8 4. KOKKUVÕTE Võrkpall areneb koguaeg ning samamoodi ka mängijad.Nii mees-kui naisvõrkpallurite vahel esineb erinevusi nende antropomeetrilistes näitajates sõltuvalt positsioonist ning tasemest. Mehed on pikemad, jõulisemad ning raskemad. Meeste mäng on samuti ka oluliselt kiirem ning kõrgemal tasemel ja seeläbi eeldab paremaid/suuremaid näitajaid. Liberod ning sidemängijad nii mees kui naismängijate seas on lühemad ning kehakaalult kergemad. Keskblokeerijad, nurgalööjad ning diagonaalründajad on pikemad, tugevamad ning neil on madalam või sarnane kehamassi indeks (Palao et al., 2014). Naismängijate seas arvatakse keha pikkust olevat otsutavaks faktoriks heaks soorituseks võrkpallis ning seotult keha kaaluga on see üks kriteerium lootusandvate võrkpallurite selekteerimisel. (Malousaris et al., 2008). Liberod on naiste võrkpallis kõige lühemad mängijad võrreldes teiste positsioonidega
Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Viigerhüljes ja hüljeste elu ohustavad tegurid: Viigerhüljest võib leida maakera põhjapoolkera kõikides meredes ja üsna arvukalt. Kaudsed hinnangud lubavad oletada umbes kahte ja poolt miljonit isendit. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Viigrid on maailma väikseimad hülged, kehakaalult inimesega võrreldavad. Teiste hülgeliikide täiskasvanud isendid kaaluvad mitusada kilo kuni mitu tonni. Arktiliste merede asukana on viigri meeliselupaigaks rüsijää, kus loomad veedavad suurema osa aastast. Ka pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Varasemas ajaloos, kui viigreid elas maailmas kümneid kordi rohkem kui praegu, on toiduotsingul kaladele järgnenud hüljete