Eesti keele vaheeksami kordamine
uurib aja-ja kohaväljendite semantikat.
Urmas Sutrop on kaitsnud doktoriväitekirja meeltega seotud sõnavarast.
Ene Vainik on uurinud eesti emotsioonisõnavara. See selgitas eestlaste emotsioonisõnavara
struktueeritust: jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks emotsioonideks.
Heli Orav on uurinud iseloomuomadusi tähistavat sõnavara. Sellega selgitati eestlaste jaoks
olulisimad isiksuseomadused ja nende struktuur.
Feliks Vakk uuris fraseologisme, mis seostusid kehaosasega. Uuris peaga seotud piltlikke
väljendeid, nende päritolu, struktuuri ja tähendust.
Kadri Muischek uurib püsiühendeid.
18. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil.
Tänapäeva eesti kirjakeel on välja kujunenud kolme vaidluse tulemusena. Esimesel arutleti
põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeele üle,teisel korral vaieldi vana ja uue kirjaviisi üle, viimaks
taheti ühtlustada peale kirjaviisi kogu keelekasutus, lõpuks arutleti kirjakeele
annaabi.ee 
