Lisaks laulmisele ja näitlemisele ta veel maalib, kirjutab ja oskab rezissöörina filme teha. Aeg-ajalt tekib küsimus, kas üldse ja kus on see piir, millest alates ta hakkama ei saa. Mardi haare on lai ja tema faktiteadmised hämmastavad. Tänu sellele on temaga huvitav suhelda. Lisaks on ta kohutavalt intelligentne ja nalja saab temaga koos kõvasti. Laval on Mart võrratu partner, kes aitab sul tõusta enda kõrvale. Indrek Pertelson , sportlane: Läbi kehakultuurlase silmade oskan öelda, et Mart on väga andekas ja loomisest pulbitsev inimene. Tema juba vähesega ei lepi ja vajab oma ellu pidevalt kõrgele seatud eesmärke. Eestis on häid inimesi palju, aga Mart on kohe väga tubli inimene. Selline, kes teeb hommikul silmad lahti ja ei mõtle, et ta ei viitsi või ei taha. Vastupidi, tal on soov areneda, kasvada, ja teha seda kõike rõõmuga. Lisad Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Sander http://www.martsander.com/ http://www
Ilmus ajakirja "Kehakultuur" esimene sõjajärgne number. Tegevust Eestis alustas ÜVSÜ "Tööjõureservid" Eesti Vabariiklik Nõukogu. Välis-Eestis hakati korraldama organiseeritud sporditegevust 1946 Loodi maasportlaste spordiühing VSÜ "Jõud" 1947 Välis-Eestlased pääsesid iseseisva Eesti esindusena MM-võistlustele laskmises. Osa võtta lubati küll ainult individuaalselt. Võideti 5 kuldmedalit 1948 Tallinna Kehakultuuritehnikumis lõpetas I lend sporditöötajaid. Ilmumist alustas "Kehakultuurlase aastaraamat" 1949 Tartu Riikliku Ülikooli Spordiklubi korvpallimeeskond tuli NSVL meistriks korvpallis. Eesti NSV MN j.a. Kehakultuuri-ja Spordikomitee esimeheks kinnitati Aleksei Shishkin. Kinnitati Õppiva Noorsoo Kehakultuurikollektiivide Nõukogu põhikiri 1950 Asutati Eesti Spordi Liit Rootsis 1951 VSÜ "Jõud" reorganiseeriti ja sai uue nime VSÜ "Kolhoosnik". Algas Balti Spartakiaadide korraldamine. Rootsis ilmus Reino Sepa kirjutatud "Eesti Spordi Leksikon". Kanadas Torontos
a. "Spordibiograafiline Leksikon". Argentina Karikas laskespordi auhind, mida antakse välja alates 1903.a. 1937. ja 1939. a. võitis Eesti laskurite meeskond. o Sport Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis: spordiorganisatsioonide reorganiseerimine: 1940.-1941. aastatel hakati asutama töötajate kehakultuurikollektiive, tegutsema hakkasid üleliiduliste spordiühingute allorganisatsioonid ("Dünamo", "Spartak"). 1944.a. alustas tegevust VSÜ "Kalev" 1948.a. alustas ilmumist "Kehakultuurlase aastaraamat" 1983.a. likvideeriti Koolinoorte Spordiühing "Noorus"(loodud1960) ja moodustati Eesti NSV Laste ja Noorte Spordikool. 1987.a. ühendati "Kalev" ja "Jõud" = "Kalev" spordiehitiste rajamine: 1962 - "Kalevi" spordihall 1965 "Kalevi" siseujula 1969 "Kalevi" velodroom 1973 "Tööjõureservide" spordihoone 1974 Männiku laskebaas. traditsiooniliste võistluste teke: Alates 1958.a. hakati korraldama regionaalseid spordimänge + toimusid Tallinna I spordimängud. 1960.a
annaabi.ee 
