Esimeseks esimeheks oli välisminister F. Akel. 1 1925. aastal hakati Eestis moodustama Kultuurikapitali ning ESK taotles selle raames kehakultuuri sihtkapitali. Selle vastu olid mitmed ringkonnad ja isikud. Ajakirjanduses puhkes spordivastane kampaania. Koguni Riigikogus oli inimesi, kes leidsid, et spordivõistlused tuleks üldse ara keelata. Kui Riigikogu võttis vastu Kultuurikapitali seaduse, langes üks kuuest sihtkapitalist kehakultuurile. Moodustati Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus(KKSKV). See võimaldas tööle rakendada palgalised spordiinstruktorid. Sihtkapitali ja riikliku laenu abil valmis 13. juunil1926. aastal Balti riikide parim kergejõustikuareen, mille ehitamist alustati1923. aastal. Tehnilise töö paremaks korraldamiseks asutati1925. aastal Spordibüroo, mis koondas kõikide liitude asjaajamisi. Seda tööd juhtis J. Villemson. 1927. aastal alustas ESK toimetamisel ilmumist Eesti Kehakultuuri Aastaraamat.
ühiskonnategelased. EOK liikmestaatus oli eluaegne. Esimeseks esimeheks oli välisminister F. Akel. 1925. aastal hakati Eestis moodustama Kultuurikapitali ning ESK taotles selle raames kehakultuuri sihtkapitali. Selle vastu olid mitmed ringkonnad ja isikud. Ajakirjanduses puhkes spordivastane kampaania. Koguni Riigikogus oli inimesi, kes leidsid, et spordivõistlused tuleks üldse ara keelata. Kui Riigikogu võttis vastu Kultuurikapitali seaduse, langes üks kuuest sihtkapitalist kehakultuurile. Moodustati Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus(KKSKV). See võimaldas tööle rakendada palgalised spordiinstruktorid. Sihtkapitali ja riikliku laenu abil valmis 13. juunil1926. aastal Balti riikide parim kergejõustikuareen, mille ehitamist alustati1923. aastal. Tehnilise töö paremaks korraldamiseks asutati1925. aastal Spordibüroo, mis koondas kõikide liitude asjaajamisi. Seda tööd juhtis J. Villemson. 1927. aastal alustas ESK toimetamisel ilmumist Eesti Kehakultuuri Aastaraamat.
Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud · G.Merkel publitsistlikud kirjaduslikud teosed · C.Petri Eestimaa ja eestlased · August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur · haritlaskonna kasv · 1925. a loodi Kultuurkapital, mis jagas raha kirjandusele, kirjakunstile, helikunstile, kujutavale kunstile, kehakultuurile · Eesti kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa o tihedad kontaktid Euroopa kultuurikeskustega o riiklike auhindade andmine o emakeelne kõrgharidus o rahvusteaduste arendamine (ülikooli juurde loodi teaduslikud allasutused, teaduslikud seltsid nagu Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia loomine) o Ernst Öpik, Paul Kogermann (keemia), Johannes Aavik (keel) · Kirjanduse areng
Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud G.Merkel – publitsistlikud kirjaduslikud teosed C.Petri – Eestimaa ja eestlased August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur haritlaskonna kasv 1925. a loodi Kultuurkapital, mis jagas raha kirjandusele, kirjakunstile, helikunstile, kujutavale kunstile, kehakultuurile Eesti kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa o tihedad kontaktid Euroopa kultuurikeskustega o riiklike auhindade andmine o emakeelne kõrgharidus o rahvusteaduste arendamine (ülikooli juurde loodi teaduslikud allasutused, teaduslikud seltsid nagu Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia loomine) o Ernst Öpik, Paul Kogermann (keemia), Johannes Aavik (keel) Kirjanduse areng
või kuulnud doktor Herbert M. Seltonilt, inimeselt kes suutis praktiliselt üksi taaselustada XIX sajandi filosoofilise kooli, mida teati nime all ,,Hügieen." Doktor Selton kogus kokku, täiustas ja taastas selle õpetuse seisukorra ja andis sellele uue nimetuse ,,Loomulik hügieen." Doktor Selton andis välja igakuist ajakirja ja kirjutas seitsmeköitelise käsiraamatu, samuti oli ta artiklite autoriks Bernhard Mac-Faddeni kehakultuurile pühendatud ajakirjades, ning ka teistes tolle aja alternatiivsetes väljaannetes, mis olid spetsialiseerunud terviseküsimustele. Pikka aega oli loomulikul hügieenil ka väike hulk ustavaid poolehoidjaid. 1985. aastal andsid Harvey ja Marilyn Diamond välja raamatu ,,Samm elu suunas", kus käsitleti terviseküsimusi, dieete ja selgitati loomuliku hügieeni olukorda. Kirjutatud lihtsas sõnastuses ja täidetud köitvate
maailmas erinevatel teatri- ja muusikafestivalidel ning kunstiüritustel. 2. Toetame muusikute ja kunstnike eneseteostust ning suurendame nende loomingulisi ja enesearenduslikke võimalusi, osalemaks rahvusvahelistel koolitustel. 3. Toetame ja arendame igakülgselt laste kunsti- ja muusikakoolide võrku. 4. Arendame välja riiklike kultuuriasutuste (teatrid, kontserdisaalid, muuseumid jne) optimeeritud võrgu ja kindlustame nende ülalpidamise. Kehakultuur ja sport Kehakultuurile ja spordile kuulub tänapäeva liikumisvaeguse all kannatavas ja stressirohkes ühiskonnas oluline roll rahva tervise ning elukvaliteedi tagamisel. Sporditegevus peab baseeruma massilisel kehakultuurialasel tegevusel. Noorte spordihuvi peab tagama nii nende tervise kui aluse tippspordile. Täiskasvanute tervisesport peab oluliselt kaasa aitama haiguste ennetamisele. Kehakultuuri ja spordi arendamiseks peame vajalikuks: 1. Koostada nii rahvaspordi kui ka tippspordi pikaajaline arenguprogramm.
Ravi ja protseduure tehti 18. saj-19. saj algus vähe, eesmärgiks oli valude vähendamine ja elukvaliteedi tagamine. Haiglal ka 19. sajandil oli tugev sotsiaalne roll - aidata vaeseid. Pikkamööda algas haiglate eristumine ka selles suunas, mida praegu nimetame pikaravi haiglateks. 7.LOENG Evolutsiooniõpetuse ja geneetika mõju arstiteaduse arengule (vt ka eugeenika ja natsimeditsiin) avastati geenid, kromosoomid. märgati mutatsioone. lamarkism andis hoogu hügieenile ja kehakultuurile. mendeli seadused pidasid paika. nähti võimalusi, kuidas sünniks vaid parimate omadustega järglased jne. avastati pärilikud haigused. no ja siis sellega hakkas kaasas käima ka kogu eugeenika krempel, mille kohaselt need ''ebaväärtuslikud'' olid halbade geenidega ja pidid hävitatama. christian nasse seletas hemofiilia pärandumismehhanismi. baer avastas munaraku. tekkisid veel geeniteooria, kromosoomiteooria, mutatsiooniteooria ja populatsioonigeneetika teooria. 10.SEMINAR
annaabi.ee 
