Eesti traditsiooniline rahvakultuur
all asus kelder, tare kõrval oli avar seenine (esik) ja selle teisel küljel sageli teine elutuba.
Põhjarannikul kalurikülades kujunes 18.-19.saj jooksul Soome elamute ja Eesti rehielamute eeskujul
omapärane rannaelamu. Koosnes kõrvutisest toast ja kojast ja nende kõrvale hoone otstesse ehitatud tubakambrist
ja kodakambrist. Viimast kasutati sahvri või aidana. Lõpuks on olemuselt suitsutuba (ka see rannaelamu on) ka
saun, mida Eestis kasutati kehvikuelamuna.
1
Lääne- ja Põhja-Saaremaal leidusid ka elamuid, mille keskel asus roovialune kiviseinte, võlvlae, lahtise
kolde ja enamasti laest lähtuvad korstnaga köök, kuhu avanes elutubasid kütva suitsuahju suu. Algselt oli roov
tulekindel kate tuleaseme kohal. Mõnevõrra arenenum kuju sellest oli mantelkorsten.
Leitakse, et rehielamu algvorm oli korstnata suitsutuba, sauna tüüpi elamu
annaabi.ee 
