Fair Play ehk Ausa Mängu reeglid. Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: • reeglitest lugu pidamine, • kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, • vastastest lugu pidamine, • anda igaühele võrdne võimalus osaleda, • säilitada enesevalitsemine. Sportlik vaimsus Spordivõistlustel väljendub sportlik vaimsus mitte reeglite järgimises või rikkumises vaid võistlejate suhtumises konkurentidesse mitte kui vaenlastesse vaid kui sõbralikesse rivaalidesse. Võidule pürgimine peab käima käsikäes kaasvõistlejate austamise ja sõprusega. Eestlastest Olümpiavõitjad Olümpia sümboolika Olümpiasümbol koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie maailmajao ühtsust; olümpiarõnga värvid on sinine, kollane, must, roheline ja punane. Valge põhjaga plagu, mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab olümpialipu...
Kas koolis peaks olema kehalisekasvatuse tund? Kas koolis peaks olema kehalise kasvatuse tund!?Muidugi peab olema nädalas korra või paar kehalise kasvatus tund. Kehaline peaks olema nauditav tund- see oleks justkui võimalus lasta oma ajul puhata ja maandada veidi koolistressi.Koolistress ongi just neid põhjuseid ja muidugi ka faktipõhine õpe mille pärast peaks olema koolis kehalise tund.Kuna kehaline aitab maandada tunni jooksul kogutud pingeid ja annab võimaluse liikuda ja mõnel veerandil ka õues olla
kännust kaugele. Seda on kindlasti märgata meie tänapäeva ühiskonnas just liikumis harjumuste poolest. Kui lapsevanemad ei ole harjunud või ei tegele harrastuspordiga või lihtsalt on vähe liikuvad, siis seda on ka nende lapsed, loomulikult on ka erandeid. Neil ei ole eeskuju, kes motiveeriks neid igapäevaselt liikuma ja võib-olla lapsevanemad ei pea seda sel hetkel ka oluliseks, et nende laps millegi füüsilisega tegeleks. Sellepärast on koolides ja lasteaedades väga olulised kehalisekasvatuse tunnid, kus siis laps saab natukenegi rohkem liigutada või leiab endale mõne ala, mis talle väga meeldib ning soovib igapäevaselt tegeleda. Samuti on väga kasulik kui koolides käivad erinevad erialatreenerid, kes tutvustavad lastele oma spordiala, kuna koolis lihtsalt ei jõua ja puuduvad kõikide valdkondade varustus ning teadmised, et seda pädevalt teha. Kindlasti ei ole kõigil vanematel võimalik finantsiliselt oma lapsi
........................................... 4 3.Miks on soojendus tähtis?.................................................................................... 5 4.Kuidas viia läbi soojendust?................................................................................. 6 5.Üldine soojendus................................................................................................. 7 2 1. Sissejuhatus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks.Iga Kehalisekasvatuse tund peaks hakkama soojendusega, olgu see kas jooks või venitused. Kahjuks inimestel kellel ei ole suurt kogemust treeninguga jätavad tihti soojenduse vahele küsides endalt "miks seda vaja on?" Vajadusi on mitmeid. Soojendamine aitab treeningul saada paremaid tulemusi ja hoiab ära vigastuste tekkimise treeningul. Soojenduse tulemuseks on kiirem vereringe ja suur verevarustus, mis aitab treeningul kauem vastu pidada. Soojendamine ei tohi olla väsitav, ega ka liiga lühike
See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. Katse: kolm poissi lähevad kehalisekasvatuse tundi. Kaks sportliku välimusega üks pontsakas, kes siis narritakse seljataga. Ei usuta ei ta jalgpalli mängimisega hakkama saab. Ta vastab, et ta pole selles eriti hea aga ta püüab ning seejärel ta lisab, et ta on kunstis hea ning kiidab poissi, et ta on jalgpallis väga hea ja pontsaks poiss püüab edasi üritada. Kiusajad vastavad seepeale,et nii halb ta ka nüüd pole ning võivad nippe näidata, kuidas mängida. See on näide sotsiaalsest intelligentsusest
Umbes viis aastat või oli see kuus aastat tagasi sain ma oma esimese arvuti. Ma mäletan seda päeva veel väga hästi nii hästi , et see oleks olnud nagu eile. Ma olin koolis, oli külm ja kõle ilm, ma istusin klassis pastakas käes ja vihik nina all ootamas, et keegi teda pastakaga kõditaks. Kell oli siis umbes mingi pool kümme kui ma õigesti mäletan, siis oli käimas esimene tund milleks oli kehalinekasvatus. See oli nii igav kehalisekasvatuse tund, et sure või ära, tavaliselt minnakse kehalise tunnis ikka jooksma ja välja palli mängima või noh kui õues on talv siis kas ollakse sees või minnakse välja lume sisse suusatama. Aga ei meie olime see päev aga sees klassiruumis ja kuulasime selle õpetaja lolli ja mõttetut loba mingi õigesti kangi tõstmise kohta, ta ajas seal et sirge seljaga peab kangi rebima ja enne seda peab olema sooja teind ja nii edasi ja edasi.
Haridusministeeriumist ja vallavalitsusest. Kui aga 1940 hakkasid " puhuma uued tuuled" , pidas igaüks oma kohuseks kogu ebasoovitavast kirjandusest .Endisest "Kungla" raamatukogust jäid järele riismed. Raamatutega tegelesid õpetajad ja koolijuhataja. 1946. aastast läks raamatukoguhoidja ametikoht palgaliseks. 2 raamatukappi ja valge pikk laud asusid koolimaja teisel korrusel koridoris, juhatajaks oli Jüri Vahter, Randvere Mittetäieliku Keskkooli sõjalis- kehalisekasvatuse õpetaja. Aastatel 1952-63 töötas raamatukogus Laine Penu (Lants).1956 sai kogu omale ruumi teisel korrusel ja Nasva raamatukogu likvideerimise järel osa sealset inventari ja raamatuid. Algas aktiivse raamatuürituste läbiviimise aeg. Aastatel 1963-1965 töötas raamatukogus Elve Matt(Vaher) 1965-72 - Ilme Mai(Sadam) 1972-78 - Urve Urm(Aedma)
Noorte keskmaajooksjate treeningut käsitleva kirjanduse analüüs Eelolevas töös on noorde keskmaajooksjate treeningumeetodite jagamisel gruppidesse I, II ja III aluseks võetud neli treeningukomponenti: 1. üldine kehaline ettevalmistus 2. kiirjooksu treening 3. üldise vastupidavuse treening 4. erialase vastupidavuse treening Üldise kehalise ettevalmistuse all on mõeldud: · kooli kehalisekasvatuse tunnid · võimlemistreeningud · hüpete, heidete ja tõkkejooksu tehnika õppimine ja treening · teiste Individuaal spordialade ja mängude harrastamine, mis ei arenda esmajoones keskmaajooksuks vajalikku üldist vastupidavust. Üldise kehalise ettevalmistuse raames kindlustab mitmekülgne kehaliste võimete(jõud, kiirus, vastupidavus, osavus jne.)arendamine harjutajale: · hea tervise
Vanemad, erit isad, mängivad oma poegadega sagedamini ja otsivad erinevaid tegevusi kui tütardega. Üldiselt oli poiste kehaline aktiivsus omaks võetud, erinevalt tüdrukutest, nii perekonna siseselt kui ka väljaspool seda keskkonda (Nelson, 1991; Greendorfer; 1993). Need erinevused oma kehalistes oskustes ja potensiaalis ilmnevad juba enne seda, kui nad lähevad kooli esimesse kehalisekasvatuse tundi või hakkavad osalema organiseeritud sportlikus tegevuses. Poisid tunnevad ennast enam kehaliselt võimekana kui tüdrukud, isegi siis kui tulemuste erinevused on väiksed või puuduvad üldse. Poisid usuvad rohkem oma kehalistesse võimetesse kui tüdrukud. See väljendus paremas eneseusalduses ja soovis kasutada ning testida oma võimeid ja seetõttu osaletti vabatahtlikult kehalistes aktiivsustes.
annaabi.ee 
