Imestus Kestab vaid ühe hetke Kulmud kerkivad Silmad suurenevad Suu avaneb Kurbus • Kurbust põhjustavad meile lahkumised, millegi või kellegi kaotus, tihti ka meie vead ja eksimused. • Kuigi kurbus on negatiivne tunne , aitab ta meid kohanemisel. • Kurbus võib olla teistele inimestele vihjeks, et vajame abi ja toetust. Hirm • Inimene rahutu ja ärritunud • Oht võib olla kas tegelik või kujuteldav • Väljendub eredalt näoilmes ja kehaliigutustes, samuti füsioloogilistes reaktsioonides ( higistamine, südamepekslemine, kõhulahtisus, pupillireaktsioon jms.) • Evolutsioonis - hirmul hoiatajana kaitsev ülesanne Viha • Tekib , kui inimene usub , et teda on ebaõiglaselt koheldud , alandatud, tahtlikult solvatud. • Tugev tundmus, mis väljendab negatiivset suhtumist ja pahameelt. • Selle emotsiooni väljendamine on enamuses kultuurides kontrolli all. Vastikus • Tärkab sageli koos vihaga, tuleneb
( sibul paneb inimese nutma ,aga kurbust tundma ei pane ) - Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist. (nähes mürkmadu ehmatame ja seejärel kahvatame) Selle teooria kohaselt paneb teatud stiimul inimest värisema ja hirmu tundma. Joonistage ja kirjeldage HIRMU ja VASTIKUST Inimese rahutu ja ärritunud oleks, mida põhjustab kujutlik või tegelik hädaoht. Väljendub näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonid ( higistamine ) Esile kutsuvad eemaletõukavad objektid ja sündmused.
tuntavast emotsiooniks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Hirmu iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek, mida võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides (nt. Higistamine, kõhulahtisus jne). Evolutsioonis on hirmul ohu eest hoiatajana olnud eelkõige kaitsev ülesanne. Tänapäeva õpilaste peamiseks hirmuks koolis on vaimse ja füüsilise vägivalla kõrval eksami ja lavakartus, rambipalavik. Eksami puhul tehakse erinevate kontrollmeetodite abil kindlaks eksamineeritavate teatud oskusi ja võimeid. Eksamid on juba lapsepõlvest alates üheks meie elu enamasti eba meeldivaks, kuid kindlaks
ilmnemist- nt nähes madu,ehmume ning alles siis kahvatume. Põhiemotsioonid; Põhiemotsioonideks peetakse neid emotsioone,mis on omased enamile inimestele,nendeks on; Õnnelikkus- rõõmu-jaharmooniatunnet,rahulolu iseendaga ning oma eluga,probleeme pole Üllatus ehk imestus,kestab teiste emotsioonigega võrreldes lühemat aega Kurbus kellegi/millegi kaotus,lahkumine,vead,eksisammud,aitab kohanemisel Hirm rahutu ja ärritunud olek,väjendub näoilmes,kehaliigutustes,rektsioonides(higistamine) Viha kui on ebaõiglaselt koheldus või solvatud,viha väljavalamine ajab veel vihasemaks Vastikus olemuselt või päritolulilt eemaletõukavad objektid ja sündmused,aitab toime tulla Emotsionaalsed seisundid; Kõik emotsionaalsed seisundid on millestki tekkinud ning mööduvad; Meeleolu mõjutab mõtlemist,käitumist,tegevust jne.Tingivad tervis,teised inimesed,elu sündmused
Ka reageerimine teiste inimeste zestidele toimub alateadlikult: kui kellegi liigutus tundub vaenulikuna, vastab partner spontaalselt samuti agressiivsusega. Nii vallandub terve rida vastastikuse vaenulikkuse avaldusi. Zestide ja nende tähenduse tundmine võimaldab analüüsida nii ennast kui teisi, juhtida suhtlemisprotsessi ja konflikte ära hoida. Oma zeste tundma õppides saame ettekujutuse sellest, millega võime teinekord teiste inimeste negatiivseid reageeringuid esile kutsuda. Kehaliigutustes ei väljendu alati inimese vahetu emotsionaalne füüsiline seisund. Mõnikord tardub inimene mingisse poosi või teeb teatud liigutusi ilma, et ta seda ise aimakski. Sellisel juhul on tegemist harjumuspäreste või meeliszestidega, millel ei ole hetkel mingit suhtlusfunktsiooni. Vääritimõistmist võib põhjustada ka asjaolu, et üldlevinud tähenduste kõrval on teatud liigutustel erinevates kultuurides erisugune tähendus. Seega saab inimese
23 kellegi liigutus tundub vaenulikuna, vastab partner spontaanselt samuti agressiivsusega. Nii vallandub terve rida vastastikuse vaenulikkuse avaldusi. zestide ja nende tähenduse tundmine võimaldab analüüsida nii ennast kui teisi, juhtida suhtlemisprotsessi ja konflikte ära hoida. Oma zeste tundma õppides saame ettekujutuse sellest, millega võime teinekord teiste inimeste negatiivseid reageeringuid esile kutsuda. Kehaliigutustes ei väljendu alati inimese vahetu emotsionaalne füüsiline seisund. Mõnikord tardub inimene mingisse poosi või teeb teatud liigutusi ilma, et ta seda ise aimakski. Sellisel juhul on tegemist harjumuspäraste või meeliszestidega, millel ei ole hetkel mingit suhtlusfunktsiooni. Vääritimõistmist võib põhjustada ka asjaolu, et üldlevinud tähenduste kõrval on teatud liigutustel erinevates kultuurides erisugune tähendus.
Kurbus- seda tekitavad lahkumised, kellegi või millegi kaotamine, tihti ka meie vead ja eksisammud. Ta võib meid ergutada tegema muutusi oma elus, et mitte korrata seniseid vigu. Samas võib kurbus olla ka teistele inimestele vihjeks, et me vajame abi ja toetust. Hirm- seda iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek, mida võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides. Viha- tekib, kui usume, et meid on ebaõiglaselt koheldud või tahtlikult solvatud. Vastikus- seda kutsuvad esile oma olemuselt või päritolult eemaletõukavad objektid ja sündmused. Vastikuse puhul ilmneb eredalt selle psühholoogiline päritolu: ühes kultuuris täiesti vastuvõetamatuks peetav võib teises kultuuris olla igapäevane või isegi kõrgelt hinnatud. 4.4 Emotsionaalsed seisundid
annaabi.ee 
