käseb midagi kodus teha, enamasti ei ole see vastuseis minu poolt tingitud mitte tegevusest vaid kohustusest seda teha. Näiteks kui ema ütleb:,,Korja pesu kokku" selle asemel, et öelda,,Kas sa võiksid pesu tuppa viia, ma ei saa ise seda teha, sest mul on käed mustad". Sõpradega suheldes olen täiskasvanu tasandil, vahel ka lapsevanema tasandil, kuid üritan seda alla suruda. Enesekehtestamisoskused Ma ei pea end väga heaks kehtestajaks, sest satun tihti vastamisi endast paremate kehtestajatega ning pean alla vanduma. Üritan juhtida palju tähelepanu võrdsusele ning vältida agressiivsust. Seminaris tehtud testi põhjal paigutun ma adekvaatse kehtestaja alla, mis, ma loodan, on ka reaalselt nii. Oma sõprade sõnade kohaselt olen ma pigem alistuv enesekehtestaja, sest ma ei oska väljendada ennast, ignoreerin enda vajadusi kui laenan sõpradele oma raha, selle asemel, et endale midagi osta, ajan teiste süüks asju ja juhtumisi,
käitumine. Sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Hälbelisusel on duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Piiride märkimine on protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupiskehtivad normid ja väärtused. Hälbiva käitumise peamine ülesanne on kehtivate normidega rahulolematuse avaldamine. Moraliseeritud väljakutsed normidele on tahtlikud katsed astuda vastuseisu normide kehtestajatega. Sotsiaalne kontroll on planeeritud, planeerimata protsess, millega õpetatakse, veendakse, sunnitakse inimesi normidele alluma. Sotsialiseerimine on iga grupi kaitse hälvete vastu, inimese alateadvus on kõige efektiivsem ja odavaim hälbimise vastane relv. 3 Sotsiaalse kontrolli formaalsed agendid on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks
kujundab ja tugevdab nende enda uskumusi. o Piiride märkimine- protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused. Hälbiva käitumise peamiseks ülesandeks on kehtivate normidega rahulolematuse avaldamine. Moraliseeritud väljakutsed normidele on tahtlikud katsed astuda vastuseisu normide kehtestajatega. Väljakutse juures nähakse moraalset õigustust ja nende abil püütakse üldjuhul muuta konkreetset ühiskonna aspekti, ilma et kõigutataks ühiskonna normatiivse struktuuri alustalasid. Tekivad grupis siis kui konventsionaalsed ja legitiimsed surve avaldamise vahendid ei ole toonud soovitavat tulemust või tulemusteni jõudmine võtab liiga palju aega.10 9 Õigus. Psühholoogia. Sotsioloogia III lk 14-23 10 Sotsioloogia lk 90-91 Kirjandus: 1. R
· Grupi liitmine- hälbivate inimeste identifitseerimise ja karistamise läbi liituvad ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga, mis omakorda kujundab ja tugevdab nende enda uskumusi. · Piiride märkimine- protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused. Hälbiva käitumise peamiseks ülesandeks on kehtivate normidega rahulolematuse avaldamine. Moraliseeritud väljakutsed normidele on tahtlikud katsed astuda vastuseisu normide kehtestajatega. Väljakutse juures nähakse moraalset õigustust ja nende abil püütakse üldjuhul muuta konkreetset ühiskonna aspekti, ilma et kõigutataks ühiskonna normatiivse struktuuri alustalasid. Tekivad grupis siis kui konventsionaalsed ja legitiimsed surve avaldamise vahendid ei ole toonud soovitavat tulemust või tulemusteni jõudmine võtab liiga palju aega 8. Hälbekäitumise bioloogiline seletus. Itaalia arst C
annaabi.ee 
