suunas - pH võib langeda 7,0 või 6,8-ni Töö toimub nii anaeroobsetes kui ka aeroobsetea tingimustes Hingamine ja vereringetalitlus intensiivistuvad suurel määral (O2 tarbimine saavutab maksimumi 3- 5 min lõpuks, hapnikuvõlg väga suur - 20 l. Taastumisel kasutatav hapnik läheb nii ATP, kreatiinfoforhappe kui ka süsivesikute resünteesiks. Tõuseb vere osmootne rõhk - vesi läheb vereplasmast üle lihastesse tugeva higierituse tõttu. Närvirakkude töövõime langeb, kuna nad puutuvad kokku verega, mille füüsikalis- keemilised omadused on tugevasti muutunud. Saavutusvõimet määravad tegurid: anaeroobseid protsesse juhtiva fermentsüsteemi võimekusest lihasesiseste energiavarude hulgast sisekeskkonna konstantsust (homoöstaasi kindlustavate mehhanismide arengutasemest organite ja kudede võimest taluda sisekeskkonna nihkeid 6. Suure intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 3.Suure võimsusega.
Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine
3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92
Selle tulemusena suureneb lihaste hapnikuvajadus, ka teiste elundite mille rahuldamiseks tuleb intensiivistada nii hingamissüsteemi kui ka südame funktsionaalses ja vereringesüsteemi talitlust. Veelgi enam, lihaste tööga kaasneb suurem soojuse aktiivsuses teke, mistõttu tuleb normaalse kehatemperatuuri säilitamiseks aktiveerida ka termoregulatsiooni süsteemi talitlus. Inimese kehaline töövõime langeb oluliselt, kui kas või ühe nimetatud elundkonna talitlust ei õnnestu mingil põhjusel piisa- valt hästi kooskõlastada teiste süsteemide toimimisega. Inimese organism toimib ühtse tervikuna. Vajadus organismi erinevate osade talitluse kooskõlastamise ja koordineerimise järele ei kaasne üksnes kehalise pingutusega. Selleks et organism toimiks normaa-
Hemoglobiini kontsentratsioon on naistel keskmiselt 10–15% väiksem kui meestel. Hemoglobiini suhteliselt madala taseme peamiseks põhjuseks naistel võrreldes meestega peetakse naiste madalat testosteroonitaset. 5. Võrrelge naise ja mehe südame talitlust iseloomustavaid peamisi parameetreid võrdse suhtelise intensiivsusega kehalisel tööl. Võrdse absoluutse intensiivsusega submaksimaalsel koormusel (nt 50 W veloergomeetril) on naisel südame löögisagedus suurem kui mehel, südame minutimaht aga mehe omaga praktiliselt võrdne. Seega naisel kompenseerib südame suurem löögisagedus väiksema löögimahu. Seevastu võrdse suhtelise intensiivsusega koormuse (nt 60% VO2max) puhul on naise ja mehe südame löögisagedus sarnane, kuid naise südame löögi- ja minutimahud jäävad mehe vastavatele näitajatele märgatavalt alla. Kehalisel tööl saavutatav maksimaalne minutimaht on naisel samuti 20–23% väiksem kui mehel. 6
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A