostas juhiseid, põhikirju ja muud ... 1721. aastal kuulutati Peeter riiklike teenete eest Isamaa Isaks ja Ülevenemaaliseks Keisriks. Tsaari teine abikaasa oli Marta Skowroska. Neil oli kaks järeltulijat: Anna ning Jelizaveta. Abielludes sai Marta endale nime Jekaterina ning hiljem, keisrinnaks saades, ka Katariina I. Peeter surivoodil Peeter tundis, et jõud hakkab teda maha jätma. Ta muutus vähem seltsivaks, ärritus kergesti, tema silmade värv tuhmus, teda vaevasid seljavalud, mädanikud ja kuseteede põletik. Surres jäi Peetrist palju asju pooleli. Surivoodil olevat ta kirjutanud: "Jätan kõik ... " ja kutsunud oma tütart Annat. Selle paberitüki olemasolust on rääkinud Bassewitz, kes soovis lugejat veenda, et Peeter soovib oma järglasena näha
Peterburgi tooma. Teepeal liitusid nendega ühteviisi kaardiväepolgud ning vandusid Katariinale truudust. · Nõnda sõitsid nad Kaasani Jumalaema katedraali juurde, kus Novgorodi peapiiskop kuulutas ta valitsejaks ning ta poja Paul Petrovitsi troonipärijaks. Edasi viis tee Talvepaleesse, kus ootasid truudusevannet andma Senati ja Püha Sinodi liikmed. Sealt pandi erinevatesse väeosadesse teele ametlikud teadanded Katariina keisrinnaks kuulutamisest ning marsiti edasi 14 000 kaardiväelase eesotsas Peetrit vangistama. · Pärast mitmeid vahejuhtumeid oli Peeter sunnitud tingimusteta alistuma. Tema ainsaks palveks oli, et ta saaks koos Jelizaveta Vorontsovaga Holsteini naasta, millega Katariina II ka nõus oli. Me ei saa isegi aru, mida me tegime · Vangistatud Peeter III-ndale anti võimalus valida mõis, milles ta ajutist vangistust
2. p. Keisripalee. Octavia kurdab hüljatud naise saatuse ja Nero liiderlikkuse üle. Octavia amm soovitab oma hoolealusel endale ka üks kena noor armuke otsida, ent keisrinna jääb vooruslikuks. Octavia palub filosoof Senecal Nerot ja senatit mõjutada, et lahutust ei tuleks. Senecale ilmub õhus hõljuv jumalanna Pallas Athena ja ennustab talle peatset surma. - Seneca noomib Nerot, Nero raevutseb. - Otho satub pealt kuulma, kuidas Nero tõotab teha Poppea keisrinnaks. Poppea kardab Seneca mõju ning ässitab niigi vihast Nerot veelgi Seneca vastu. Nero otsustab: Seneca peab surema. Otho on õnnetu (Poppea, mitte Seneca pärast). Tema kunagine armsam Drusilla tuleb teda lohutama. Teine vaatus 1.p. Seneca maja Rooma lähedal. Mercurius laskub taevast ja kuulutab, et Seneca viimne elutund on kätte jõudnud. Nero läkitatud kapten annab edasi Nero käsu: Seneca peab surema. Ta sõbrad püüavad teda tagasi hoida (üks vähestest ansamblitest selles ooperis
!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) 2) Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. 3) 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. Katariina II sai keisrinnaks. 4) Mõisad tegelesid pamiselt viinaäriga( 2/3 teraviljast), mida veeti Venemaale peamiselt Peterburi. Rohkem sõnnikut rohkem vilja rohkem viina rokem praaka rohkem härgi rohkem sõnnikut. 5) Roseni Deklaratsiooniga võrdsustati Eesti talupoeg rääkiva tööriistaga. 6) Linnad olid varemeis ja söötis. Linnaõigused olid vaid kolmel linnal. Linnakodanikud pidid tegema teotööd. Linnad säilitasid provintsilinnade ilme.
Taanlased nõudsid Schleswigi tihedamat liitmist Taaniga; Tulemuseks oli sõda. Taani pidi tunnistama hertsogiriikide puutumatust; 1864. Kaotati sõda Preisimaale ja Austriale ning Taani oli sunnitud Schleswigist ja Holsteinist loobuma. Algas Saksamaale läinud piirkondade saksastamine; Christian IX (1863-1906) `'Euroopa äi'' Tema tütred said Inglise kuningannaks ja Vene keisrinnaks; Lapselapsed valitsesid Inglismaad, Venemaad, Kreekat, Norrat, Taanit Algne perekonna loss Lüxburg Norra 1814. läks Taani koosseisust üle Rootsile; Norralased soovisid senisest suuremaid õigusi; 17.mail võeti vastu nn Eidsvolli konstitutsioon; Norra kuulutati iseseisvaks ja Taani kroonprints valiti Norra kuningaks; Rootsi kuulutasa Norrale sõja; Norra väed alistusid; Rootsi kroonprints Karl Johan tunnustas Eidsvolli konstitutsiooni
saj keskpaigaks oli Aust.toodud 150tuh vangi. 1840ndatel hakkas UK Uusmeremaale kolooniaid looma.; India- Ida-India Kompanii- sai juhtivaks ettevõtteks, eraettevõte, mida UK valitsus küll kontrollis, kuid allutati kontrollile vaid erinevate abistamislepingute kaudu, India vürstiriikide allutamise taktika, Calcutta, Bombay ja Madras, British Raj- 4 provinti Briti võimu keskusteks, 1857. aasta India (sipoide) ülestõus (selle põhjused, Moguli Bahadur II ja tulemused, Victoria India keisrinnaks)- Bahadur II nimetati India keisriks, sai ülestõusu etteotsa. Org.ülestõus polnud aga võimalik. Mässati majanduslike tegurite tõttu, briti võimu vastu, etnilisel pinnal diskrimineerimise vastu(sipoisid alaväärtustati briti armees. Ülestõus suruti veriselt ja kiiresti maha. Põhiosa ülestõusnuid hukati. Bahadur saadeti asumisele. Briti valitsus likvideeris Ida-India Kompanii. Kogu kontroll India majanduse üle läks Briti valitsusele. y
mässu vastu. Tsipoide mäss tähendas lõppu Ida-India kompanii võimule Indias ja ühtlasi Briti valitsus võttis India juhtimise otseselt enda kanda 1858 võttis Briti parlament vastu India valitsemise seadus, kus määrati ametisse India asjade riigisekretär (minister), kohalik võimutäius kuulus jätkuvalt kindralkubernerile (ehk asekuningale), tiitlitega pärjati kuninganna Victoria 1870a. ka India keisrinnaks. Aasias veel Oopiumisõjad: Esimene oopiumisõda 1839-42 ja Teine oopiumisõda 1856-60 Hiinaga. Esimene etapp oli selgelt seotud oopiumikaubanduse, seda ajas Ida-India kompanii. Euroopa huvi Aasia kaupade vastu kasvas 19.saj algul, ent hiinlased olid üpris isepäised ja neid ei huvitanud Euroopa kaup, mis tekitas Ida-India kompaniile probleeme. Ainukeseks Hiinas tõesti müüvaks vahetuskaubaks Hiinas kujunes oopium, Hiinas
Sipoid sõjaväes olevad hindud, kes astusid üles briti ülemvõimu vastu. Kogu india polnud aga ülestõusu haaratud. Mässulised kuulutasid Moguli riigi nominaalse valitseja Bahadur II enda kuningaks ehk india keisriks. Mäss suruti aga inglaste poolt üsna kiiresti maha. Bahadur võeti vangi. Mässu juhid võeti kinni ja enamuses hukati. Mässu mahasurumine oli üsna verine. 1858. a kaotas ida- India kompanii võimu india üle, võimu võttis üle briti valitsus. Victoria India keisrinnaks)). Esimene ja Teine (Arrow) oopiumisõda (Nankingi ja Tientsini/Tianjini rahud). Euroopa kasutas oopiumi uimastavat mõju ,et teha Hiinaga salakaupa. Nende poolt oopium, teiste poolt väärtuslikud Hiina kaubad. Suurbritannia kõige tulutoovam kaubaartikkel oligi oopium. Varsti Hiina nägi, kui laastav mõju sellel ainel on ning konfiskeeris kogu oopiumilasti. SB läks närvi ja ja piiras Hiina sadam sisse- sellega algas esimene oopiumisõda
kuramaa aadlimatriklis.Konkreetselt Ernst Johann Biron, Venemaa elus oluline roll, oli juba noorena tuntud kui eluvend, õppis Könisbergi ülikoolis, visati välja ja pandi vangi, jõudis Mitavisse ja mingil moel sattus tol ajal Mitavis olnud leskhertsoginnana Anna õukonda. Anna tegi tast oma isikliku sekretäri ja oma armukese, Biron hakkas etendama kuramaaõukonnas suurt rolli, anna soovil Biron maitus ühe Anna õukonna daamiga., venemaa keisrinnaks kroonituna võttis ka peterburi kaasa Bironi ,sai tema kantselei ülem , annetati kõik vene ordenid, temast sai ülem õuemeister, annetati mitmeid mõisu ja maavaldusi, ja krooniks 1737 aastas mil anna tegi tast kuramaa hertsogi.Anna suri 1740 , Anna peog Peeter II. Biron saadeti välja Siberisse. 02.04.14 Kuramaa rahvastikuprotsessid Kuramaa jäi korduvalt sõdade tallermaaks ka hertsogiriigina, mis tähendas suuri rahvastikukaotusi, korduvalt laastasid maad katk ja muud epideemiad
annaabi.ee 
