asendamatuid aminohappeid 3-5 korda enam kui sama kogus kartulit süües, 6-10 korda enam kui leiba süües. Valgud on eriti vajalikud toitained, sest osalevad organismi kõige olulisemates toimingutes kudede uuenemises ja kasvus, sel põhjusel nimetatakse neid ka kaitsvateks toitaineteks. Kehavalgud lagunevad ja uuenevad pidevalt. Arvatakse, et inimese ekskmise eluea vältel uuenevad keharakud umbes 200 korda. 80 päevaga uuendatakse umbes pooled kehavalkudest. Valku sisaldavad meie veri, nahk, juuksed, küüned ja lihased, kuid vähesel määral leidub neid ka luudes ja rasvkoes. Kui toidus on liigselt valku, siis kasutab keha neid energia tootmiseks. 1g valk sisaldab sama energiakoguse mis 1g süsivesikuid (~4 kcal). Eelistada tuleb siiski odavamat süsivesikutest pärit energiat. Üldisest energiavajadusest oleks normaalne saada valkude arvelt energiat 10- 15% Veel mõningad ülesanded:
60%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise. Süsivesikute parimaks allikaks toidus on teraviljatooted, kartul, köögiviljad, puuviljad ja marjad, mis sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante. Pikemal süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu alaneb tunduvalt organismi kaitsevõime keskkonnateguritele. Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 0,55 x 2000 kcal/4 kcal = 275 g kuni 0,6 x 2000 kcal/4 kcal = 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Minu peres kasutusel olevad süsivesiku allikad on tärklist sisaldavad kartul, teraviljatooted, riis,
ohtu ning hoiavad mälu toonuses. Need on parimad vitamiinide, mineraalainete ja antioksüdantide allikad (Eesti Toitumisteaduse Selts). Süsivesikud peaksid katma päevasest tarbitavast toiduenergiast 55-60%. Lisatavast suhkrust saadava toiduenergia osatähtsus ei tohiks ületada 10% kogu päevasest toiduenergiast. Meie organism vajab pidevat glükoosiga varustamist, et tagada efektiivne ja tulemuslik toimimine. Pikemaajalisel süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu langeb tunduvalt organismi kaitsevõime keskkonnategurite vastu (Deikina & Jõeleht: 2010). 2.2 Rasvad Rasvad on kõige energiarikkam toitaine ja organismile on rasvad hädavajalikud vitamiinide imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks. Rasvad jagunevad taimseteks rasvadeks (pähklid, oliivid, oad) ja loomseteks rasvadeks (liha, kala, juust) (Kivilo-Paas & Raska: 2010). Rasvad varustavad inimkeha kõigi vajalike rasvhapetega. Ainevahetus vajab nii
tohi) - Rasvkude ise on energeetiliselt väheaktiivne - Valkude ainevahetuse eripära Valgud: Eripära: - Tavainimese energiavahetuses on valkude osakaal väike. - Mida suurem on kehaline koormus, seda valgurikkamat toitu organism vajab. Põhjused: o Suureneb lihasmass o See on vajalik lihaste mikrovigastuste parandamiseks Miinused: - Ehkki valke on inimesed palju, ei saa neid energeetilisel otstarbel kasutada. Valgud täidavad muid väga olulisi ülesandeid, kehavalkudest energiat ei saa teha. Varuotstarbel saab teatud määral kasutada teatud lihaste valke - Valkudest energia kättesaamine on kõige aeglasem protsess. Sest: o Valgud tuleb teha aminohapeteks o Aminohapetelt tuleb eemaldada aminorühm o Aminorühmast tekkiv ammoniaak on ülimürgine o Kogu energiat ei saa kätte. Kaotsi läheb grammi kohta 2 kilokalorit o Väga valgurikka toidu söömine on mitmel põhjusel probleemne. Sest:
Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise. Süsivesikute parimaks allikaks toidus on teraviljatooted, kartul, köögiviljad, puuviljad ja marjad, mis sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante. Pikemal süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu alaneb tunduvalt organismi kaitsevõime keskkonnateguritele. 20. Nõuded laste toidule. 27% piimatooteid 20% köögivilju 17% teraviljatooteid 13% puuvilju ja marju 10% kartulit 9% liha-kala-muna max.2% suhkrut ja lisatavaid toidurasvu Lapse toit peab olema värske ja mahlane, toit tuleks kas keeta, hautada või grillida, maitsestatakse maitsetaimedega. Igal söögikorral peaks lapse menüüs olema puder,
annaabi.ee 
