jne § Tagasipöörduv kasv – ainult inimesel, organismi lühenemine (selgroolülide vaheliste ketaste kulumine) o KASVUVIISID § Anorgaaniline kasv – põhineb vee ja mineraalsoolade talletamisel (iseloomulik taimedele) § Orgaaniline kasv – põhineb toitainete omastamisel ja kehaomaseks muutmisel, esineb kõigil organismisel § Kasv realiseerub rakkude tasandil • Suurenevad rakkude mõõtmed (venimisekasv) – (taimerakud, loomadel närvi- ja lihasrakud) • Suureneb rakkude arv (tüüpilisim, kaks võimalust) o Jagunevad kõik koe rakud (epiteelkoes) o Jagunemine toimub osaliselt (see iseloomustab
· Koostada ja läbi viia küsitlus · Koostada küsitluse tulemuste kokkuvõte ja analüüsida tulemusi. Küsitlus koosneb kahest osast. Esimene osa käsitleb ülevaadet antud teema valdkonnasavaldatud kirjanduslikest materjalidest ja ka vastavasisulistest kirjutistest veebikeskkonnas. Töö teine osa annab ülevaate läbiviidud küsitlusest, mille sihtrühmaks on 8.-9. klasside õpilased. 1.MILLINE ON ÕIGE TOITUMINE? Toitumine on toidu tarbimine, selle kehaomaseks muutmine ja jääkide väljutamine. Et toituda õigesti, peab teadma millised toiduained on inimesele vajalikud. Inimese organismi vajaduse kõigi toitainete järele rahuldab ainult tasakaalustatud segatoit. Segatoitlus on kujunenud inimese pikaajalise arengu käigus. Inimese organismi vajaduse kõigi toitainete järele rahuldab ainult tasakaalustatud segatoit: loomne osa 20 kuni 30% ja taimne osa 70 kuni 80%.
rasvhapetest lähtudes, asendavate aminohapete sünteesimine, maksa struktuur ja ensüümvalkude ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas , ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel.
organismi iseloomulikemaiks osisteks: nad kuuluvad kõikide rakkude struktuuri, kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone, on regulaatoraineteks ja antikehadeks. Valkudest olenevad mitmed elutähtsad protsessid, nagu vee ja veeslahustuvate ainete vahetus vere ja kudede vahel, hapniku ja süsinikdioksiidi transport, lihase kokkutõmme jne. Organismi võime valkusid varuda on üsna piiratud, sellepärast tuleb neil elutegevuse käigus pidevalt loomse ja taimse valgu kujul toiduga vastu võtta ja kehaomaseks muuta. 1 grammi valkude oksüdatsioonil vabaneb organismis 16,7 kJ. Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ning edasi 12 aminohapeteks, mis peensoolest imenduvad verre. Veri kannab aminohapped maksa, kus nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ümber ehitatakse ja kehaomasteks muudetakse
Mõningad uuringud küll näitavad, et tumedas mees on rohkem mineraalaineid, kuid see pole esmatähtis. Mesi on organismi jaoks valmistoode, temas ei toimu enam muudatusi ja ebasoovitavaid protsesse nagu suhkru liigsel kasutamisel. Mesi on organismile kergesti omastatav, sest ta juba sisaldab segu fruktoosist ja glükoosist, mis annavad kiiresti ja ilma organismi vaevamata energiat. Võrreldes suhkruga on mesi ideaalne energiaallikas, sest suhkur peab alles organismis muutuma kehaomaseks. Organism omandab mett kergesti, see ei kahjusta seedetrakti. Kuna vajalik energia vabaneb kiiresti, siis aitab ta pärast füüsilist pingutust organismil kiirelt taastuda. Mesi on suurepärane rahusti närvisüsteemile ja seedetraktile ega koorma neerusid üle nagu suhkur. Mesi aitab tasakaalustada ainevahetust, koos meega seedib organism paremini raskelt omastatavaid toitaineid. Mesi tõstab immuunsust, kiirendab haigustest paranemist.
ja fosforhappe jääk, kaseiin, rida ensüüme; *Kromoproteiinid: hemoglobiin; *Metalloproteiinid: v ja metalli kompl (ferritiin). Tavalise elureziimi juures on ööpäevane valgu vajadus 0,8-1,0 g valku 1kg kehamassi kohta, mis oleks vajalik kogus kudede ümberehitamisel tekkivate vajaduste katteks täielikus jõudeolekus. Organismi võime valkusid varuda on üsna piiratud, sellepärast tuleb neid elutegevuse käigus pidevalt loomse ja taimse valgu kujul toiduga vastu võtta ja kehaomaseks muuta. Päevases koguses on tähtis ka selle aminohappeline koostis 9 asendamatud AH-t ei suuda organism ise sünteesida, järelikult nad omistada toiduga. Mida suurem on valgus sisalduvate asendamatute AH-te kogus, seda suurem on selle valgu bioloogiline väärtus ja neid asendamatuid AH-d sisaldavad peamiselt loomsed valgud. Pool toiduga saadavast valgust peaks olema loomse päritoluga
Glütseroolist saadakse taaskord püruuvhape ja järgneb eelkirjeldatud protsess. Toiduvalgud seedeensüümide abil aminohapeteks, mida võib vahetult või atsetüülkoeensüüm A kaudu lülitada tsitraaditsüklisse.Suurem osa toiduga saadavatest valkudest läheb kudede ümber ja ülesehitamiseks.1 g Valgu oksüdatsioonil vabaneb 16,7 kJ.Seedetraktis valgud polü- ja oligpeptiidideks, peensoole kaudu imenduvad nad verre, liiguvad maksa. Maksas eemaldatakse aminorühm ja muudetakse kehaomaseks. Kuni 10 AH on oligo- ja enam kui 10 on polüpeptiid. Ümbertöötatud AH kudedesse, ribosoomides koevalkude teke.Need AH, mida ehituses kasutatakse energiatekkeks. Valkude lammutamisel tekkiv ammoniaak ja kusiaine eritatakse uriinigaPäevas vaja 0,8 g valku iga kilo kohta. Lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 37,7 kJ. Seedetraktis glütserooliks ja rasvhappeks. Kanduvad lümfisoontesse ja lümfi kaudu vereringesse.Lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks ja energiavajaduse rahuldamiseks
Põhineb pärilikel erinevustel. EELIS : kõikidesse organismidesse suhtub keskkond individuaalselt. (Kogu populatsioon ei sure kunagi bioloogiliste haigusetekitajate tõttu välja) + Kõrgkorrastatud sisestruktuur st. kõikide elusorganismide ehituse järgitakse kindlaid printsiipe rakkude, kudede ja organite tasadil. + Biomolekulide esinemine. Biomolekulid esinevad vaid elusorganismides (DNA, Valgud) Ainevahetus - toitainete omastamine keskkonnast, selle kehaomaseks muutmine ja jääkainete eritamine. <----------------------------------------------------------------> Bioloogilise organiseerituse tasandid 1. Biomolekule uurib molekulaarbioloogia. (DNA, Valgud, RNA) 2. Rakustruktuure ja rakke uurib tsütoloogia e. rakubioloogia. (Bakterid, taime-, looma-, ja seenerakud. Protistid) 3. Kudesid uurib Koebioloogia e. histoloogia. (Taimed = kattekude, Loomad = epiteelkude) 4
asendavate aminohapete sünteesimine, maksa struktuur ja ensüümvalkude ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas, ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid, mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteks ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel.
ja rasvhapetest lähtudes, asendavate aminohapete sünteesimine, maksa struktuur ja ensüümvalkude ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas , ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel.
seeneniidistik), 2. Piiratud kasv- organism kasvab teatud mõõtmeteni, mõõtmed vajalikud paljunemiseks (iseloomustab loomorganisme). 3. Perioodiline kasv parasvöötme puittaimed ja aastarõngad, loomadest koorikloomad, erinevad vähid- intensiivne kasv toimub pärast kestumist. 4. Ebaproportsionaalne kasv. Kasvu realiseerumine- anorgaaniline kasv (organismis talletub vesi ja erinevad soolad) ja orgaaniline kasv (toiteelementide omastamisel ja kehaomaseks muutmine). Kasv rakutasandil- suurenevad rakkude mõõtmed (trenni tehes ei kasva lihasrakkude arvukus vaid mõõtmed, samuti närvirakkudega, toimub venivuskasv) ja suureneb rakkude arv- a.) jagunevad kõik rakud, b.) jaguneb vaid osa rakke. Kasvu regulatsioon- võib toimuda a.) kehasiseste tegurite toimel (geenid, kasv on polügeenne nähtus, kasvu reguleerivad ka hormoonid), b.) mikro- ja makrotoitainete piisav kogus (kui ei saa
annaabi.ee 
