SOUL Tekkeaeg ; tekkekoht Soul tekkis 1950ndate lõpus, Ameerika Ühendriigis. Stiili rajajad Aretha Franklin Diana Ross Roberta Flack Stevie Wonder Ray Charles Põhitunnused Selle muusikazanri tunneb ära tempokate rütmide järgi, mida rõhutavad ka käteplaksud ja äkilised kehaliigutused. Pillid Souli tüüpilisemad pillid on kitarr, basskitarr, trummid, klaver, orel ning teised klahvpillid. Hetkeseis Soul on ajaga pidevalt muutunud ning järgmised põlvkonnad on souli edasi arendanud. Soulijuurtega tänapäeva muusikazanrid on funk, disko, hip hop ja R&B. Soul-muusika isaks peetakse tihti Ray Charlesi, kes ühendas esmakordselt vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi. Muusika näited Algusaeg: http://www.youtube.com/watch?v=dh4v1-QcAzE Tänapäev: http://www.youtube
märts 1944 (vanus 72), Detroit, Michigan, Ameerika Ühendriigid) •Roberta Flack (10. veebruar 1939 (vanus 77), Black Mountain, Põhja-Carolina, Ameerika Ühendriigid) •Stevie Wonder (13. mai 1950 (vanus 65), Saginaw, Michigan, Ameerika Ühendriigid) •Ray Charles (23. september 1930-2004 10. juuni, Albany, Georgia, Ameerika Ühendriigid) Põhitunnused •Põhitunnused Selle muusika žanri tunneb ära tempokate rütmide järgi, mida rõhutavad ka käteplaksud ja äkilised kehaliigutused. Pillid •Kitarr •Basskitarr •Trummid •Klaver •Orel •Teised klahvpillid. Raymond Charles Robinson Sündis 23. septembril 1930. aastal (Albany, Georgia). Oli Ameerika laulja, laulusõndekirjutaja, muusik ja helilooja. Tema algatas Souli žanri 1950ndatel kombineerides ryhthm and blues, Gospell ja bluusi stiile lauludesse, mida ta lindistas Atlandic Records’I jaoks. Varases nooruses jäi ta glaukoomi tagajärjel pimedaks
kõikidele uutele klientidele täielikult pühenduda ja siiralt naeratada, on isegi veidi ebasiiras naeratus parem kui teenindaja ükskõikne või mitteväljategev näoilme. Kõik on õpitav töö enda käigus ja nii on ka naeratusega. Nii keha kui ka pea liigutused väljendavad suhtlemist. Noogutamine tähendab tavaliselt nõustumist ja raputamine mittenõustumist, samas on need olulised väljendamaks tähelepanelikku ja osavõtlikku kuulamist. Kehaliigutused ja poosid tähendavad viisi, kuidas seistakse, istutakse, liigutatakse. Oluline on ka vahemaa suhtlevate inimeste vahel, sest suhtluspartnerile liiga ligidal või liiga kaugel olles võib ta tunda ebamugavust. Kuid tuleks teada ka seda, et pea ja kehaliigutused võivad erinevates riikides ja kultuurides olla eritähenduslikud. Puudutused klientidega on küll harva kasutatavad, kuid viisakusreeglite nõuetele vastavalt tuleb alati kliendi poolt tervituseks ulatatud käele samaga vastata.
Afroameerika tantsumuusika Kujunes 1960. aastatel Esiplaanil rütm, palju kasutatakse sünkoope Gospellik laulmisstiil Tavalisemad pillid: kitarr, basskitarr, trumm Lugude aluseks lihtne, lühike motiiv, mida lõpmatuseni korratakse http://www.youtube.com/watch?v=f2UmP6C9rcs Soul Pärit Ameerika Ühendriikidest Gospeli ja bluusi ühend Tekkis 1950. aastate keskel Tempokad rütmid, mida rõhutavad käteplaksud, äkilised kehaliigutused Tüüpilisemad pillid: kitarr, basskitarr, trummid, klaver, orel http://www.youtube.com/watch?v=O1eOsMc2Fgg Heavy rock Paralleelnimetus heavy metal Jõuline muusikastiil Hakkas arenema 1960. aastate lõpul Tunnus: tugevasti võimendatud kitarride kõla Tekstid sageli seksuaalse alatooniga Trummipartii lihtne ja ühtlane, rõhutatakse 2. ja 4. lööki http://www.youtube.com/watch?v=kmd6fg0r4Ic&ob=av3n Progressiivne rock
Souli ajalugu: · Soul muusika on pärit Ameerika Ühendriikidest. Mõiste "soul" (inglise keeles hing) võeti esmakordselt kasutusele 1961. aastal. Selle muusikazanri tunneb ära tempokate rütmide järgi, mida rõhutavad ka käteplaksud ja äkilised kehaliigutused. Souli kõrgperiood oli 1960.ndatel aastatel ning oli vahetult seotud ameerika musta muusikaga - gospeli ning bluusi ja rhythm and blues'iga. 1970- ndatel levis ja teisenes muusikazanr kiiresti ning tekitas mitmeid alaliike. Tuntuimad neist on: Motown soul, Deep soul, Chicago soul, Philadelphia soul ning Neo soul. Igal alaliigil tehti väikesi muutusi, kuid zanr ise jäi samaks. · Souli tüüpilisemad pillid on kitarr, basskitarr, trummid, klaver, orel ning teised
mittesusisevaid. Kõnes peavad kajastuma ka kirjavahemärgid. Näiteks punkti väljendab hääle madaldumine ja paus. Entusiasm on samuti oluline. See avaldub ettekandja huvis oma teema vastu ja esituse jõulisuses. Entusiasm peab olema siiras, mitte teeseldud. Teeskluse tunneb kuulaja kohe ära ja siis pole edu loota. Suhtlemisoskustel on suur mõju. Näiteks liiga aeglane loeng on igav, liiga kiire aga raskesti jälgitav. Loengule annavad palju juurde lektori miimika ja kehaliigutused. Mõnede autorite arvates antakse kuni 80 % loengu sisust kehakeele abil, kui kaasa arvata hoiakud ja emotsioonid. Eriti olulisi sõnu tuleb öelda valjemalt, kõrgema tooniga. Igal juhul tuleb vältida monotoonsust. Edastatav mõte peab olema tervik, poolelijäänud laused segavad kaasamõtlemist. Kui oleme astunud kuulajate ette, ei ole vaja kiirustada kõne algusega. Mõni sekund vaikimist annab aega kuulajail teiega harjuda ja teil ennast koguda
Hakati kangelaste vooruste ja vägitegude kõrval rõhutama ka inimelu kannatuslikku külge. Tragöödia edasises arengus vähenes koori osa ja kasvas näitlejate osakaal ning suurenes ka nende arv. Teatrietendus etendused toimusid lahtise taeva all, päevavalgel. Osalised esinesid kõik maskides, mis võimaldasid neil etenduse kestel hõlpsasti mitmes osas esineda, ühtlasi kadus selle tõttu mängust miimiline külg, mida asendasid kehaliigutused ja deklamatsioonikunst, naiste osades esinesid mehed, vaheaegu polnud, näidendi tegevus oli mõeldud toimuma ühes ja samas kohas ja üheainsa päeva jooksul. Aischylos(525456)võttis aktiivselt osa Ateena poliitilisest elust ja võitles KreekaPärsia sõdades. Tema ulatuslikust loomingust(antiikteadlaste järgi 90 draamateost) on säilinud 7:,palujannad,pärslased,seitse teeba vastu, aheldatud prometheus ja oresteia(triloogia). Ta võttis tragöödiate aluseks harilikult kangelaslood
Jumalate hkutusmiseks oli midagi tstekraanataolist 32. Millised snad vanakreeka teatrist on judnud ka eesti keelde ? 33. Mida thendab deus ex machina ? Jumala ootamatu lavaleilmumine, tema roll oli selgitada juhtunut 34.Kirjelda antiikteatri nitlejaid. Osalised esinesid maskides, mis nitasid kujutava isiku sugu, vanust, klbelisi omadusi, hiskondlikku ja hingeseisundit. Mask vimaldas samal nitlejal kergesti mitems osas esineda. Miimikat, mida kaugelt vaatajad nagunii poleks ninud, asendasid kehaliigutused. Nitlejatel olid jalas koturnid, platvormjalanud, mis vimaldasid kaugemale paista, seljas pidulik r kitoon ja peas krge peakate. Kiki osi, ka naiste omi esitasid mehed. 35.Kirjelda Ateena nidendivistlusi. Kultusepidustuste osana kuulusid nidendivistlused kogu linnriigi hisettevtmiste hulka. Vastav rii valis eelnevalt oma nidendid esitanud autorite* seast vlja kuus, kelle teosed tulid pidustustel ettekandmisele. Vlja valiti kolm lbusama sisuga nitemngu komdiat ja
Autoritega nõustun kehakeele tundmise vajalikkuses ja kasulikkuses. Töö eesmärgiks oleks välja tuua kehakeele põhilised funktsioonid ning mõned kasulikud zestid, mida kasutada suhtlussituatsioonides. 1. KEHAKEEL Teerajajaks kehakeele uurimisel võib pidada Charles Darwinit, kelle teoses ,,Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine" on välja toodud vaatluste põhjal vastus küsimusele, kas samad väljendusvahendid ja kehaliigutused on omased kõikidele rassidele. Kehakeele ja sõnalise teabe mõistmine on igas vestluses võrdselt oluline. Ligikaudu poole vestluses omandatavast informatsioonist annab kehakeel, mis on reflektoorne. Raamatu autorid jõudsid tõdemusele, et inimese väljendusliigutused vastavad tema hingeseisundile väljendades tema tundeid ja varjatud mõtteid. Teaduslikult on seda võimalik tõestada asjaoluga, et vastavalt tundmustele ja meeleoludele tekivad meie pea- ja seljaajus
Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: silmad ja silmside näitab suhtlemisvalmidust, kas sõnum jõudis kohale, oluline on pilgu suund, kõneleja vaatab vähem otsa kui kuulaja, näoväljendused alluvad inimese tahtele, seega on võimalik teha soovikohast näoilmet. Mida impulsiivsem ja emotsionaalsem on inimene, seda raskem on miimikat kontrolli all hoida. Lahke, naeratav nägu! pealiigutused kindlalt piiritletud tähendusega, suur tähtsus partneri kuulamisel, kehaliigutused ja poos iseloomustavad keha asendit ja liigutusi teatud perioodil: lähenemispoosid väljendavad huvi ja tähelepanu, taandumispoosid näitavad keeldumist, vastikust, eitamise, täispuhutuse poos väljendab põlgust, ülbust, enesearmastust, allasurutuse poos ilmneb alandatus, masendatus, surutus 3. Isikutaju on teise inimese ja tema käitumise kohta saabuva teabe vastuvõtu valimise ja lahtimõtestamise protsess. Inimese tajumine ja tema põhiomaduste psühholoogiline
Hephaistos jumalate sepp Zeusi poeg Demeter viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Zeusi õde Dionysos veinijumal Zeusi poeg Hestia kodukolde jumalanna Zeusi õde (http://et.para-web.wikia.com/) Kuna vanimas kreeka luules saadavad värsskõnet kehaliigutused ja eelkõige laul, saab Kreeka folklooris eristada mitmeid laululiike: töölaulud, sõdurite marsilaulud, lastelaulud, lembelaulud, rituaalsed laulud jne. Kevadistel viljakuspidudel lauldi üksikisikuid või suuremaid gruppe pilkavaid ja teotavaid jambe. Rituaalsest pulamlaulust arenes hiljem välja kreeka lüürika eri zanr hümenaios ehk epitalaamion. Nutulaule nimetati treenideks. Erilaadseid laule esitasid kutselised laulikud aoidid ka sümpoosionidel
väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid. Materiaalset kultuuri. SÜMBOLID JA KEEL Kultuuri võti peitub inimeste võimes kasutada sümboleid. Sümbol on tähenduseta heli, objekt või sündmus, milllele annavad tähenduse grupiliikmed. Kõige tähtsam sümbolite süsteem on keel. St on helide kogum, mille tähendus sõltub sellest kas nende kasutajad süsteemisarnaselt mõistavad. Suur osa infost tuleb meile ka mitteverbaalselt(mitteverbaalne kommunikatsioon)näoilmed,kehaliigutused. Kineesika- Keel ja taju. Keel ja sestid peegeldavad kultuuris peituvaid ideaale ja suhteid. Tõlgendame maailma läbi meie keeles peituva kultuuriekraani.Keel kujundab meie mõtete vormi ja sisu. St meie elu sõltub suurel määral keelest. Nt hopi indiaanlastel puuduvad keeles ajamõisted, st et nende maailm on ajatu.Võõra keele õppimine on sisenemine teise maailma ja teise eluviisi. Sõnavara uurimine on kasulik, selleks et mõista mis probleemid on eri aegadel tähtsad olnud
tunne inimesed end ei üksildasena ega suhtlemiseks kohustatud olevana. 3) respektitsoon 120-200 cm. Räägime endast kõrgemate inimestega, nt. ülemused, õpetajad. 4) publikutsoon üle 200 cm kasutatakse avalikel esinemistel. Kui me rikume tsooni reegleid ja siseneme valesse piirkonda, siis vestluspartner sulgub ja tunneb ennast ebamugavalt, sama juhtub meiega, kui meie tsooni sisenetakse. Alateadvusliku kehakeele sõnumid Silmside Miimika Kehaliigutused Kehaasendid Zestid Distantsid Teadvuslikud kehakeele sõnumid Soeng Riietus Ehted Tätoveeringud Kehahoid Kõnnak Lõhn PARAKEEL Hääl annab 38% üldmuljest. Parima tulemuse saame rääkides selgelt, madalama häälega. Häälekvaliteedi olulised faktorid on hääle kõrgus, toon, kõne tempo ja naeratus hääles. Häälest väljaloetavat infot nimetatakse parakeeleks. Parakeele koostisosad
Ühtse tahtlusega kuritegu, samast allikast ja samal viisil. Samad süüteokoosseisu tunnused. Nt müüja varastab iga kuu kassast 50. Vahepeal ei ole süüdi mõistetud. 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud Karistusõiguslik tegu- tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113, röövimine §200) Karistust välistavad asjolud: mõte, arvamus, seisukoht vääramatu jõud kehalised refleksid instinktiivsed kehaliigutused 7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste Lõpuleviidud tahtlik süütegu on tegu millega kurjategija saavutab oma kuritegeliku eesmärgi. Nt tapmise puhul inimese surm, varguse puhul mingi võõra asja enda valdusse võtmine jne. 8. Süüteokatse ja selle piiritlemine lõpuleviidud kuriteost §25 Süüteokatse - kui kurjategija teeb küll kõik endast sõltuva kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, kuid temast mittesõltuvatel asjaoludel soovitud tagajärge ei saabu
karistusõiguslikus mõttes.Praktiliselt on teo olemasolu esimene küsimus mis võib tekkida süüteo koosseisu juurde asudes.Tegu karistusõiguslikus mõttes on inimese tahtest kantud käitumine mis avaldub välismaailmas. Seda tuvastatakse 0 tasandil. Teoks ei loeta: 1.Mõtteid,arvamusi,hoiakuid,tundeid. Mõtted võivad olla küll kuritegelikud ja kahjulikud kuid siin puudub teo mõiste. 2.Vääramatu jõu e. visabsoluta mõjul tehtud kehaliigutused.(s.t. et inimene tegutses kuid vääramatu füüsilise sunni mõjul.On olemas tegu kui inimene vägivallaga ähvardades sunnitakse midagi tegema viscompulsiva) See on õigusvastasust välistav asjaolu. 3.Somaatilised,tavalised või pataloogilised keharefleksid.Sellised keharefleksid milles e osale teadvus.(epilepsia,põlverefleks,kramp) 4.Somnambulism.(unes kõndia) 5.Instinktiivsed kehaliigutused e. automatismid.Automatismide eriliik on õpitud e
TAORMINA TEATER SITSIILIAS - ehitamist alustasid kreeklased 3.saj eKr, lõpetasid roomlased.
SÜRAKUUSA TEATER
Tavaliselt vaadatakse rohkem otsa kuulamise kui rääkimise ajal ja loomulikult ei tähenda silmside pidevat otsavahtimist. Pealiigutused väljendavad tavaliselt nõustumist või mittenõustumist (pea noogutamine või raputamine), samas on need ka eriti olulised väljendamaks tähelepanelikku ja osavõtlikku kuulamist. Teada tuleks, et eri maades võivad pealiigutuste tähendused olla erinevad (nt Bulgaarias ja Kreekas tähendab peaga noogutamine hoopis eitamist või mitte nõusolemist). Kehaliigutused tähendavad viisi, kuidas seistakse, istutakse ja liigutakse, zeste ja väga mitmesuguseid kehahoiakuid (poose). Ka need võivad eri kultuurides olla eritähenduslikud. Vahemaa suhtlevate inimeste vahel ehk ruumikasutus on samuti oluline suhtluskomponent. Suhtlemisel klientidega tuleb hoida sobivat distantsi, vastasel korral (kas suhtluspartnerile liiga ligidal või liialt kaugel) võib ta tunda ebamugavust. Puudutused on klientidega suhtlemisel harva kasutatavad suhtlusvahendid. Siiski võiks
1. Tegu kui inimkäitumine 1.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris Tahtest kantud inimkäitumine, millele järgneb tagajärg. 1.2. Teo piiritlemine mitteteost Mõte, arvamus, hoiak, tunne. Vis absoluta, kus inimene küll tegutses, tema tahe saatis tegu ja hõlmas ka eesmärgi, kuid see toimus vääramatu füüsilise sunni mõjul (tõugati kellegi otsa) Somaatiline refleks (inimene kui lihasmass), milles ei osale teadvus. Instinktiivsed kehaliigutused ehk automatismid, nt elektrijuhtmest löögi saanud inimene hüppab tagasi ja tõukab kedagi). Vaieldavad on aga õpitud või omandatud automatismid. Tegevusetus, kui isik jääb vastupidiselt tegutsemisootusele tegutsevusetuks. Looma tegu. Inimene võib küll kasutada looma süüteo vahendina, nt ässitades koera kellelegi kallale. Sel juhul on tegutseja inimene, loom aga süüteo toimepanemise vahend. Vaieldav on juriidilise isiku tegu. Mõistagi puudub juriidilise isiku käitumises
Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? 13. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon
4. Küsitlemise faas: üleminek küsitlemise tuuma juurde 5. Sündmuste uurimine (avatud küsimused) 6. Info meenutamine, mida laps pole maininud 7. Kui laps ei mäleta infot 8. Info teistele rääkimise kohta 9. Sulgemine 10. Neutraalne teema 26. Millised on tavaarusaamad valetamise käitumuslikest märkidest? Mida on uurimused leidnud? Tavaarusaamad: silma vaatamine, närvilisus, mittekoherentsus, kehaliigutused. Vähem mainiti: muutusi ilmes, pause, kõhklusi, hääletooni, higistamist, punastamist Eksperimentaaluurimused: Hääletoon kõrgemaks; vähenevad jäsemete liigutused, eriti alajäsemed; kõnetempo võib kiireneda või aeglustuda Objektiivsed märgid valetamise avastamisel: Vähem detaile, vähem loogilised, vähem isiklikud; valetajad teevad vähem
1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) Kõnega kaasnevad mitteverbaalsed e. mittesõnalised suhtlemisvahendid on info saatja seisukohalt motoorsed ning vastvõtja seisukohalt visuaalsed nagu: · silmad ja silmside; · näoväljendused; · pealiigutused; · kehaliigutused ja poos; · ruumi kasutamine; · suhtlemise abivahendid (riietus, soeng, jumestus); · puudutused. Inimesed väljendavad kõneldes oma tundeseisundeid erinevate zestide kaudu. Vastavalt tunnetele ja meeleoludele tekivad pea- ja seljaajus asuvates närvikeskustes närviimpulsid, mis mõjutavad umbes 550 lihast meie kehas. Kehakeel see on lihaste liigutused ja miimilised väljendused, mis vastavad inimeste tunnetele ja meeleolule.
loomupäraselt kaasas käib o Mitteverbaalsuse ala hõlmab: o paralingvistikat, s.o. vahendite kogumit, mis saadab, modifitseerib, varjundab tegelase kõnet. hääletämber, kõnetempo (k.a. pausid) ja -rütm, intonatsioon, hääletugevus, aga samuti niisugused nähtused, nagu naer, nutt, karjed jne. o kineesikat, s.o. kõike, mis puudutab tegelase/näitleja keha, nagu zestid, poosid, miimika, kehaliigutused jne. o tegelase/näitleja välimust (kostüüm, soeng, mask, grimm, vahel ka rekvisiidid) niivõrd, kuivõrd see tegelast karakteriseerib. o Mitteverbaalsusega on lähedalt seotud vaikus ja liikumatus kui omamoodi nulltasand, mittetegevus, mis võib kummatigi olla tähendusküllane Näitleja ülesandeks on o taasluua tegelase tunnusjooned ja omadused (rollitõlgendus võib tekstis antust ka kõrvale kalduda);
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille
puudutamine toimub kui ka suhtlejate omavaheliste suhetega. Nt puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt: (Heslin 1974): a) funktsionaalsed/professionaalsed. b) sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused, c) Puudutustega seonduvad tunded. d) armastuse/intiimsusega seonduvad. e) seksiga seonduvad puudutused. Nende alla lähevad nt suudlused jne. 2) kineesika ehk kehaliigutused hõlmavad kõiki selliseid keha liikumisi nagu zestid, peanoogutused, näoväljendused, silmaliigutused ja poosid. Zestid Põhimõtteliselt võime me teha vahet kahte erinevat liiki zestide vahel - esiteks sellised mis täielikult kordavad kõnet ja teiseks sellised zestid, mis täiendavad kõnet (illustreerivad). Esimest liike zeste nimetatakse ka embleemideks (Ekmani ja Frieseni järgi) mida me kasutame siis kui on võimatu verbaalselt väljenduda.
- Lateraalne suhtlemine (mitteametliku suhtlemise iseloomustamine) - suhtlemine, mis ei toimu vastavuses ametliku hierarhia ja võimuga. Verbaalsed suhtlemisvahendid (helilised suhtlemisvahendid): - loomulik keel (kiirus, rütm, paus ja asukoht) - paralingvistilised vahendid (intonatsioon ja mitmesugused häälitsused) 12 Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: - silmad - näoväljendused - pealiigutused - kehaliigutused ja poos (lähenemispoos, taandumispoos, täispuhutuse poos ja allasurutud poos) - ruumi kasutamine (prokseemia) - suhtlemise abivahendid - puudutused (taktiilne suhtlemine) - Personaalne ruum (личное пространство) - inimest ümbritsev ruum, mida tajutakse isiku osana ja mille läbimisel võõra inimesel poolt tuntakse ebamugavustunnet. Suhtlemisetapid: 1) Ümberlülitumine - katkestatakse sisekõne iseendaga. 2) Kontakti loomine. 3) Põhiteadate vahetamine.
avastada tähtis signaal. 4. Kitsa sissesuunatud tähelepanuga tüüp. Tema jaoks ei ole raske mõttes lahendada probleeme, kui info on olemas; kerge on samm-sammult areneva mõttearenduse ülesehitamine. Tegevused, mis siia sobivad, on näiteks koduse eelarve kontrollimine, kirja kirjutamine jms. Vaikne uni - Uinumise järel magab inimene 40-80 minutit nn vaikset und. Ühtlane hingamine, silmaliigutused vähene või puudub üldse, kehaliigutused-vähesed suuremad asendimuutused; hingamine-regulaarne, sügav; pulss-regulaarne, aeglane; vererõhk-madalam ärkveloleku tasemest; psüühika hüpoteetiline sisu- harvaelavad elamused, kui, siis korduvad, mõttetaolised. Aktiivne uni - Aktiivse une osakaal sõltub inimese vanusest. Äsjasündinul on see ca 50% magatud ajast (seega umbes 8 tundi!), 2-3 aastastel umbes 25%, täiskasvanul 20% ümber. Minimaalne on REM- une osakaal kriitilistes eluperioodides 8-13 a ja 33-45 a
Deus ex machina lahendas harilikult tragöödiate konflikti ja otsustas kangelase saatuse. Väljendit kasutatakse ülekantud tähenduses tänapäevalgi: keerulise olukorra ootamatu, ebaloomulik lahendus. Osalised esinesid maskides, mis näitasid kujutatava isiku sugu, vanust, kõlbelisi omadusi, ühiskondlikku ja hingeseisundit. Mask võimaldas samal näitlejal kergesti mitmes osas esineda. Miimikat, mida kaugelt vaatajad nagunii poleks näinud, asendasid kehaliigutused. Näitlejatel olid jalas koturnid, platvormjalanõud, mis võimaldasid kaugemale paista, seljas pikk pidulik rüü kitoon ja peas kõrge peakate. Komöödia ja saatürdraama maskid ning rõivad olid veidrad ja kohmakad. Kõiki osi, ka naiste omi, esitasid mehed. traagiline Aristotelese ,,Poeetika" järgi on traagilise eelduseks paatos läbielatud kannatus; kannatusi põhjustav tegu selleks saab olla inimlikul küündimatusel põhinev eksimus, kuid
Erinevates kultuurides katsutakse erinevaid kehaosi, see oleneb ka elukutsest, milliseid puudutusi kasutada võib. Inimeste suhtlustegevusel on alati mõju. Inimesed saavad valida, milliseid mooduseid mingil ajahetkel ja millises olukorras kasutada. Nt. kui pruudil poleks pulmakleiti, siis ta peaks kogu aeg selgitama kõigile, et just tema on pruut. Mitteverbaalne kommunikatsioon- tähenduse loomisel ei kasutata sõnu, vaid see toimub muu mooduse abil, nt. kehaliigutused ja asendid, kehakatted ja kaunistused, ruumi kasutamine, hääle kõrgus, kõla artikulatsioon, tempo, keele prosoodilised nähtused, (välde, kõnemeloodia, rõhk, intonatsioon- lausemeloodia), kõnepausid ja vaikimine, lõhn, puudutus ja maitse. Inimesed konstrueerivad mooduste kasutamisel tähendust. Tähendus kombineeritakse verbaalse ja mitteverbaalse abil. Inimesed ei jälgi samal viisil kõiki märke, mida nad tajuvad. Kui üks inimene
Need on loomulik keel ja paralingvistilised vahendid. Loomuliku keele puhul jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised vahendid on intonatsioon ja mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine. Kõnega kaasnevad mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on info saatja seisukohalt motoorsed ning vastvõtja seisukohalt visuaalsed. Sinna kuuluvad: · silmad ja silmside; · näoväljendused; · pealiigutused; · kehaliigutused ja poos; · ruumi kasutamine; · suhtlemise abivahendid (riietus, soeng, jumestus); · puudutused. Inimesed väljendavad kõneldes oma tundeseisundeid erinevate zestide kaudu. Vastavalt tunnetele ja meeleoludele tekivad pea- ja seljaajus asuvates närvikeskustes närviimpulsid, mis mõjutavad umbes 550 lihast meie kehas. Kehakeel see on lihaste liigutused ja miimilised väljendused, mis vastavad inimeste tunnetele ja meeleolule. Erinevad uuringud hindavad
tolli töös). Seega operatiivsed, kiired otsustused tehakse tegelikus elus paratamatult suures osas toetudes mitteverbaalsetele karakteristikutele. Mitteverbaalsed karakteristikud kohta: 1. Hääle (vokaalsed) karakteristikud: mõttetud parasiitväljendused, mõtestatud parasiitväljendused, hääletämbri ja valjususe muutus, rääkimise kiirus, latentsuse period. 2. Näo karakteristikud: partnerile otsavaatamine, naeratamine või naermine. 3. Liigutused: kehaliigutused, käeliigutused, jalaliigutused, pealiigutused, positsiooni muutmine. 25. Teoreetilised alused vale tuvastamiseks (emotsionaalne, kognitiivne, kontrolli katse). Teoreetiliselt peaks valetaja teadvuses toimuma valetunnistuste andmise käigus kolm erinevat protsessi: emotsionaalne, kognitiivne ja kontrolli protsess, mis kõik jätavad jälje tema mitteverbaalsesse käitumisse. · Emotsionaalselt peaks valetamisega kaasnema sõltuvalt isiksuslikest eripäradest
asukohta kõnes Kalle Küttis 2011 30 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 1.2. paralingvistilised intonatsioon ja mitmesugused häälitsused nagu nutt, naer, köha, ohkamine 2. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid- info saatja seisukohalt motoorsed ning vastuvõtja seisukohalt visuaalsed suhtlemisvahendid · Silmad · Näoväljendused · Pealiigutused · Kehaliigutused ja poos · Prokseemika (ruumi kasutamine) E.Hall võttis 60.-ndate alguses kasutusele termini "prokseemika" (sõnast proximity - tähendus i.k.). Prokseemika on teadus inimese ruumilisest käitumisest. Inimesi ümbritseb ruumivöönd ehk ruumimull, mida nad peavad oma isiklikuks territooriumiks. Ruumimulli suurus ja kuju sõltub psühholoogilistest tingimustest. Inimesed ei saa omada identseid ruumimulle. RUUMIVÖÖNDID. Edward Hall on vaatluste põhjal väitnud, et lääne kultuuris on 4
Suhtlemine võib olla: · vahetu või vahendatud, · ühe- ja kahepoolne, · ametlik ja mitteametlik, · alla- ja ülespoole suunat. või horisont. Suhtlem. komponendid: 1) suhtlemistehnika valdam., 2) rollide paindl. valdam., 3) oma isiksuse hea tundm., 4) situats. paljususe tunnetam.. Oma teadete edastam. ning vastuvõtm. kasut. in.: · verbaalseid e. helilisi - loomulik keel, paralingvistilised vahendid; · mitteverbaalseid suhtlemisvah. - silmad, näoväljendused, pea-, kehaliigutused ja poos, ruumi kasut., suhtlem. abivah., puudutused. Hea suhtlem. kujun. mitme oskuse koostoimes. Boltoni käsitlus: · kuulamisvilumused: võimald. taibata, mida teine in. tegelikult öelda tahab; · kehtestam. vilumused: võimald. oma vaj. rahuld. teisi kahjustamata; · konfliktidega toimetuleku osk.: võimald. konfliktides tekkiva emots. pingega toime tulla; · koostööle orient. probl. lahend. osk.: võimald. konfliktsetes oluk. leida kõiki pooli rahuld. la- hendusi; · osk. valim
- Mediaalne frontaalne koor, posterioorne parietaalne koor, posterioorne vöökäär, eesmüür X LOENG – keel ja kõne Keelefunktsiooni tekkimise ja arengu seisukohti Kontinuiteedi teooria – keel on arenenud järk järgult pikema aja jooksul läbi geenide ja keskkonna mõju, mi son evolutsiooni keele arengu suunas viinud Diskontiunuiteedi teooria – keel ilmnes järsul kaasaegsetel inimestel ~200k aastat tagasi Kõne kui žestikuleeriv keel – teooria et primitiivsed |estid ja teised kehaliigutused arenesid vokaalseks keeleks. Tõuge selleks – inimeste sotsiaalne elukorraldus nõudmis kommunikatsiooniks Üleminek vokaliseerimisele - Hakati kasutama rohkem tööriistu, käed olid rohkem hõivatud - Vaja vabaneda vajadusest pilkkontakti järele žestikuleerimisel - Energeetiliselt on kasulikum vokaliseerida kui žestikuleerida. Keelelise töötlusega seotud ajupiirkondi ja aktivatsioonivõrgustikke - Dorsaalne tee – süntaktilise töötluse protsessid ja lausungite valik
allaneelamine jne). c. Hääletämbri ja valjususe muutus (kõrgemaks, madalamaks, teiseks kui tavaliselt). d. Rääkimise kiirus (ajaühikus öeldud sõnade arv). e. Latentsuse periood (aeg küsimuse ja vastuse vahel, pauside pikenemine või sagenemine). 2. Näo karakteristikud a. Partnerile otsavaatamine (silmsideme olemasolu või vältimine). b. Naeratamine või naermine. 3. Liigutused a. Kehaliigutused (peasügamine, endale vastu pead löömine, nihelemine jne). b. Käeliigutused (käega selle kinnitamine, mis öeldi välja suusõnaliselt, mittefunktsionaalsed käe või sõrmede liigutused jne). c. Jalaliigutused d. Pealiigutused (raputamine, noogutamine jne) e. Neelamisliigutused (tavaliselt koos pealiigutustega). f. Positsiooni muutmine (asendi vahetamine näiteks istudes). Inimesed annavad sageli edasi vastuolulist informatsiooni, kus nende poolt sõnadega edasiantu ei ole vastavuses
käsitlenud räägitava ja kirjutatava keele erinevusi: Vahetu suulise kommunikatsiooni korral ei saa kuulaja informatsiooni vaid ühest kanalist nagu kirjutatud keele korral, vaid samaaegselt mitmest. Kuulatakse ja nähakse teist isikut, võidakse teineteist ka puudutada. Inimese riietus, kehahoiak ja miimika võivad vahendada uinformatsiooni enne ühegi sõna lausumist. Mitteverbaalsed vahendid – miimika, žestid ja teised kehaliigutused – võivad saata kõnet seda väärtustades, selgitades, esile tõstes ja liigendades. Neil võivad aga olla ka semantilised funktsioonid, nt jaatust asendab peanoogutus; keerutatakse oma meelekohal nimetissõrme solvang. Inimestevahelises kommunikatsioonis on oluline mitte ainult MIS on informatsioon, vaid ka MILLINE on kirjeldamisviis. See kehtib kõikide keele varieteetide kohta. Iga teate juures esineb mitte ainult sisuaspekt ja suhteaspekt, vaid ka väärtustamisaspekt. IV
20. Peamised suhtlemiskanalid ja tehnikad Suuline suhtlemine loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta mõttes häälitsused ja parasiitsõnad. Tuleb kasutada sõnavara ja väljendeid, mis rõhutavad kliendi tähtsust Mitteverbaalne suhtlemine 65 % infot saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu : hääletoon silmad ja silmside miimika pealiigutused kehaliigutused kuidas seistakse, istutakse, liigutakse vahemaa suhtlevate inimeste vahel puudutused suhtlemisabivahendid meik, soeng, ehted haloefekt Kliendile soodsa esmamulje jätmine : Meeldivaks suhtlemiseks sobivad suulised ja mitteverbaalsed väljendusvahendid Kuulamine on oluline Sobival ajal sobivad küsimused Peamiste suhtlemistakistuste ületamine Suuline suhtlemine
annaabi.ee 
