3. Riigi osa majanduses erinevate teooriate alusel. 1) 16.sajandil merkantilism ( kaupmehed) · Öeldi, et riik peab sekkuma majandusse. Eelkõige kaubavahetuses piirates importi ja soodustades eksporti. 2) 18.sajandi Adam Smithi teooria: · Riik ei peaks üldse sekkuma · Turg lahendab kõik probleemid. 3) John M. Keynes teooria: · 1944.a Bretton Woods' konverents · Valitsus peab sekkuma turumajandusse. Peab suurendama nõudlust. · Perioodi hakati nimetama keinismiks. · Pidi läbi viidama deflatsioon. · Oluline on valitsusel majanduse reguleerimisel maksupoliitika. 4) Milton Friedmann- Tema järgijaid hakati nimetama monetaristideks. · Riigi peamine ülesanne on kindlustada tugev raha ( hard currency ) raha väärtus on väge kõrge ja kõik tahavad seda ( on olemas igal pool ) · Sarnaselt keinistidega tähtsustasid monetaristid, et riigi ülesanne on kindlustada tugev raha. · Arvati, et riik ei peaks sekkuma. 4
Inimestel peab olema õigus tööle, haridusele, tervishoiule. Heaolu õigused on positiivsed õigused, sest nende rakendamiseks on vajalik riigi tegevus. Riigi laienemine ei ole vähendanud seega inimese vabadust, vaid hoopis laiendanud seda. Sotsiaalliberalistide jaoks ei piirdu riigi sekkumine ainult sotsiaalse heaolu ideedega. Nende arvates peab riik ka juhtima majandust. See on otseselt vastuolus laissezfaire'i põhimõttega. John Maynard Keynes'i järgi nimetatakse seda arusaama keinismiks. Tema arvates ei suuda turg kõike reguleerida ning majanduse stabiliseerimiseks on vajalik riigi aktiivne sekkumine mõjutamaks kogunõudlust. Tänapäeval on liberalismi sees valitsevaks sotsiaalliberalistlikud ideed. Ometigi ei ole klassikalise liberalismi ideid ajaloounustussse vajunud. Isiah Berlini essee `Kaks vabaduse kontseptsiooni' esitada selle põhiseisukohad. (vastus võetud netist, konspektis ja leongumaterjalis polnud)
annaabi.ee 
