Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kehtestajana" - 5 õppematerjali

Inglismaa Kodusõda Referaat
16
doc

Inglismaa Kodusõda Referaat

favoriitidest ja nõunikest sõltumine. Kui oli vaja valida riigi huvide ja soosiku huvide kaitsmise vahel, siis kaldus kuningas James pigem eelistama viimast. Selline suhtumine riigi valitesmises tõi kuningale kaasa hulgaliselt probleeme. See joon kaldus üle ka tema pojale ja järglasele, Charles I-le. Sellest hoolimata oli James veendunud absolutismi pooldaja ning põlgas eriti parlamenti, millel oli Inglismaa valitsussüsteemis küllaltki suur roll, eriti maksude kehtestajana. James püüdis parlamendi rolli võimalikult vähendada, esinedes selle ees sageli ilukõneliste ja filosoofiliste mõtisklustega monarhi kõrgeimast rollist ning parlamendi absoluutse kuuletumise vajadusest. Ent tegelikult ei suutnud ta parlamendi mõjukust eriti piirata, tema kavatsused jäid enamasti teooriasse ning enamasti ei püüdnudki ta neid ellu rakendada. Charles I tuli võimule 1625.a. peale oma isa surma. 25-aastane Charles I jätkas oma

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
Intellektuaalomand
50
doc

Intellektuaalomand

Eraõigus on valvsatele (jus privatum vigilantibus scriptum), ütleb vana sentents. Nagu igasugune omand, on ka intellektuaalomand eraõigus, mille kaitsmine on eeskätt selle õiguse omaja võimalus. Riik kohustub looma tingimused selle õiguse realiseerimiseks, sekkudes ainult avaliku rahu huvides kohtumõistjana, suurte korratuste takistajana (karistusõiguslikud ja piirimeetmed, sh tolli tegevus), õiguse (eeskätt formaalsete õiguste, tasude, tähtaegade jne) kehtestajana oma territooriumil (ja rahvusvahelise kommuniteedi liikmena ka laiemalt) ja rakendajana (kui õigusest ei peeta vabatahtlikult kinni), aga ka registripidajana juhul, kui seadus näeb ette õiguste kaitse registreerimise alusel; registripidaja võib teostada ka kontrolli, kui seadus selle ette näeb. ii. Õiguste kollisiooni korral eelistatakse varem õiguse omandanud isikut (senioriteet) Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse..

Õigus → Intellektuaalne omand ja...
65 allalaadimist
11-klassi ajaloo üleminekueksam
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

Cheops/Hufu - Vana-Egiptuse Vana riigi 4. dünastia teine kuningas. Cheopsi püramiidi ehitaja Ehnaton - Atoni kultuse kehtestamine. Esimene teadaolev monoteistliku religiooni rajaja Nofretete - Vana-Egiptuse vaarao Ehnatoni (Amenhotep IV) abikaasa Tutanhamon - Vana-Egiptuse vaarao. Lõpetas isa (Ehnatoni) rajatud ainujumalakultuse Hammurapi ­ Vana-Babüloonia kuningas. tuntud ka maailma esimese teadaoleva ulatusliku seadustekogu (Hammurapi seadused) kehtestajana. Nebukatnetsar II - Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas. Nebukadetsar on tuntud oma ulatuslike vallutuste ning ehitustegevuse tõttu Babülonis. Tema ajal ehitati ka Paabeli torn

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist
Õiguse sotsioloogia
80
doc

Õiguse sotsioloogia

Õiguse kehtestajaks on riik ­ kõige õigem institutsioon õiguse kehtestamiseks Riik kehtestab õigust sunni ja vägivalla abil Kõik regulatsiooni vormid seotud sunni ja vägivallaga Ka õigusväised normid reguleerivad käitumist, kuid ka need seotud ikkagi mingil määral sunni ja vägivallaga Muidu poleks võimalik normide täitmist tagada, väike sunni moment on alati olemas Põhiprobleem on ühiskonna ja riigi suhe normide kehtestajana Õigus eksisteerib nii või teisiti, ühiskonnaliikmed aga käituvad tihti oma sisetunde järgi Kui inimene mõtleb pidevalt normidele, siis pole see ka hea ­ inimene võib siis üle pingutada ja ikkagi hälbelisele teele sattuda 2. Sotsiaalse konflikti olemus ja allikad. Konflikti põhiallikaks on erinevate sotsiaalsete gruppide erinevad huvid. sotsiaalne konflikt ­ sots gruppide, inimühenduste, indiviidide huvide kokkupõrge sotsiaalse käitumise protsessis

Õigus → Õigus
207 allalaadimist
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Õiguse kehtestajaks on riik ­ kõige õigem institutsioon õiguse kehtestamiseks Riik kehtestab õigust sunni ja vägivalla abil. Kõik regulatsiooni vormid seotud sunni ja vägivallaga. Ka õigusväised normid reguleerivad käitumist, kuid ka need seotud ikkagi mingil määral sunni ja vägivallaga. Muidu poleks võimalik normide täitmist tagada, väike sunni moment on alati olemas. Põhiprobleem on ühiskonna ja riigi suhe normide kehtestajana. Õigus eksisteerib nii või teisiti, ühiskonnaliikmed aga käituvad tihti oma sisetunde järgi. Kui inimene mõtleb pidevalt normidele, siis pole see ka hea ­ inimene võib siis üle pingutada ja ikkagi hälbelisele teele sattuda. Loeng: sanktsioon või ükstahes, mis õigusnorm, ei ole garantii, et neid järgitakse. See peab olema mingi muu asi, mis annab garantii, et neid täidetakse. 2. Õiguse ja õigluse seostest; Ühiskonna ja riigi suhestatuse käsitlused

Kategooriata → Õiguse sotsioloogia
332 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun