Ajaloo arvestus
omavaheliseks tüliõunaks sai peamiselt maksude kehtestamine. Pärast James I, tuli troonile
ta poeg Charles I, kes üritas kehtsetada makse parlamenti eirates. Selle peale kuulutas
parlament maksude maksmist riigivastaseks teoks. Kuningas saatis parlamendi laiali. 1640
tuli kokku pikk parlament. Parlament koosnes Ülemkojast (kõrgaadlikud ja -vaimulikud) ja
Alamkojast (liikmed valiti). Kuninga halva positsiooni tõttu nõudis parlament võimalikult
suuri järeleandmisi. Parlamendi loata kehtsestatud maksud tühistati, kuningalt võeti õigus
parlament laiali saata.
1642 kasvas kahe leeri vastasseis üle kodusõjaks ning Charles I põgenes Londonist. Sõjalise
ülekaalu said parlamendi toetajad, silmapaistvat edu saatis Oliver Cromwelli juhitud
ratsaväge.
Kas parlamendis eneses oli usulistes küsimustes erimeeli. Parlamendi vägedes domineerinud
äärmuspuritaanid ehk independendid nõudsid isiklikku usuvabadust mitte riiklikku
religiooni. Enamus parlamendis eelistas aga kirikukorraldust