Seega võib öelda, et haldusorganite poolt õigusnormide kehtestamine võib toimuda kas erandolukorras või on selle eesmärgiks seaduste täitmise kaudu efektiivse halduse 4 tagamine. Kuna põhiseaduse § 3 sätestab printsiibi, mille järgi riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, siis saab siit teha ühese järelduse - parlamendi poolt seadustega kehtestatud õigusnormidel on suurem õigusjõud kui haldusorganite poolt kehtestatutel. Viimased peavad olema esimestega kooskõlas. Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid teatud osas ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1) põhiseaduse § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses
Seega võib öelda, et haldusorganite poolt õigusnormide kehtestamine võib toimuda kas erandolukorras või on selle eesmärgiks seaduste täitmise kaudu efektiivse halduse 4 tagamine. Kuna põhiseaduse § 3 sätestab printsiibi, mille järgi riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, siis saab siit teha ühese järelduse - parlamendi poolt seadustega kehtestatud õigusnormidel on suurem õigusjõud kui haldusorganite poolt kehtestatutel. Viimased peavad olema esimestega kooskõlas. Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid teatud osas ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1) põhiseaduse § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses
annaabi.ee 
