............................................. 10 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 11 Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Antud referaadi eesmärk on selgitada Jaapani tarneahelat, mida kutsutakse keiretsuks. Kuigi sellel süsteemil on Jaapanis pikk minevik ning teda kasutatakse seal laialdaselt, ei ole süsteem eriti mujale maailmasse jõudnud. Huvi on keiretsu vastu aastate jooksul tõusnud, sest Jaapani suurautotootjad Toyota, Honda ja Nissan saavad ette näidata jätkuvalt väga häid tulemusi. Esimeses peatükis selgitatakse keiretsule eelnenud süsteemi, mida kutsutakse zaibatsuks. See levis Jaapanis kuni teise maailmasõjani, mil sõda laastas tuntavalt Jaapani majandust. Pärast Ameerika
Väga paljud ameeriklased omavad börsiettevõtete aktsiaid kas otse või kaudselt (pensionifondid) ja seega on nad aktsia hinna tõusust ka otseselt huvitatud. See on hea sissetulek lisaks palgatulule ja elatustaseme säilitamise võimalus pensionieas. Cross-holding-süsteem. Selles süsteemis on pangandus välja kujunenud kontsernina, kuhu kuuluvad ka finantsäriga mittetegelevad ettevõtted. Sellist äriühendust nimetatakse Jaapanis keiretsuks. Pangad on ettevõtete ja ettevõtted pankade osanikud. Jaapani panganduskeskses süsteemis hoiavad pangad seega aktsiaid kontrolli säilitamiseks, mitte aga aktiivseks kauplemiseks börsil ja tulu saamiseks aktsia hinna kasvult. Seetõttu on Jaapani aktsiaturud olnud välisinvestoritele ja teistele portfelliinvestoritele tänaseni väheatraktiivsed. Väliskapital on Jaapanisse tulnud laenude kaudu läbi pankade. Jaapani finantssüsteemi
annaabi.ee 
