mingisugusesse kontakti; · Seni ravimatu Ebola viirus tapab 50 - 90% haigestunutest. Krimmi-Kongo hemorraagiline palavik · Kuulub Nairoviiruste perekonda · Leidub Ida-Euroopas, endistes Nõukogu Liidu maades, Vahemere äärsetes maades, Loode-Hiinas, Kesk- Aasias, Lõuna-Euroopas, Aafrikas, Kesk-Idas ja Indias; · Viirusekandjateks on puugid Hyalomma; · Inimesed haigestuvad nakkusekandja vere või muude kehavedelikega kokku puutudes; · On esinenud ka patsiendi haigestumist Kongo palavikku haiglates mittepõhjalikult steriliseeritud tööriistade või süstlanõelte taaskasutuste või meditsiiniliste vahendite saastumise tõttu; · Haigusnähud algavad äkiliselt; · Sümptomid: peavalu, kõrge palavik, selja- ja liigesevalud, kõhu valud ja oksendamine. Tavaline on ka silmade ja näo punetus, kurguvalu, punased täpid suuõõnes. Võib
pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed - vere, vereproduktide, muude kehavedelike, ekskreetide ja sekreetidega küllastunud jäätmed ja teravad. Patoloogilised jäätmed · koed, organid ja kehaosad (v.a hambad, luu ja igeme tükid); · operatsiooni, lahangu või meditsiinilise protseduuri käigus kogutud kehavedelikud, kehavedelike proovikonteinerid, kehavedelikega küllastunud (tilkuvad) materjalid; · nende jäätmete hulka ei kuulu uriin ja fekaalid. Jäätmekäitluse üldnõuded Jäätmetekitaja / jäätmevaldaja - on kohustatud vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude ainete või asjadega Erikäitlust mittevajavad jäätmed (haigla segajäätmeid) kogutakse tekkekohas ja viiakse oma haldusterritooriumil olevasse segajäätmete konteinerisse. Prügikotid enne hoolikalt sulgeda!
erakorralist abi kaasuvate haiguste tekkimisel ja ravimisel kuna Erakorralises meditsiinis HIV viiruse ja AIDSI ravimid puuduvad, ning kiirabi etapis diagnoosi ei panda. Kuidas anda meditsiinilist abi, ilma ennast ohustamata ? tuleb jälgida standardseid ennetusabinõusid nagu kätehügieen enne ja pärast patsiendiga kokku puutumist, kõiki patsiente tuleb kohelda kui HIV positiivseid patsiente. Kui nahk või riided on saastunud patsiendi kehavedelikega, tuleb kohe nahk pesta ja riided vahetada, kehavedelike silma või muule limaskestale sattudes tuleb silmad koheselt loputada naatriumkloriidi lahusega ning muud limaskestad nagu näiteks suu, loputada kraaniveega. Vältimaks kokkupuudet kehavedelikega tuleb kasutada kaitsekindaid, vajadusel ja võimalusel kilekitlit või põlle ja kaitsemaski või prille . Torkavad ja lõikavad töövahendid tuleb visata selleks ettenähtud konteinerisse ning nõeltele ei pane kaitsekesta peale,
Viirused on rakusisesed parasiidid, sest nad kasutavad paljunemiseks teisteorganismide rakke. Viirusi ei saa vaadelda valgusmikroskoobiga, sest selle suurendus on liiga väike. Viirustel on pärilikkusaine. Viirustel on võime aja jooksul muutuda. Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega. Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega. Kahjustatud elund/elundkond: nahk. viirushaigus:marutõbi, puukensefaliit,borrelioos. Nakatumise viis: siirutajatega. Kahjustatud elund/elundkond: organism, närvisüsteem. viirushaigus:viiruslik kõhulahtisus. Nakatumise viis: toidu ja joogiveega. Kahjustatud elund/elundkond: seedeelundid. ORGANISMI KAITSEVAD: Keha pinnal: nahk
B-hepatiit Oliver,Lasse Mis on B-hepatiit B-hepatiit on kollatõbi ehk maksapõletik,mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks mis võib viia maksavähi tekkele Mida noorem on nakatunud inimene,seda suurem on tõenäosus et haigus muutub krooniliseks Tekkepõhjused B-hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu Haigus levib ka viirust kandvalt emalt lapsele.Näiteks B-hepatiidiga vastsündinutest jääb kogu eluks haigeks kuni 90% Sümptomid Haiguse varajases faasis tekivad külmetushaigusele iseloomulikud tunnused: isutus,oksendamine,väsimusning liiges - ja lihasvalud Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini,mille tagajärjel muutuvad nahk
Võimalusel kasuta kummikindaid Kinnaste puudumisel: - kilekott - palu abivajajat ise verejooksu peatama TEISED TURVALISEST TAGAVAD MEETMED Suust-suhu hingamist teha vaid pereliikmele/lähedalt tuttavale Salvrätikust ei ole kasu Piisknakkuse vältimiseks hoida ees maski/riiet Mitte katsuda enda suud ega silmi Mitte katsuda veriseid esemeid Pesta käed peale esmaabi andmist KOKKUPUUTEL KEHAVEDELIKEGA Puhasta haavad/nahk/limaskest rohke voolava veega Desifintseeri antiseptikuga (nt Cutasept F) Otsi abi: Nakkuskeskuse Haigla – vajadusel tehakse profülaktiline ravi 72 tunni jooksul KASUTATUD MATERJALID http://mustamae-autokool.ee/wp-cont ent/uploads/Esmaabi-p%C3%B5him%C3% 5tted-abi-kutsumine.pdf https://en.wikibooks.org/wiki/First_Aid/ Protective_Precautions http://tthkkesmaabi.weebly.com/esmaabi -potildehimotildetted
Puukentsefalii t Puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Tekib palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse Kollapalav ik On raskekujuline äge viirusinfektsioon. Levib sääsehammustuse tagajärel. Tekib iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine B ja C hepatiit On nakkushaigus , mis levib seksuaal kontakti, vere või kehavedelikega. Haiguse tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. C hepatiit võib mööduda ka ilma haigusnähtuteta. Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/ http://et.wikipedia.org http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi Täname
Süüfilis Anni Petron 8. Klass Lagedi Kool 2016/17 Süüfilisse nakatumine • Sugulisel teel • Kehavedelikega Süüfilise tunnused • Nakatumiskohale tekivad valutud kõva koega haavandid, mis on väga nakkusohtlikud. • Mõne nädala möödudes kaob haavand iseenesest, haigus jääb aga organismi püsima. • Paari kuu pärast ilmnevad süüfilise teise staadiumi tunnused: mittesügelev nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel. • Needki haigusnähud kaovad iseenesest. Süüfilise haavandid • Mäda täis • Vedelik puudub https://www
HIVi võib saada igaüks sõltumata vanusest, soost, seksuaalsest suundumusest, päritolust, rassist, usust ja sotsiaalsest taustast, kui on kaitsmata vahekorras või puutub kokku nakatunu verega. Kõige enam on ohus: inimesed, kes on kaitsmata seksuaalvahekorras HIV-positiivse inimesega. Kaitsmata vahekord tähendab vaginaalset, anaalset või oraalset seksuaalvahekorda, mille puhul toimub kokkupuude kehavedelikega st seksides ei kasutata kondoomi või turvavakilet või ei kasutata neid õigesti; inimesed, kes jagavad teistega süstlaid või teisi vahendeid, mida kasutatakse steroidide, ravimite,vitamiinide või narkootikumide süstimiseks; HIV-positiivsete emade lapsed, kes võivad saada HIVi raseduse, sünnituse või rinnaga toitmise ajal; tervishoiu-, politsei-, turva-ja päästetöötajad, kes oma töös puutuvad kokku vere või muude kehavedelikega
ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) Tunnused Isutus Iiveldus ja oksendamine Väsimus Liiges- ja lihasvalud Maksapõletiku korral: 1. nahk ja silmavalged kollaseks, 2. uriin muutub tumedaks 3. väljaheide heledaks, 4. võib tekkida kogu keha sügelus Salapärane nakatumine Otsese kontaktiga nakatunud verega Kehavedelikega 1. Sülg 2. Rinnapiim 3. Sperma 4. Tupevedelik . Sünnituse käigus Ravi Alguses ravitakse ainult sümptomeid Kroonilise B-hepatiidi ravi eesmärk on saavutada püsiv viirusehulga vähenemine veres ja maksapõletiku või -kahjustuse ulatuse vähenemine 1. Oninterferoonravimid, milleks on pegüleeritud interferoon (stimuleerib immuunsüsteemi, pärsib viiruse kasvu (paljunemist)) 2
Bhepatiit Hendrik Künnapuu 9a. kl Mis on Bhepatiit ? Bhepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Umbes 10%l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksavähi tekkele. Mida noorem on nakatunud inimene, seda suurem on tõenäosus, et haigus muutub krooniliseks. Tekkepõhjused B ja C hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel. Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu. Haigus levib ka viirust kandvalt emalt sündivale lapsele. Näiteks Bhepatiidiga vastsündinutest jääb kogu eluks haigeks kuni 90%. Iseloom Maksarakkude kahjustuse põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad seeläbi rakuümbrise ja rakk hävib
Võib püsida us limaskestadega iseloomulike nähtudeta C-hepatiidi vere ja verepreparaatide Enamasti sümptomiteta, viirus vahendusel; seksuaalsel teel; krooniline nakkus võib viia emalt vastsündinule maksakahjustuseni Herpesviirus Nahakontakt; kokkupuude Villid huultel või suguorganitel kehavedelikega Rõuged Maailmast kaotatud Villid kehal HIV ja AIDS Seksuaalkontakt, kontakt HIV nõrgestab organismi. Lõpuks verega, emalt lapsele kujuneb AIDS mis nõrgestab immuunsüsteemi
B-hepatiit B-hepatiidi viirus on teine viirusetüüp, mis maksa kahjustab. Sarnaselt C-hepatiidiga nimetatakse ka esmakordsel B-hepatiidi viirusega nakatumisel tekkinud haigust ägedaks hepatiidiks. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. B-hepatiidi tunnused ei ole alati selgesti äratuntavad, seetõttu saab inimene oma haigusest sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini
on siiski harvad. Raskelt võib haigus kulgeda eeskätt immuunpuudulikkusega inimestel ja nendel, kellel on juba eelnevalt maksahaigused. A-hepatiiti nakatumine toimub sagedamini toidu ja veega, mis ei ole piisavalt puhastatud või õigetes tingimustes säilitatud. Tegu on mustade käte haigusega, sest viirus kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. B-hepatiidi viirus levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka kehavedelikega. Erinevalt C-hepatiidist on B-hepatiidi vastu võimalik nakatumise vältimiseks vaktsineerida. C-hepatiit on C-hepatiidi viirusest põhjustatud maksapõletik. C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu, viiruse ülekandumiseks piisab isegi ühest veretilgast. Tüüpilised nakatumisteed on vere- ja verekomponentide ülekanded, ühiste süstlanõelte kasutamine, saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine
Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas on tõsiseks probleemiks. Suur oht nakatuda on ka meditsiini ja päästeameti töötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele. Tekkepõhjused ja mehhanismid B ja C hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel. Seega on võimalik nakkust saada süstalde jagamise (narkomaanid), kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu. Meditsiinitöötajad, kes puutuvad tihti kokku patsientide kehavedelikega, peavad pidevalt kandma kindaid, et nakkust vältida. Haigus levib ka viirust kandvalt emalt sündivale lapsele. Nakatumise ärahoidmiseks doonorverega tehakse hepatiitide suhtes väga ranget kontrolli. Maksarakkude kahjustuse
põhjustab huuleohatist ning teine valulikke villilisi lööbeid suguelunditel ehk suguelundite ohatist. Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks inimeste seas kogu maailmas ning viirusesse nakatunute arv kasvab. Ülevaade Ohatis on väga sage haigus, 50. eluaastaks on viirusega nakatunud 80% inimestest. Enamus pole oma haigusest teadlikud, kuna herpes lööb sagedasti välja vaid 20 protsendil viirusekandjatel. Nakatutakse haige inimese kehavedelikega läbi vigastatud naha või limaskestade. Viirus jääb organismi kogu eluks ja kaitsevõime languse korral kutsub esile infektsiooni ägenemisi. Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text style Fourth level Second level Fifth level Third level
Fourth level maksavähki ja maksatalitluse häireid. Fifth level Bhepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. Bhepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. Bhepatiidi viirusekandjaid on üle maailma 2 miljardit inimest, 350 miljonit põeb juba kroonilist Bhepatiiti. Chepatiit Chepatiit on Chepatiidi viiruse põhjustatud maksapõletik. Maksahaiguse või kahjustuse teke tähendab, et see organ ei tööta korralikult. Selle tagajärjel hakkate märkama muutusi oma tervises. Chepatiidi viirusest põhjustatud kahjustus tekib aeglaselt aastate jooksul.
endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Kutsekokkupuutejuhtum- Kokkupuutejuhtum on nahkaläbiv vigastus (nõelatorge või vigastus muu terava vahendiga), limaskesta või kahjustunud naha kontakt vere või teiste potentsiaalselt nakkusohtlike materjalidega. Kutsetöös ohustatuks nimetatakse inimest, kel on oma igapäevatöö ülesannete täitmise käigus oht kokku puutuda potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega. Niiskus- ja hallitusprobleemid- Töötades ruumides, mille konstruktsioonides on nähtavat hallitust või mille ruumiõhus on konstruktsioonide hallitamisest tulenevalt läpatanud, hallituse või nn keldri lõhn, hingatakse kindlasti sisse mikroorganismide osi (eoseid või niidistiku osi) või nende ainevahetuse produkte. Kui hoones esinevad mikroorganismid toodavad hallitusmürke, võib ruumiõhku koos mikroorganismide osadega (eoste, niidistiku
Eestison 1988-2008 kokku avastatud: 6838 HIV-positiivset 2008 jaan-nov: 474 HIV-nakatunut: 275 meest ja 199 naist sh 198 Tallinnas AIDSi-haigeid on 247 (2008 nov), AIDSI surnuid on üle 20 inimese Hepatiit A-hepatiit ehk kollatõbi B-hepatiit levib 100 palavik, seedehäired korda kergemini kui (70-80% nahk kollane) HIV Levib elukondlikult Hepatiit B-hepatiit levib: Vere kaudu (nt. narkootikumide süstimine veeni) Kaitsevahenditeta seks Kehavedelikega (ka sülg ja pisarad) Sümptomid: Väsimus, ebamäärane kõhuvalu Maksavähk või tsirroos surm (1%haigestunutest) Hepatiidi poolt põhjustatud maksakahjustus HERPES sügelus ja ärritustunne Naha- ja genitaalherpes villikesed ja haavandid nahal ja suguelunditel Naha- ja genitaalherpes Bakteriaalsed haigused Süüfilis 1.faas. Valutud ja kõvad haavandid
vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest Nakatumine toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi. Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Sellised juhtumid on haruldased
raskemaks. Väga palju suureneb näiteks tuberkuloosi haigestumine. Seda seisundit nim. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroomiks, mida kõige laiemalt tuntakse inglisekeelse lühendiga AIDS. 4. Millised on levinuimad viirushaigused? Levimine. · Gripiviirus- levib õhu kaudu või pesemata kätega · Papilloomiviirus- levib sugulisel teel · C-hepatiidi viirus- levib verekontaktiga · Herpesviirus- levib nahakontakti kaudu ja kehavedelikega · Rõuged- levivad õhu kaudu · HIV, AIDS- vere või seksuaalse kontakti kaudu 5. Mille jaoks kasutatakse viiruseid ja baktereid biotehnoloogias? Viirusi kasutatakse selleks, et viia märklaudrakudesse soovitud geene, kasutades ära teatud viiruste võimet sisestada nende kapsiidides sisalduv geneetiline info märklaudraku genoomi. Baktereid, millesse on plasmiidide või viiruste abil siirdatud
ei ole. Hea isiklik hügieen ja toiduainete puhtuse eest hoolitsemine. Haigusnähud ilmuvad 2-6 nädalat peale nakatumist. Väsimus, kurnatus, valud, palavik, isutus, kõhuvalud ja kõhulahtisus. Haigusnähud võivad kesta nädalapäevad, nahk võib muutuda kollaseks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Pole kiiret ravi, kasulik on süüa kergesti seedivaid toite ja juua normaalselt. Väldi alkoholi ja rasket füüsilist koormust. C ja D HEPATIIT Levivad vere ja teiste kehavedelikega. Vaktsiini ei ole. Väldi kasutatud süstalde ja nõelte jagamist. Kroonilised haigused, kuid paljudel haigetel ei ole mingeid kaebusi ja nad pole tihti isegi teadlikud, et on viirusekandjad. Sarnased B hepatiidi nähtused. PUUKENTSEFALIIT Puukentsefaliit ehk TBE- viirus on kesknärvisüsteemi haigus, mida põhjustab viirus. See viirus levib puugihammustuste vahendusel. Puugid saavad selle viiruse aga omakorda metsloomadest ja lindudelt.
vananeva ja kahaneva rahvastikuga riigina on meil oluline iga inimene ja seda ka inimeste turvalisust ja riigi julgeolekut silmas pidades. Eestis on mitu murettekitavat valdkonda: üks nendest on HIV- viiruse suur levik Eesti inimeste hulgas. Lk. 3 Mis on HIV- viirus? HIV- viirus on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nakkuse hilises järgus põhjustab AIDS- iks nimetavat haigust. HIV võib levida kõigi kehavedelikega, mis sisaldavad verd. Nii ei tohiks kasutada teise habemeajamisriistu, hambaharja jne. Seetõttu peab koht, kus selliseid teenuseid pakutakse olema puhas, kasutatavad instrumendid ühekordsed või steriilsed. HIV ei ole isiklik probleem ja see puudutab ka teisi inimesi. Keegi pole kaitstud ka juhul, kui HIV- positiivne nakatub samal ajal tuberkuloosi. Siis mõjutab see veel kaugemaid inimesi. Nakkust on saadud juba esimesest
ja bakterid organismis enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Nakkushaiguste levik takistatud teistele inimestele. Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4. Levinumad viirushaigused ja nendega nakatumisviisid. Gripiviirus-levib ühelt inimeselt teisele õhu kaudu või pesemata kätega Papilloomiviirus-levib sugulisel teel C-Hepatiidi viirus-nakatutakse verekontakti ja sugulise vahekorra teel Herpeseviirus-nakatumine on nahakontakti kaudu ja kokkupuutest kehavedelikega HIV ja AIDS-nakatumine toimub verega ja seksuaalse kontakti kaudu 5. Bakterhaigused: Tihti puututakse kokku õhu teel levivate bakterhaigustega, nt- kopsupõletik, tuberkuloos Bakteriaalse haiguse võib saada ka ebakvaliteetsest toidust, nt- nakatunud on toiduks tarbitav loom, toit on on seismise hakanud roiskuma, taimed on kotaktis olnud loomade väljaheidetega Saastunud vesi, peamine koolera allikas Võivad levida ka sugulisel teel, nt-süüfilis, tripper 6
kõrvaldamiseks või vähendamiseks vajalikest meetmetest, · paluda tööandjal võtta asjakohaseid meetmeid ning esitada ettepanekuid ohtude vähendamiseks või ohu kõrvaldamiseks tekkekohas, · teha ohutu töökeskkonna loomiseks tööandjaga koostööd. 2.1 Ennetusmeetmed Peamised meetmed töötajate kaitsmiseks vere kaudu levivate haigusetekitajate eest on järgmised: · kätepesu pärast iga kokkupuudet patsiendiga ning vere või kehavedelikega, · asjakohased isikukaitsevahendid, · ühekordsed kindad, mida alati kantakse vere või kehavedelikega töötades, · ühekordsed plastpõlled või läbilaskmatud rõivakatted, mida kantakse vere või kehavedelike pritsimise ohu korral, · silmade kaitse (näokate, kaitseprillid), mida kantakse vere, kehavedelike või nakatunud jäätmete või kudede näkku pritsimise ohu korral, · haavade ja marrastuste katmine veekindlate plaastritega,
3. Miks on väga raske ravida niisuguseid viirushaigusi, kui viiruseosakesed paljunevad pidevalt kuid suhteliselt aeglaselt? Sest siis ei suuda organismi kaitsesüsteemid nakatunud rakke lõplikult hävitada. 4. Kuidas võib inimene saada viirushaiguse (millised võivad olla nakatumisviisid)? Viirushaigusi võib saada näiteks raseduse ajal haigelt emalt lootele, olles otseses kontaktis haigega, toidu ja joogiveega ning vere ja kehavedelikega. 5. Mis on antikehad? Viiruse vastased erilised valgud. 6. Mis on vaktsiin? Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse põhjustavatest haigusetekitajatest. 7. Milline on bakteriraku ehitus? (vt joonis lk 23) Bakterirakku ümbritseb jäik rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel. 8. Kas bakterirakk on eeltuumne või päristuumne, mille järgi saab seda otsustada? Eeltuumne, kuna neil puudub selgelt väljakujunenud tuum. 9
vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. Nakatumine STD-sse toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega (nagu seemne- ja tupevedelik). Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi (jällegi läbi nakkust kandvate kehavedelike). Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas.
- soolatüükad, emakakaelavähk, villid 9.Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega? Esialgu kulgeb C-hepatiidi viiruse nakkus enamasti ilma sümptomiteta, kuid krooniline nakatumine võib viia maksakahjustusteni. Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga: narkootikume süstides või korralikult puhastamata meditsiinivahendeid kasutades. 10.Kuidas nakatutakse herpesviirusega? Mida ta põhjustab? Nakatumine toimub nahakontakti kaudu ja kokkupuutes kehavedelikega - villid huultel või suguelunditel 11. Millies seisneb praegu HIV-i ravi? Ei ole vaktsiini, kuid on kemikaalid, mis takistavad valkude tööd. 12. Kuidas levivad haigusi tekitavad bakterid: tuberkuloos, difteeria, salmonelloos, koolera, süüfilis, gonorröa? Tuberkuloos- bakterid levivad põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega või õhk- tolmunakkusega. Haiusetkitaja võib organismis peituda aastakümneid enne kui järgeb haigestumine.
Selle ajani tunneb inimene end tervena, küll aga võib nakkust teadmatult teistele edasi anda. Haigus on praeguseni veel ravimatu ning lpeb alati surmaga. Kui viirus avastatakse varajaseimas faasis ning haige saab iget ravi, on vimalik edasi lükata AIDS-i tekkimist. Praegusel hetkel pole leiutatud ühtegi selle haiguse eest kaitsvat vaktsiini. Lisaks seksile, levib hepatiit B/C ka läbi vereülekannete, süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas ning vahel isegi läbi otsese kontakti kehavedelikega. Peamised haiguskandjad on medtöötajad ja narkomaanid. Praeguseni on hepatiit ainuke suguhaigus, mille vastu on vaktsiin. Täid on väikesed putukad, kes ründavad kubemekarvu. Täid ja nende munad (ehk tingud) on palja silmaga nähtavad ning nad kinnituvad karvade külge. Intensiivne sügelus on kige tähelepandavam sümptom. See kahjutu haigus on ravitav spetsiaalse emulsiooniga. gonorröa ehk tripper. Põhjustajaks on bakter. Naistel erilisi tunnusmärke pole, peamine on
lööve, vahel ka kõhulahtisus.[2] 15 KRIMMI-KONGO HEMORRAAGILINE PALAVIK Krimmi-Kongo palavik kuulub nairoviiruste perekonda. Viirusekandjateks on puugid Hyalomma. On esinenud ka patsiendi haigestumist Kongo palavikku haiglates mittepõhjalikult steriliseeritud tööriistade või süstlanõelte taaskasutuste või meditsiiniliste vahendite saastumise tõttu. Inimesed haigestuvad nakkusekandja vere või muude kehavedelikega kokku puutudes.[5] Haigusnähud algavad äkiliselt. Sümptomieks on: peavalu, kõrge palavik, selja- ja liigesevalud, kõhu valud ja oksendamine. Tavaline on ka silmade ja näo punetus, kurguvalu, punased täpid suuõõnes. Võib esineda ka maksakahjustusi, mis toob esile kollatõve tunnused, tõsisemate juhtude korral ka muutused tuju ja tajumise suhtes. Haiguse süvenedes (alates neljandast päevast, võib kesta 2 nädalat) hakkab inimese keha üles paistetama, esineb
Tänapäeval kardetuim suguhaigus on AIDS, kuna selle suhtes puudub ennetav vaktsiin ning pole suudetud leiutada ravi. Igal aastal nakatub suguhaigustesse 300mln inimest. Levinuimad on 1)trihhomonoos (120 mln nakatunud) 2) klamüüdia (50mln nakatunud) 3) gonorröa (25 mln nakatunud). HIVi nakatunute inimeste arvuks hinnatakse 42 mln. Nakatumine toimub suguhaigustesse peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigusi levib ka oraalseksi, suudlemise ja/või intiimse puudutamise läbi. Ka ema võib oma sündimata või vastsündinud last nakatada. Hepatiit B, AIDS ja süüfilis võivad levida ka vereülekandel ja verepreparaatide või süstalde korduvkasutusel narkomaanide hulgas. Ülekandumine köha- või nohutilkade kaudu pole võimalik. HAIGUS TEKI- AEG NAKATUMISE RAVI MÄRKUSED TAJA JA HAIGESTUMISE
arteriaalne veri – hapnikurikas veri. venoosne veri – hapnikuvaene veri. suur vereringe – algab südame vasakust vatsakesest. väike vereringe – veri vabaneb CO2-st ja rikastub hapnikuga. Algab paremast vatsakesest. suletud vereringe – veri voolab koguaeg veresoontes avatud vereringe – veri ei ringle mitte mööda veresooni, vaid vähemalt osaliselt vabalt kehaõõnes, kus see seguneb teiste kehavedelikega. süda – lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. koda – kodade kokkutõmbel liigub veri neist edasi vatsakestesse vatsake – vatsakeste kokkutõmbel surub veri hõlmastele klappidele ja suleb need ning veri surutakse südamest välja veresoontesse vererõhk – rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. elektrokardiogramm – võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi.
Ainus vahe seisenb selles, et Bhepatiidi korral sattub sapp verre ja sealt edasi uriini.Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks,uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks.Tingituna sapphapete suurest hulgast veres , võib tekkida kogu keha sügelus. KUIDAS NAKATUTAKSE BHEPATIITI? Bhepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum, kuna see levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, sperma ja tupevedelik. Kõige tavalisemad Bhepatiidi levimise viisid on emalt lapsele kas sünnituse ajal või kohe pärast seda. Perekonnasiseselt lapselt lapsele. Seksuaalse kontakti kaudu. Vereülekandel nakatunud vere või verekomponentidega ja nakatunud isiku süstla kasutamine. Maailmas on 2 miljardit inimest,kes on Bhepatiidi viiruse kandjad, 350 miljonit põevad juba kroonilis Bhepatiiti.
hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi usside toes, mis koosneb epiteelist, ringlihastest ja pikilihastest k iminapad esinevad kaanidel, mis asuvad mõlemas keha otsas täppsilmad esinevad kaanidel selgmisel poolel Siseehitus: Närvisüsteem- Koosneb närvitängust ja kõhtmisest närviketist. Ülesanneteks on juhtida organite tööd ja reageerida välisärritustele.
Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. B-hepatiit on tõsine tervishoiuprobleem ka paljudes turismiriikides Kagu-Aasias ja Aafrikas. Seetõttu on mõistlik küsida enne reisi nõu reisinõustamise kabinetist. B-hepatiidi tunnused ei ole alati selgesti äratuntavad, seetõttu saab inimene oma haigusest sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs. B-hepatiiti saab diagnoosida lihtsa vereproovi analüüsi põhjal
2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse? Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. 3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiviseerub füüsilise/stressi tagajärjel. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust on kirjeldatud puhkuse ja reparatiivsete funktsioonidega. 6. Millised on retseptorid sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel?
Jäätmehoidlast antakse need üle (kokkusurutult või muul kujul, näit.rullis) vastavale jäätmekäitlusettevõttele. HAIGLAJÄÄTMED. 4 Bioloogilised jäätmed. Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud jäsemed ja elundite osad) ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt. patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused. Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed". Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt "Bioloogilised jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja ( haigla, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda
põhjused. Olulised on andmed eelnevast tervislikust seisundist, põletikusümptomitest, oksendamisest, kõhulahtisusest ja võimalikust traumast, samuti lapse asendist tema leidmisel. Välisel läbivaatusel tuleb otsida märke võimalikust traumast või vägivallast ja vajadusel teha röntgenülesvõte näiteks luumurdude ilmestamiseks. Laboratoorsete analüüside otstarbekus sõltub surma hetkest kulunud ajast, sest pärast surma toimuvad kehaga ja kehavedelikega muutused kiiresti ja need ei pruugi peegeldada surmaaegset seisundit. Surmast tuleb teatada politseisse. Samuti tuleb läbi viia kohtumeditsiiniline lahang, mis annab lõpliku vastuse selle kohta, kas surma põhjus selgus või mitte. Soomes ja teistes Põhjamaades esineb imikute äkksurma sagedusega 0,6 juhtu 1000 imiku kohta, mis on vähem kui lääneriikides, kus sagedus 1000 imiku kohta on 24.
ja toiduga. Ohustatud isikud: Vältimine: · reoveepuhastuse töötajad · tõhus kätepesu peale ohualas viibimist · vaktsineerimine on võimalik B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B- hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. Ohustatud isikud: Vältimine: · meditsiinipersonal · kaitsekindad, -maskid, prillid · päästeteenistujad · vaktsineerimine on võimalik · sõjaväelased C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Viirus võib isegi kuivanud veres kauem püsida kui paljud teised viirused, isegi kuni kolm kuud
A-hepatiit ehk saastunud toit ja vaktsineeritakse nahk ja silmavalged kollatõbi jook muutuvad kollaseks kontaktnakkus maksatalitlushäired B-Hepatiit otsese kontakti haiguse ägedas varajases faasis : isutus, kaudu verega faasis ravitakse iiveldus ja oksendamine, kehavedelikega ainult sümptomeid väsimus, liiges- ja (sülg, rinnapiim, lihasvalud. sperma ja maksapõletiku korral: tupevedelik) nahk ja silmavalged kollased, uriin tume ja väljaheide hele.
Kuna viirus kahjustab maksarakke, tekib sageli nahakollasus ja uriin muutub tumedaks. (Joonis 3) A-hepatiidiviirus ( HAV) A-hepatiit levib saastunud vee ja toidu tarvitamisel. Viirus on levinud seal, kus on kehvadtoiduvalmistamise võimalused ja ebasanitaarsed tingimused. Haigus möödub paljudel märkamatult ning inimesed paranevad täielikult ilma spetsiaalse ravita, kuigi tavaliselt on soovitav voodipuhkus. B-hepatiidiviirus (HBV) B-hepatiit levib saastunud vere või kehavedelikega. Kõige tavalisem levikuviis on nõela korduv kasutamine narkomaanide seas. Teisteks riskigruppi kuuluvateks inimesteks on tervishoiutöötajad ja juhusliku seksuaaleluga inimesed. 90% patsientidest taastub, kuid ägeda B-hepatiidi haigel võib harva tekkida äge maksapuudulikkus, mille kulg on kiire ja ellujäämine selle korral vähetõenäoline. C-hepatiidiviirus (HCV) C-viiruse ülekandumine toimub sarnaselt B-viirusega, kuigi nakatumine seksuaalsel teel on vähem tõenäoline
pärast WC kasutamist enne ja pärast patsiendi hooldust (vannitamist, voodipesu korrastamist jne.) alati, kui käed on määrdunud 2. Hügieeniline kätepesu - käsi pestakse vähemalt 40 sekundit: enne invasiivseid protseduure enne langenud immuunsusega patsientide hooldamist enne ja pärast kokkupuudet haavadega enne ja pärast kinnaste kasutamist, kui on toimunud nähtav saastumine pärast paljaste kätega kontakti vere, haava sekreedi ja kehavedelikega 3. Kirurgiline kätepesu - käsi ja küünarvarsi pestakse 2-3 minuti jooksul: enne kirurgilisi protseduure (operatsioonid; invasiivsed protseduurid, nagu tsentraalveeni kanüüli asetamine, veresoonte uuringute protseduuride teostamine jms.). NB! Käte pesemine ei vähenda naha püsimikrofloora hulka! Vead käte pesemisel: 9 ebapiisav seebi kasutamine
kasutatud rehvid, mis võivad olla sääskedele paljunemiskohaks. 7. Vaadake oma keha puukide leidmiseks alati põhjalikult üle. Puugi leidmisel eemaldage see pintsettidega ja desinfi tseerige nahk. Piirkondades, kus puuke esineb palju, vaadake oma riided, pagas ja muud esemed enne hoonesse sisenemist üle. 8. Hoiduge kokkupuutest nakatunud inimeste või loomade vere, sülje või muude kehavedelikega. 9. Pidage rangelt kinni toiduhügieenist ning hoiduge pastöriseerimata piima toodete tarbimisest puukentsefaliidi levikuga piirkonnas KASUTATUD KIRJANDUS · http://ee.euro.who.int/Top%20tips%20how%20to%20avoid%20vector%20borne%20diseases%20EST.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/Siirutaja · http://eestiarst.ee/static/files/020/saaskedega_levivad_nakkushaigused_eestis.pdf · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/rakk_viirused_liisaojakoiv.htm · http://phpa.dhmh.maryland.gov
Võib põhjustada vähki, nt emakakaela vähki C-hepatiit Esialgu sümptomiteta Krooniliseks muutudes, kahjustab maksa Nakatumine vere kaudu Plussahelaga RNA-viirus Ikosaeedriline kapsiid Herpes ohatis Enamasti sümptomiteta Nakkusfaasi, mil sümptomid puuduvad nim latentseks faasiks. (viiruspartikleid ei toodeta) Nakatumine nahakontakti kaudu ja kokkupuutes kehavedelikega. 60-90% inimestest nakatunud Genoom pikk kaheahelaline DNA, milles üle 80 geeni Kapsiid ikosaeedriline, ümbritsetud glükovalke sisaldava geeniga Rõuged Sümptomid- ülekeha villid, paljud jäid pimedaks Esimene viirus millel hakati kasutama vaktsiini Kaheahelalist DNAd sisaldav DNA ei replitseeru mitte rakutuumas, vaid tsütoplasmas 2.3Bakterite levik ja paljunemine Geneetika Bakter
STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. Nakatumine STD-sse toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega (nagu seemne- ja tupevedelik). Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi (jällegi läbi nakkust kandvate kehavedelike). Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne
A- ja B-hepatiidiriski vähendamisele aitab kaasa ka vaktsineerimine, eriti nakatumise riskirühma kuuluvatel isikutel. A-hepatiidi riskirühma kuuluvad isikud, kes reisivad hepatiidi suure levikuga riikides või on haige pereliikmed või hooldajad. Lisaks eelnevale veel meeshomoseksuaalid, süstivad narkomaanid, kroonilised maksahaiged, heitvee ja veevarustuse rajatiste töötajad. B-hepatiidi puhul kuuluvad nakatumise riskirühma tööalaselt vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutuvad töötajad, näiteks tervishoiu ja päästeteenistuse töötajad, politseinikud ja otseselt vangidega kokku puutuvad vanglatöötajad. Veel peaksid hoolsamad olema lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad kroonilised neeruhaigused, kes saavad hemodialüüsi või haiged, kes vajavad plasma- ja vereülekandeid. Lisaks meeshomoseksuaalid, süstivad narkomaanid, prostitutsiooniga seotud isikud, HIV-positiivsed ja ägedasse või kroonilisse B-
Leetrid-kontakt, piisk-palavik, köha, nohu, silmapõletik, lööve algab kõrvade tagant (alguses roosa) vaktsineerimine, haige isoleerimine lastehalvatus (poliomüeliit) -kontakt, piisk-palavik, meningiit ja halvatussümptomid- vaktsineerimine Genitaalherpes- suguliselt- palavik, lihasvalulikkus, punetavad villid välissuguelunditel, urineerimine valulik- kondoomi kasutamine Marutaud- looma hammustus- veekartus, hammustuskoht valutab, paanikahood, unehäired- loomade vaktsineerimine AIDS- kehavedelikega-gripi tunnused (lihas, liigesvalu, palavik, väsimus) -kondoomi kasutamine, kinnaste kandmine võõrast haava sidudes vms. Mumps- piisknakkus- palavik, valulik, paistes süljenääre- vaktsineerimine Puukentsefaliit- puugi hammustus- vappekülm, palavik, oksendamine- vaktsineerimine, pikkade riiete kandmine metsas Ebola verega Dengue- sääse hammustus- kõrge palavik, peavalud, lööve, kõhuvalud, väsimus, ninaverejooks, igemete verejooks- reisil sääse hammustuse vältimine
sees väiksem kui väljaspool. Sellega saab alguse närviraku aktsioonipotentsiaal ehk tegevuspotentsiaal, mis levib aksonis. HUMORAALNE regulatsioon: signaalid liiguvad ka NS-s närvirakkude vahel või närvirakust lihas- v näärmerakku hormoonidega sarnanevate mediaatorite abil - kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku vahel organismi eri paikadesse (kehavedelikega seotud) - mõju algab aeglasemalt ja kestab kauem kui neuraalse korral ★ Need regulatsioonisüsteemid on omavahel koostöös! ★ NS regeerib hormoonide toimele, kuid eritab neid ka ise! ★ Humoraalse ja neuraalse süsteemi vaheline seos on eriti selge hüpotaalamuse ja hüpofüüsi talitluses! ★ Neerupealisesäsi, mis eritab hormoone, kuulub nii embrüonaalse arengu kui ka talitluse põhjal sümpaatilisse NS-i! KOEHORMOONID
mida nimetatakse ka elektrolüütideks. Elektrolüütide kaduvõib kaasa tuua lihaskrambid ja oluliselt vähenenud suutlikkuse.] Normaalse olukorra taastamiseks peab inimene jooma. 25) Millised muutused toimuvad organimis inimese vananedes? vt lk 95 7) 26) Kuidas kõige paremini taastuda raskest füüsilisest pingutusest? Pingutuse kestel on kõige paremaks meetodiks vedeliku joomine, milles on lahustatud kehavedelikega samas kontsentratsioonis elektrolüüte ja glükoosi (alla 90min treeningu puhul isotoonolise joogi kasulikkus on siiski vaieldav). Kui pingutus on läbi on lihtsam ja odavam juua tavalist vett ning elektrolüüdid ja glükoos taastada sobiva söögiga.
veega mahapestav. Etiidiumbromiid * EtBr läheb latekskindast läbi, aga nitriilkindast mitte. * Geeli mitte kätega puutuda. * Ruumid, kus asub geelipildistamise aparatuur, tuleb lugeda EtBr-ga saastunuks. 2. Mis on zoonoosid? Milliseid zoonoose on kõige tõenäolisem saada laboris töötades. Miks? Zoonoosid- A-tüüpi salmonelloosid. 3. Millised on olulisemad infektsioonid, mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega? HIV, hepatiidid(b, c, d), süüfilis. 4. Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna? Äärmiselt resistentne välistingimustele: 30°C juures säilib 6 kuud, -20°C juures aga 15 aastat. 5. Millised kehavedelikud on B-hepatiidi viirust kandval patsiendil nakkusohtlikud? Veri, suguelundite piirkonnas olevad kehavedelikud (levib sugulisel teel). 6. Kui suur on nakatumise risk torkevigastusel a) B-hepatiidi korral ja b) HIV-
annaabi.ee 
