Vee Zooloogia
Moone: okasnahksed: vabalt ujuv ripsmeline vastne kinnitub moondumiseks põhja,
moonde iseloom sõltub klassist.
Poolkeelikloomad: täis- või vaegmoone ripsmelise vastsega.
Poolkeelikloomad: Üksikud või koloonialised mere- loomad; ussi moodi kehaga,
mida katab ripsmeline limanahk. Kolm kehaosa: kärss, ettepoole suunatud servaga
kaelus, ja pikk kere. Suu on kaeluse serva all. Neelu laest suundub ettepoole, kärsa
sisse, jäik jätke suukeelik. Tagapool läbivad neelu- ja kehaseinu paarilised
lõpuspilud. Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed. Elavad urgudes või
majades, söövad setet või planktonit. Loote arenemisel radiaalne lõigustumine ja
teisene suu; enamasti ripsmeline, planktiline vastne.
77. Poolkeelikloomade (Hemichordata) kaks põhirühma: ehituse ja eluviisi
võrdlus
Neelhingsed (Enteropneusta): Kärss ehk lukis on lihaseline, suukeelikust toetatud
elund, kohanenud peristaltiliselt settes puurimiseks
annaabi.ee 
