Kirik oli olulisel kohal. Idagoodid 5. saj lõpul rajasid goodid riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Käsitööalade viljelemine jätkus (keraamilised klaasist esemed), mis olid valmistatud põhiliselt kiriku tarbeks (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad väärismetallist tehtud). Kärgsulatusega enamasti tehtud ja motiividest oli peamiselt paelornamentika. Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed, mida hoitakse kirikutes ja kloostrites ning millele omistatakse imettegevat jõudu. Seepärast väga hinnatud ja pidev võitlus selle eest. Pilt 3. Reliikvialaegas Relikviaar väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Võib olla kasti, risti, majakese jne kujuline. Või omab selle säilitatava pühaku kehaosa vormi (käsi, pea, jalg jt).
dekoreerimata müüripinnad. uusgootika--gooti vormi kõnet taaselustada püüdev (gooti stiili järele ahviv) stiilisuund sise-ja välisarhitektuuris Euroopas ja Ameerikas, algusega Inglismaal 18.saj.lõpul. Uusgootika (neogootika) hiilgeaeg oli 19.saj. keskel, püsis mõnedes maades 20.sajandini. Selles stiilis loodi õeliselt ilusaid romantilisi ehitisi. Ristiusu kiriku üldsõnu. Reliikviad ja altar. reliikvia--Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed,mida hoitakse kirikuis ja kloostrites ja millele omistatakse imettegevat jõudu. krüpt--kiriku kooriruumi kelder reliikviate hoidmiseks ja kasutati ka matuseruumina. Krüptides hoiti vahel ka armulauaveini tagavarasid. Hilisemas kultuuris on kujunenud õudse hauakambri võrdkujuks. urikivi--altari algvorm suure lameda kivi näol, kuhu viidi ohvriande, säilis kristliku altarina mõnedes hästi arhailistes kirikutes.
Sotsiaalse kontrolli arenguetapid: Stanley Cohen I etapp; kuni 18. sajandi lõpp - Ei eristatud hälbiva käitumise vorme ega toimepanijaid vargaid ja vaimuhaigeid noori ja vanu koheldi samal viisil. - Domineeris kehaline karistus. - Surmanuhtlus nt röövimise, süstemaatilise varastamise, usust taganemise ja nõidumise eest. Üldpreventsioon toimus läbi avaliku karistamise ning julmade võtete kasutamise. - Väiksemate kuritegude eest nt kehaliikmete otsast rebimine, peksupingid. - Riigi ja õigussüsteemi roll oli väike. II etapp: 18. saj lõpp 20. saj I pool - Keha karistamise asemel sisemise seisundi mõjutamine. - Suured asutused: vangla, kool, haigla, vabrik, kasarmu. - Kohtumõistmine sulgus kohtumajja. - Tsentraliseeritud riik seadustega, mis määrasid karistatavad teod ja karistused. - Hälbiva käitumise kategoriseerimine. - Usk, et inimest on võimalik mõjutada teisiti käituma.
Thomas Hobbes (1588–1679) “Leviatan” (1651) 1 Sissejuhatus Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi.2 Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda
· Hobbes, ,,Leviaatan": 6. ptk, (kirgedest); 12. ptk (religioonist); 13. ptk (loomuseisundist), 14. ptk (loomuseadustest); 17. ptk (riigi moodustamisest); 21. ptk (vabadusest) SISSEJUHATUS: Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi. i Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast
saama. Alles siis, kui sündmuskoht on õnnetusse sattunud isiku eest hoolitsemiseks ohutu, alustatakse kiirabi osutamisega. Sageli on sellistes õnnetustes vaja tehnilist abi, et patsienti vabastada, et talle edasist meditsiinilist abi anda. Õnnetustel tehniliste seadmetega on kõige sagedasemad tagajärjed seotud raskete mehaaniliste vigastustega, mis puudutavad 90%-l juhtudest jäsemeid ning põhjustavad kehaliikmete traumaatilist amputatsiooni, suurepinnalisi koekahjustusi ja raskeid purustusi. Lõikevigastused Selle õnnetuseliigi jaoks on tüüpilised tööd purustite, presside ja lõikemasinate juures, nagu nt hakkimismasinad või puulõhkumismasinad. Enamasti on tulemuseks jäsemete amputatsioon raskete pehme koe vigastustega. Pitsumised Riietusese või/ja jäse jäävad pöörlevate võllide (ülekandevõllide) külge kinni. Õnnetusse sattunu
annaabi.ee 
