Hüdraloomad
Talla vastasotsas
asetseb suuava, mida ümbritsevad kombitsad. Tema kombitsatel ja ka mujal keha pinnal on palju
erilisi mürkainet sisaldavaid kõrverakke. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks.
Hüdra kehasein on kahekihiline ja koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest. Selletõttu saabki
hüdra oma keha kuju muuta. Pikkade jätketega seotud närvirakud moodustavad lihtsa võrgukujulise
närvisüsteemi. Kehaseinale ilmuvast väljasopistusest areneb noor hürda. Ta kasvab suureks ja
eraldub alles seejärel emaorganismist ning alustab iseseisvat elu. Elutsüklis vahelduvad polüübi ja
meduusi vormid. Kui elutingimused on head, paljuneb hüdra pungumise teel. Kui halvad, siis
sugurakkudega. Ühinenud isas- ja emassugurakk säilivad passiivsetena kuni elutingimused
paranevad.
annaabi.ee 
