Seemnesarjad e munandid seemnerakkude e spermide tootmine Munandimanus spermide talletamine Seemnejuha spermide liikumine Seemnepõieke ja eesnääre sperma tootmine Suguti sigitamine Munasarjad munarakkude valmimine Munajuha munarakkude liikumine, viljastamine Emakas looteareng Tupp ühendab sisemisi elundeid välistega http://www.abiks.pri.ee Sugurakkude ehitus ja erinevus keharakkudest Seemnerakk e spermatosoid e sperm pea, tuum, kael, vibur Munarakk e ovotsüit ümbris, tsütoplasma, tuum Erinevused: haploidsed, kehavõõrad rakud (ei kuulu kudedesse), puudub ainevahetus, ei pooldu, tuumaplasma/tsütoplasma spermid 1/1, munarakud 1/1000 Sugurakkude kujunemine sugunäärmetes Spermatogenees, spermatogoonid e alg seemnerakud _ 4 spermi Ovogenees, algmunarakud e ovogoonid _ 1 munarakk, 3 juhtkeha _= (n2)_mitoos_2n_kasvamine_2n_meioos_n
* Kannab kehas laiali toitaineid,hapnikku,hormoone; * Kindlustab pideva ainevahetuse; * Osaleb jkainete eemaldamises; * htlustab keha temperatuuri. Veresooned -Veresooned on torujad elundid mida mda veri ringleb. -Veresooni on kolme philist liiki: 1)veeni 2)arterid 3)kapillaarid Veenid * Mda veene liigub veri sdamesse tagasi. * Veenid on hemate seintega kui arterid. * Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. * Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest prit olevat ssihappegaasi ja jkaineid. Arterid * Mda artereid liigub veri sdamest eemale. * Arterid on jmedad paksuseinalised ja elastsed veresooned * Arterid hargnevad jrjest peenemateks arteriteks ja lpuks kapillaarideks. * Mda kiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis * Arteris liigub veri sdame kokkutmmete survel. * Veenides paneb vere liikuma neid mbritsevalt lihaste kokkutmbumine. Kapillaarid - hendavad artereid veenidega.
Sõltub ümbritsevast temperatuurist-kahepaiksed Pärilikkus -Pärilikkus järglased sarnanevad oma vanematele -Pärilikkuse kandjateks on geenid , mis paiknevad kromosoomides Paljunemisvõime(elutunnus) -Suguline- kudemine,õun,tomati vili, ise tolmlemine. Toimub sugurakkude abil. Rakkudel on võime ühineda. -Mitte suguline- küüslaugu sibul, kartuli mugul, maikellukese risoom, tammetõru, maasika tütartaim. Erilisi rakke ei moodustu. Uus organism Saab alguse ühe vanema keharakkudest. Epiteelkoe rakkude ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskonna mõjutuste eest. Seetõttu paiknevad epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheaine peaaegu puudb. Organismide eluiga sõltub reageermisest äritusele. Elu tunnused teadvuseta inimese puhul Südame tuksumine,temperatuur(keha), reageerimine ärrituvesele Organiseerituse tase- uurimisobjekt Molekulaarne- neuroon Rakuline- DNA Organismiline- süda Liigiline- Suur-kirjurähn Ökosüsteemne-raba
Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks Kalipllaarid: Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseinalised veresooned Hapnik ja lahutstunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas ja jääkained rakkudest verre. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi Veenid on õhemate seintega kui arterid Veeni sintes on klapid mis takistavad vere tagasivoolu Veenides voolav veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid. 7) Milline veri voolab kehaveenides ja kopusarterites, kehaarterites ja kopsuveenides? V: a) Kehaveenides ja kopsuarterites liigub venoosneveri b) Kehaarterites ja kopsuveenides liigub arterjaalneveri 8) Kust algab ja lõppeb suur ja väike vereringe? V: a) Suur vereringe - Algab südame vasakust vatsakesest ja lõppeb südma paremas kojas b) Väike vereringe - Algab südame paremast vatsakesest ja lõppeb südame paremas kojas
järglased üksteisest ja vanematest erinevad. Kõige vähem vegetatiivsel paljunemisel, sest paljunemisel osaleb üks vanemorganism, ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. 4.Täida lüngad viljastumist kujutaval skeemil. abiks Õp. lk 134 44+XY 22+Y + 22+X 44+XY (poiss) (isa) 44+XX 22+X + 22+X 44+XX (tüdruk) (ema) 5.Millistest rakkudest saab määrata inimese sugu? Põhjenda. Keharakkudest, kuna kõigis keharakkudes on olemas sugukromosoomide paar. 6.Ühe ja erimunaraku kaksikud (vali õiged vastusevariandid) Ühemunaraku kaksikud: üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunaraku kaksikud: valmib korraga kaks eraldi viljastatud munarakku. Need kaksikud võivad olla ka erinevast soost, pärilikkuselt on nad alati erinevad
Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng Ovogenees - munarakkude areng Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Sügoot - viljastatud munarakk Embrüogenees - looteline areng Postembrüogenees - pärastlooteline areng Ontogenees - individuaalne areng Fülogenees - liigi ajalooline areng Partenogenees - areng viljastamata munarakust Mittesuguline paljunemine Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ keharakkudest Pole vaja spetsiaalseid rakke Üks vanem Järglane pärib ühe vanema päriku materjali Muutlikkus on väike Suguline paljunemine Uus organism saab alguse viljastatud munarakust On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) Enamasti kaks vanemat Järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus Muutlikkus on suurem Rakutsükkel mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks Interfaas Vaheaeg kahe järjes-tikkuse jagunemise vahel rakus toimub intensiivne aine- ja energiavahetus
· Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust keharakkudest · On vaja spetsiaalseid rakke · Pole vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) · Üks vanem · Enamasti kaks vanemat · Järglane pärib ühe vanema · Järglasel kombineerub kahe päriku materjali vanema pärilikkus · Muutlikkus on väike · Muutlikkus on suurem Rakutsükkel (mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks)
26) *Saadakse 4 viburitega varustatud spermi 27) *Kestab kõrge vanaduseni 28) -Ovogenees: *Algrakkudeks on ovogoonid 29) *Toimub munasarjades 30) *Algab loteeas, peatub 1.eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes 31) *Protsess on perioodiline 32) *saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti 33) *Kestab umbes 50.elu-aastani 34) 3. VÕRDLE 1) Suguline/ mittesuguline paljunemine Mittesuguline- *Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ keharakkudest *Pole vaja spetsiaalseid rakke *Üks vanem *Järglane pärib ühe vanema päriku materjali *Muutlikkus on väike Suguline- *Uus organism saab alguse viljastatud munarakust *On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) *Enamasti kaks vanemat *Järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus *Muutlikkus on suurem 2) Karüokineesi / Tsütokineesi - Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemine 3) Mitoosi/ Meioosi Mitoos:
· Kannab kesas laiali toitaineid, happnikku ja hormoone. · Kindlustab pideva ainevahetuse ja osaleb jääkainete eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. 2. Vereringe osad ja nende ülesanded · Süda lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma · Veri veri kannab organismi laiali hapniku ja toitaineterikast vereplasmat. · Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. · Veenid keharakkudest pärit süsihappegaasi ja jääkaineid sisaldav veri liigub tagasi südamesse veene ümbritsevate lihaste kokkutõmbumisel. Õhemate seintega, kui arterid. Seintes klapid, takistamaks vere tagasivoolu. · Arterid veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale. Paksuseinalised, jämedad ja elastsed veresooned, mis hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks (mööda kõiki arterid ei voola hapnikurikas veri).
Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Spermi ehitus. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid). Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus
· Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust keharakkudest · On vaja spetsiaalseid rakke · Pole vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) · Üks vanem · Enamasti kaks vanemat · Järglane pärib ühe vanema · Järglasel kombineerub kahe päriku materjali vanema pärilikkus · Muutlikkus on väike · Muutlikkus on suurem Rakutsükkel (mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks)
Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liiki: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid. Arterid Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri Vere liikumine arteris ja veenis Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. http://www.istockphoto
· Kindlustab pideva ainevahetuse. · Osaleb jääkainte eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. ( veenid, arterid, kapilaarid ) Veenid · Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. · Veenid on õhemate seintega kui arterid. · Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu, · Veenides voolav veri sisaldab keharakkudest pärit olevat CO2 ja jääkaineid . · Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmme. Arterid · Mööda artereid liigub veri südamest eemale. · Arterid on jämedad, paksuseinalised ja elastsed. · Arterid hargnevad järjest peenemateks erteriteks ja lõpuks kapillaarideks. · Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Kapillaarid · Ühendavad artereid veenidega. · Peenikesed, õhukeseseinalised veresooned.
Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liiki: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid. Arterid Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri Vere liikumine arteris ja veenis Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. http://www.istockphoto
lülide liitumise tulemusena. Sellist sugulise paljunemise viisi nimetatakse sügogaamiaks. Kui kaks üherakulist isendit liituvad ilma gameete moodustamata, siis nimetatakse seda hologaamiaks. Nii sugulisel kui suguta paljunemisel järgneb sügoodi moodustumisele puhkeperiood (näiteks talvel). Selle lõppedes jaguneb sügoot meioosi teel neljaks uueks vetikataimeks gametofüüdiks. Mõnel juhul võib sügoot areneda otse uueks sporofüüdiks. Sporofüüdi keharakkudest moodustuvad sporangiumid, milles tekivad viburitega zoospoorid või viburiteta autospoorid. Eostest arenevad taas gametofüüdid. Mõnede vetikaliikide sporofüüt ja gametofüüt on kujult ja suuruselt sarnased, teistel liikidel on aga erineva välimusega. Eestis elavad vetikad Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid. Läänemeres esinevatest on tuntuim pruunvetikas põisadru.
anteriidideks. Oogonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel. Selliselt paljuneb osa rohevetikaid. Mõlemal mainitud juhul järgneb sügoodi moodustumisele puhkeperiood. Selle lõppedes jaguneb sügoot meioosi teel neljaks uueks vetiktaimeks gametofüüdiks. Mõnel juhul võib sügoot areneda otse uueks sporofüüdiks.Sporofüüdi keharakkudest moodustuvad sporangiumid, milles tekivad viburitega zoospoorid või iburiteta autospoorid. Eostest arenevad taas gametofüüdid. Mõnede vetikaliikide sporofüüt ja gametofüüt on kujult ja suuruselt sarnased, teistel liikidel on aga erineva välimusega.
Erituselundkond neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti Närvisüsteem peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid Sisenõresüsteem Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari, munandid Sigimiselundkond eesnääre, seemnesari, peenis; rinnanääre, munasari, emakas, tupp 7. Neurogliia rakud, mis ümbritsevad, toetavad, kaitsevad, toidavad neuroneid ning isoleerivad neid teistest keharakkudest elektriliselt. Tänu gliiarakkudele on närviimpulsi liikumiskiirus 100 m/s (ilma oleks 5 m/s). 8. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga ja annab närviimpulssi edasi järgmisele rakule. Tööpõhimõte: närviimpulss saabub -> mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga -> ioonkanalid avanevad, impulss kantakse edasi -> mediaator laguneb ja ioonkanal sulgub 9
○ alles nüüd rasvad ● VEEBILANSS ○ keskmine inimene sisaldab 40 kg vett (enamus rakusisene) ○ siseneb: ■ toiduga ■ joogiga ■ metaboolselt ○väljub: ■ uriiniga ■ naha kaudu ■ kopsudest ■ fekaalselt ● NEERUD ON PEAMISED VEEBILANSI REGULEERIJAD ○ jääkainede eraldamine keharakkudest- eritamine ○ neerude tööd reguleerib hüpotaalamus (kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmauriinist imendub vett tagasi verre) ● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS ○ kapillaaridest liigub vereplasma neerutorukestesse (rõhkude erinevus) -> esmauriin ○ vajalikud ained (Na, K, Cl jne) tagasi verre ○ kahjulikud ained jäävad neerutorukesse, väljuvad uriiniga 3
Koppvetikal, klorellal, vesijuuksel) võivad eosed tekkida tavalistes keharakkudes. Sammal- ja sõnajalgtaimedel moodustuvad eosed vastavates organites- eoslates ehk sporoangiumides. Eosed ehk spoorid on üherakulised. Seejuures võivad nad erineda nii kujult kui ka suuruselt. Mõnel üherakulisel vetikal, nt. Klorellal, on eosed kujult ja ehituselt emaraku sarnased. Seljuhul nimetatakse neid autospoorideks. Viburi või viburitega varustatud eoseid nimetatakse zoospoorideks. Erinevalt keharakkudest on eostel tugev kest, mis kaitseb neid ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Eosed sisaldavad rohkesti varuaineid, aga vett on neis tunduvalt vähem kui keharakkudes. Enamasti tekib ühe raku jagunemisel 4,8 või suurem paarisarv eoseid. Mittesugulisel paljunemisel, olgu see vegetatiivne või eoseline, kujuneb uus organism ühest niinimetatud emaorganismist ja vastavalt sellele pärib emaorganismi tunnused. (Martin et al 1998.lk 48-49)
Pääsusaba röövik järab taimelehti vahetpidamata. Söömine ja toitainete omastamine, selleks et kasvada ja areneda, on rööviku ainsaks eesmärgiks. Rööviku elueaks on kuus-seitse nädalat, mille järel ta lõpetab söömise ja kinnitub siidiniidi abil keha ülaosa taime külge. Seejärel vahetab ta viimast korda kesta ning nukkub. Liikumatus kookonis leiab aset rööviku kehakudede täielik moone, mille käigus vastse keha muutub valmikule omaste osadega kehaks. Enamik rööviku keharakkudest on täis toitaineid, millest peab moonde ajaks piisama. Valmik tekib vähesest arvust rakualgetest, mis paljunevad, kasvavad ja moonduvad. Kahe nädala möödudes koorub nukust valmik. Kookoni pind praguneb ülapoolelt ning sellest väljub valmik. Liblikas peab end veel kuivatama ja jõudu koguma, enne kui partnerit otsima lendab. 2.2. Toitumine Kõikide liblikaliikide puhul on tavaline, et kõige rohkem söövad nad
Pääsusaba röövik järab taimelehti vahetpidamata. Söömine ja toitainete omastamine, selleks et kasvada ja areneda, on rööviku ainsaks eesmärgiks. Rööviku elueaks on kuus-seitse nädalat, mille järel ta lõpetab söömise ja kinnitub siidiniidi abil keha ülaosa taime külge. Seejärel vahetab ta viimast korda kesta ning nukkub. Liikumatus kookonis leiab aset rööviku kehakudede täielik moone, mille käigus vastse keha muutub valmikule omaste osadega kehaks. Enamik rööviku keharakkudest on täis toitaineid, millest peab moonde ajaks piisama. Valmik tekib vähesest arvust rakualgetest, mis paljunevad, kasvavad ja moonduvad. Kahe nädala möödudes koorub nukust valmik. Kookoni pind praguneb ülapoolelt ning sellest väljub valmik. Liblikas peab end veel kuivatama ja jõudu koguma, enne kui partnerit otsima lendab. Enesekaitse Pääsusaba on kogu oma arengutsükli jooksul päris mitmete ämblikulaadsete, lindude ja
ja suhkur. Ta näitab, kas piimale on lisatud vet või mitte. Konstantne suurus 0,52-
0,54 C.
37. Piima mikrobioloogilised näitajad (puhtuseproov, antibiootikumid ja
pidurdusained, bakterite ja somaatiliste rakkude arv piimas).
Bakterite arv näitab mikroobide arvu, mis kasvavad piimas teatud ajaperioodi
jooksul. Nende arv näitab piima mikrobioloogilist saastatust. Somaatilised rakud
koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud
keharakkudest. Nende arv suureneb mastiidi korral. Piimas on helbed, piim on
veniv.
38. Piima sordilisus.
Jaotatakse sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Rakkude ja
bakterite arv määratakse neli korda kuus.Pidurdusainete esinemisel piimas
võetakse piim vastu sordituna kuni järgmise proovini. Külmumistäpp määratakse
kahtluse korral. Organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste
kvaliteedinäitajate alusel jaotatakse piim ortidesse.
· Loomade ja inimese kehamassist määramise viis ja füsioloogiline (võimelised moodustama ainult x 10). Algse Sahli väljenduse · Nuumrakud toodavad hepariini moodustab 60- 70% vesi normväärtus (H, B, E, S) ühte kindlat tüüpi vererakke) kohaselt määrati Hb sisaldus (Sahli · Proteiin C inaktiveerib · 1/3 veest asub keharakkudest Mõlemal juhul tuleb vere üldhulga · Erütrotsüüdid moodustuvad %) protsendina tinglikust normist ( verefaktorid Va ja VIII a väljaspool, moodustades organismi arvutamiseks arvestada proerütroblastist erütroblasti, ~17 gr%, praegu 16,67 g/100ml). Hüübimise vältimine in vitro sisekeskkonna, ja seda nim. hematokritti, s.o
IV Transformatsioon vibur, et liikuda Erinevused: toimumine temp: a) kehatemp b) kehatemp 0,2-0,3 C madalamal, toimumisaeg, viljastumisvõimeliste rakkude arv 1 eellasest a) 1 b) 4 Munarakk Spermatosoid Rebust ja kestadest Tuum, mitokondrid, vibur, ensüüm Eluiga 36 h 72 h Tuuma tsütopl suhe 1/100 1/1 Halploidse kromosoomistikuga Erinevused keharakkudest: halpliodne kromosoomistik, tsütoplasma ja tuuma suhe muutunud, ainevahetus alla surutud, ei ole paljunemisvõimelised, kõrgelt diferentseerunud (munaraku eri osadest eri organite areng) Viljastumine Ontogenees- indiviidi areng sünnist surmani Kollakeha toodab naishormooni, mis soodustab limaskesta paksenemist ja takistavad uue munaraku küpsemist (östrogeen, progesteroon) Viljastumine munarakk väljub munajuhasse umbes 14. Päeval pärast menstruatsiooni,
· Toitainete transport seedeelundkonnast teistesse organitesse. · Ainevahetuse jääkproduktide transport kudedest erituselunditesse. · Hormoonide transport endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse. · Organismi soojusregulatsioon. · Jõu edasikandmine mõne organi liikumisel. · Immuunsüsteem. · Veri, veresooned, süda; lümf; koevedelik · Veenid hapnikuvaene veri, sisaldab keharakkudest pärit olevat CO2-te ja jääkaineid (ainuke veen, kus hapnikurikas veri kopsuveen) · Arterid hapnikurikas veri (ainuke arter, kus hapnikuvaene veri kopsuarter) · Kapillaarid ühendavad artereid veenidega, O2 ja lahustunud toitained läbi kapillaaride seinte keharakkudesse, CO2 ja jääkained rakkudest verre. · Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab paremast vatsakesest, liigub kopsu,
Tulevane muna saab endale peaaegu kogu ooplasma ja kolmele reduktsioon- ehk polaarkehakesele jäetakse tuumade ümber minimaalne hulk tsütoplasmat. Meioosi I jagunemise tulemuseks on sekundaarne ootsüüt ja 1.polaarkehake. Meioosi II jagunemisel jaguneb ootsüüt viljastumis- võimeliseks munarakuks ja polaarkehakeseks ning 1.polaarkehake jaguneb kaheks. Kõik see toimub munasarjades, küpsemise lõpp-faas aga munajuhas. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Oogoonid on diploidsed emassugurakud munarakkude paljunemisperioodil. Ootsüüdid on kasvavad emassugurakud. Munarakud erinevad keharakkudest, sest neil on diploidne kromosoomistik, tsütoplasma-tuuma suhe 10:1, allasurutud ainevahetus, jagunemisvõime puudub ning nad on lõplikult diferentseerunud. Primaarsed munakestad on munaraku poolt tekitatud. Primaarseks munakestaks on vitelliinkest ehk rebukest, mida imetajatel nimetatakse zona pellucida
Keemilised ühendid. Lisaks antibiootikumidele pidurdavad piimhappebakterite elutegevust keemilised jääkained. Bakterite arv piimas. Bakterite arv näitab mikroobide arvu, mis kasvavad piimas teatud ajaperioodi jooksul. Tulemused väljendatakse bakterite arvuna milliliitris piimas. Bakterite arv näitab piima mikrobioloogilist saastatust. Somaatiliste rakkude arv (SRA) piimas. Somaatilised rakud koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. Piima sordilisus: Sõltuvalt piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaotatakse vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. 18. Veiste lüpsiseadmete klassifikatsioon, lüpsiplatside tüübid Lüpsiseadmed liigitatakse: 1. kasutusalade järgi a) asemetel lüpsmiseks lehm asub laudas kindlal asemel, kuhu viiakse lüpsiaparaat ja toimub lüpsmine
· Ootsüüdid rakk, mis läbib 2 meiootilist jagunemist (oogenees), moodustab munaraku. Primaarne ootsüüt on rakk pärast meioosi 1.jagunemist ja sekund.ootsüüt kas meioosi II jagunemise mingis faasis või pärast meioosi teist jagunemist, aga enne munaraku lõplikku küpsemist. Oogeneesi käigus tekib phest oogoonist (2n) küps munarakk (n) ja 3 polaar- ehk reduktsioonkeha (n). Munaraku erinevus keharakkudest munarakus on haploidne kromosoomistik; on mõõtmetelt suurem; kaetud mitmete kestadega; tsütoplasma-tuuma suhe on erinev (keharakus 1:10, munarakus 1:1000, seemnerakus 1:1); ainevahetus on väheaktiivsem. Munaraku kestad, nende päritolu: · Primaarsed munakestad munaraku poolt tekitatud vitelliinkest e rebukest; imetajatel zona pellucida. · Sekundaarsed munakestad neid toodavad abirakud, nt putukate koorin · Tertsiaarsed munakestad lisanduvad munajuhas, nt munavalge
jagamisel, kuna kaks neist on omavahel liitunud. Tuleks meeles pidada, et kahel kolmandikul Downi sündroomi translokatsiooniga lastest ei ole vanemad asjaga kuidagi seotud. Translokatsiooni põhjustajaks on ühekordne viga, mis tekkis lapse sigitanud muna- voi seemneraku moodustumisel. Sedalaadi translokatsioon on juhuslik sündmus, mis ei mõjuta kuidagi järgmisi rasedusi. Mosaiiksus Umbes 1 protsendil Downi sündroomiga lastest on üks terve lisakromosoom vaid mingil osal keharakkudest. Ülejaanud rakud on normaalsed. Niisuguste laste kohta öeldakse, et tegemist on mosaiiksusega - nende keharakud on nagu erinevatest kildudest kokku pandud mosaiik - mõned rakud on normaalsed ja mõned lisakromosoomiga. Nagu arvata võib, ei ole mosaiiksuse korral laste välimus tänu normaalsete rakkude toimele nii iseloomulik. Mosaiiksusega indiviidide puhul ei ole Downi sündroomi füusilised tunnusjooned nii selgelt valja kujunenud; nende areng kulgeb normaalsemalt
1. VÄHK Kogu geneetiline infromatsioon on talletatud DNA molekulis raku tuumas. DNA infot kandvateks allüksusteks on geenid, mis paiknevad kromosoomides. Inimese igas somaatilise (keharakud v.a sugurakud) raku tuumas on 46 kromosoomi: 22 paari autosoome ja 2 sugukromosoomi - naistel XX ja meestel XY. Sugurakkudes (sperma- ja munarakus) on aga erinevalt kõigist teistest keharakkudest ainult üks "komplekt" - 23 kromosoomi. Viljastumisel, kui need rakud ühinevad, moodustub uus rakk 46 kromosoomiga, millest hakkab arenema loode. Järglane pärib ühe "komplekti" geene emalt, teise isalt. (Pärilikkus...2011) Rakud on inimorganismi ehituse ja talitluse põhiüksused. Igal rakul on oma koht ja ülesanne. Rakkudel on võime jaguneda ja moodustada uusi rakke, tagades selliselt organismi kasvu ja paranemise ning eluea pikenemise
Sünapsid on kohad, kus kaks närvirakku kokku puutuvad. Üks neuron võib olla ühenduses teiste neuronitega 2 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo tuhandete sünapsite kaudu. Neurogliia rakud ümbritsevad neuroneid. Neurogliia kaitseb neuroneid ebasoovitavate ainete eest, osaleb toitainete transpordis neuronisse, isoleerib neuronid teistest keharakkudest elektriliselt. Signaali liikumise kiirus neuronis on tavaliselt kuni 100 m/s, ilma gliiarakkudeta neuriitides kuni 5 m/s. ehituslikud iseärasused funktsioonid Koosneb närvirakkudest e neuronitest Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja Igal neuronil on närvirakukeha, edasijuhtimine ning analüüsimine üks pikk jätke e neuriit ja Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu,
pärinevad merest, on tõenäoliselt olnud alljärgnevad reproduktiivsed karakteristikud 1) rakkude liigid võisid olla sellised, milles gametid ja spetsiifilised somaatilised rakud võisid diferentseeruda nii nagu antud olukorras oli vaja/süsteem, kus somaatilised rakud võisid moodustada gameete. 2) kõik need loomad said paljuneda kas pungumise või pooldumise teel. Enamikul esivanematest arenenud rühmadel on gameteid produtseerivad rakud isoleeritud teistest keharakkudest. Kõik loomad, kes on võimelised aseksuaalselt paljunema ( keriloomad, maksakaanid, ümarussid), võivad taastada kadunud kehaosi. Sisemiselt punguvad resistentsed moodulid Looduses eksisteerib kaks liiki organisme: *unitaarsed – kindla kujuga organism (koer, inimene) *modulaarsed – organismi areng on teistsugune; sügoot areneb mooduliks, mis ise hakkab produtseerima teisi mooduleid. Sellistel organismidel on kalduvus ise eksisteerida. Moodul
Nimetage organelle mis on ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist. Kuidas ja kus sellised kompleksid tekivad, mis on nende ülesanded? - VLDL – sekreteeritakse maksarakkudest ja kannavad sünteesitud triglütseriidid rasvarakkudesse - IDL – veres tavaliselt puuduvad, VLDL ja LDL vahepealsed - LDL – transpordivad kolesterooli maksast keharakkudenid. - HDL – koguvad kolesterooli keharakkudest ja viivad tagasi maksa Kuidas tagatakse valkude õige konformatsiooni teke ER-is. Kuidas märgistatakse ja parandatakse/kõrvaldatakse vales konformatsioonis valgud? Kalneksiini ja kalretikuliini osa. - Esineb suur hulk valkude õige konformatsiooni omandamiseks vajalike valke (chaperone) - Mutantsed ja vales konformatsioonis valgud suunatakse ER-st tagasi tsütosooli või jäävad seotuks chaperonidega, mis vähendab nende konsentratsiooni.
16. Nimetage organelle mis on ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist. Kuidas ja kus sellised kompleksid tekivad, mis on nende ülesanded? - VLDL sekreteeritakse maksarakkudest ja kannavad sünteesitud triglütseriidid rasvarakkudesse - IDL veres tavaliselt puuduvad, VLDL ja LDL vahepealsed - LDL transpordivad kolesterooli maksast keharakkudenid. - HDL koguvad kolesterooli keharakkudest ja viivad tagasi maksa 17. Kuidas tagatakse valkude õige konformatsiooni teke ER-is. Kuidas märgistatakse ja parandatakse/kõrvaldatakse vales konformatsioonis valgud? Kalneksiini ja kalretikuliini osa. - Esineb suur hulk valkude õige konformatsiooni omandamiseks vajalike valke (chaperone) - Mutantsed ja vales konformatsioonis valgud suunatakse ER-st tagasi tsütosooli või jäävad seotuks chaperonidega, mis vähendab nende konsentratsiooni.
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu.
pesuaine jäägid .Bakterite arv piimas. näitab mikroobide arvu, piima mikrobioloogilist saastatust. Tervelt lehmalt lüpstud piim on udarast väljutamisel steriilne. Bakterid satuvad piima põhiliselt õhust, lohakalt pestud lüpsiinventarist ja lehma udaralt (nisadelt) lüpsihügieeninõuete eiramisel. piim võimalikult kiiresti maha jahutada (3,5..4,0°).. Somaatiliste(som) rakkude arv (SRA) piimas. Somaatilised rakud koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. kinnijäetavate lehmade piimas.alles poeginud lehmadel,mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.. . 33. PIIMA SORDILISUS. piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaot. vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Som. rakkude ja bakterite arv ning pidurdusainete sisaldus piimas
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu.
.Bakterite arv piimas. näitab mikroobide arvu, piima mikrobioloogilist saastatust. Tervelt lehmalt lüpstud piim on udarast väljutamisel steriilne. Bakterid satuvad piima põhiliselt õhust, lohakalt pestud lüpsiinventarist ja lehma udaralt (nisadelt) lüpsihügieeninõuete eiramisel. piim võimalikult kiiresti maha jahutada (3,5..4,0 .. Somaatiliste(som) rakkude arv (SRA) piimas. Somaatilised rakud koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. kinnijäetavate lehmade piimas.alles poeginud lehmadel,mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.. . 33. PIIMA SORDILISUS. piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaot. vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Som. rakkude ja bakterite arv ning pidurdusainete sisaldus piimas
Replikatsiooni algatab viiruse glükoproteiinide ja rakupinnaretseptorite interaktsioon, nukleokapsiid vabaneb ümbrise sulandumisel plasmamembraani; nukleokapsiid kohtub tuumamembraaniga, transkriptsioon ja replikatsioon toimuvad tuumas. HSV-1 ja 2 jagavad koetropismi, homoloogset DNA-d, haigussümptomeid, aga teatavad erinevused on ka. Virulentsus. Genoom kodeerib 80 valku, pooled replikatsiooniks, ülejäänud interaktsiooniks rakkude, immuunvastusega. Võib infitseerida enamikku inimese keharakkudest, põhjustab reeglina fibroblastide ja epiteelirakkude lüütilisi infektsioone, neuronite latentseid infektsioone. Mõlemad infitseerivad esmalt mukoepiteliaalseid rakke, põhj. seal haigust ja siis tekitavad latentse infektsiooni seda kohta innerveerivas neuronis. HSV-1 reeglina vööst ülespoole, HSV-2 allapoole. HSV-2 on suurema potentsiaaliga vireemia ja süsteemsete gripilaadsete nähtude põhjustamiseks. Viirusel on otsesed
ikkagi mingi kogus mikroobe piima sisse. Lüpsisoojas piimas hakkavad mikroobid kiiresti paljunema. Seepärast tuleb piim võimalikult kiiresti maha jahutada (3,5..4,0°). Bakterite arv piimas mõjutab samuti piimatoodete valmistamise protsessi ja nende kvaliteeti. Somaatiliste rakkude arv (SRA) piimas. Somaatilised rakud koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. Seepärast hinnatakse somaatiliste rakkude arvu järgi udara tervislikku seisundit. Haigest udarast saadud piimal on muutunud ka koostis. Piimas on helbed, piim on veniv. SOM rakkude arv on suur ka vastpoeginud ja kinnijäetavate lehmade piimas. Enamusel lehmadest normaliseerub rakuarv esimese laktatsioonikuu jooksul. SRA suur sisaldus piimas alandab oluliselt piima kvaliteeti. SRA vähendamiseks tuleb jälgida
Mehed võistelda naiste hulgas see pull lõpetati ära 1991 Nagano taliuniversiaadil; 3.) Naised, kellel tänu bioloogilisele eripärale on organismis kõrgenenud meessuguhormooni tase (kaks varianti kas organism sünteesib rohkem, või seob paremini), kui efekt on noorema fikseeritud siis võib võistleda. 4.) inimestel on pseudohermafrodism- kaks varianti: 1.) ovotestis või 2.) regionaalne jaotus- ühel pool areneb munasari, teisel pool testis. Testitakse keharakkudest võetud proovidega ja tehakse kromosoomi proovid. Klienefelter jms vennad on kõik viljatud. Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused. Sugutunnusteks loetakse sugunäärmed ja välised suguelundid. Paljudel juhtudel saab inimesel määrata soo juba loote eas. Soost sõltuvad tunnused kujunevad välja sugulise küpsemise perioodil suguhormoonide mõjul. Tabel 8. Soost sõltuvad tunnused
Dendriitrakud. Dendriitrakkude hulka kuuluvad erinevad rakud erinevates kehapiirkondades. Kõikidele eri vormidele on ühine ebatavaline ämblikulaadne kuju. Neid leidub difuusselt, väikeste populatsioonidena kõikjal epiteelis ja mitmetes solid(läbini samast materjalist) organites. Võivad migreeruda ka läbi vere ja lümfi. Dendriitrakud on näiteks Langerhansi rakud, lümfi „varjatud“(?) rakud, vere dendriitrakud (moodustavad vähem kui 0,1% kõikidest tuumaga keharakkudest) ja interdigitating rakud, mida võib leida lümfoidorganites läbi kogu T raku tsooni. Kõik põlvnevad ühisest prekursorist üdis, kuigi mitte monotsüüditest. Dendriitrakkudel on väike fagotsütoosi võime, aga nad ekspresseerivad ohtralt II klassi proteiine ning vangistavad ja esitlevad antigeene kõrge efektiivsusega. Olles liikumisvõimelised, võivad nad kehas ringi reisida, otsides sobiva antigeeni spetsiifilisusega T rakke. Dendriitrakud on eriti olulised
annaabi.ee 
