vanematelt. Hirm Inimene on närvis ja ärritunud. Keha on krampis ja kangestunud. Veri voolab rohkem jalgadesse, et põgeneda ja nägu kahvatub, sest sealt juhitakse veri ära. Tähelepanu koondub hädaohule. Kurbus Tekitavad kaotus, vigade tegemine, pettumused jms. Eesmärk aidata kohaneda raske kaotusega. Vähendab aktiivsust ja entusiasmi tegutseda. Rõõm Väljendub inimese kehahoiakus, aktiivses käitumises jms. Tekitavad võidud, õnnestumised, naljad jms. Suureneb aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses. Viha Tekib ebaõiglasel kohtlemisel. Väljendub kehahoiakus ja käitumises. Veri voolab kätesse, südametegus kiireneb ja vallanduvad hormoonid nagu adrenaliin. Kuidas emotsioonid jagunevad ? Ühe rühma moodustavad elamused, mis annavad värvingu vajaduste objektidele.
üllatus ja põlgus, mis on kõigil inimestel ühesugused ning pole õpitud ehk on sünnipärased. Ning ligi 12 teist emotsiooni, mis õpitakse/omandatakse vanematelt lapse varajases kasvueas. (Nii nagu on sarnased vanemate ja nende laste näoilmed, nii sarnanevad omavahel ka laste ja vanemate emotsioonidele reageerimine.) Negatiivseid emotsioone on rohkem.4 Hirm inimene on närvis ning ärritunud. Hirm väljendub kehahoiakus ja näoilmes - inimene on kartlik, ärevuses ning ettevaatlik. Hirmu põhjustavad ehmatavad, ebameeldivad objektid või sündmused. Hirmunud inimene higistab palju, kehahoiak 3 Bachmann, Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo, 2003, lk 215. 4 Evans, Dylan. Emotsioon. Tallinn, Valgus, 2002, lk 19, 20. 5 võib olla veidi kramplik jne. Veri voolab skeletilihastesse, nt jalgadesse, et kiiremini
Last intervjueerides peab arvestama tema kogenematust. Intervjuu tegija taipab seda peagi ja lihtsustab küsimusi. Ta on toetav ja sõbralik, naeratab palju ja ei ole ründav. Kuidas vastab intervjueeritav? On ta endas kindel ja tunneb ennast saates hästi või mitte? Missugused on tema ilme ja kehakeel, tema vastused? Põhjenda oma arvamust. Noormees on silmnähtavalt pinges. Närviline olek on tajutav nii tema veidi värisevas hääletoonis kui ka tikksirges kehahoiakus. Aga see on ka mõistetav, sest vaevalt ta selle teo eest sellist tähelepanu lootis saada. Tema jaoks oli appi ruttamine iseenesest mõistetav. Missuguse mulje jättis intervjuu vaatajale? Oli seda huvitav jälgida? Põhjenda. Mulle sedalaadi intervjuud meeldivad. Teema oli positiivne ja kindlasti mõjub julgustavalt noortele vaatajatele, kes ehk ei pelgaks eeskujugi võtta.
Suhtluspartneri tajumine 1.Äratundmine: jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid (N.näoväljendused, liigutused, kehaehitus, riietus. Esmamulje loomisel on olulised füüsiline välimus ning välimuse kujundatud külg. 2.Üldmulje loomine: hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Hinnatakse meeldivaks-ebameeldivaks, sõbralikuks-ebasõbralikuks jne. Sellel etapil märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel. Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi). 3.Sotsiaalsete tunnuste tajumine: tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4.Omavaheliste suhete prognoos: püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T
Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad näoilmes, hääletoonis, kehahoiakus ja energiatasemes), anda rääkijale väike julgustus (lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad kuulaja aktiivsena), kasutada avatud küsimusi ja
6.1 SUHTLUSPARTNERI TAJUMINE 1. Äratundmine: jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid (N.näoväljendused, liigutused, kehaehitus, riietus. Esmamulje loomisel on olulised füüsiline välimus ning välimuse kujundatud külg. 2. Üldmulje loomine: hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Hinnatakse meeldivaks-ebameeldivaks, sõbralikuks-ebasõbralikuks jne. Sellel etapil märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel. Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi). 3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine: tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4. Omavaheliste suhete prognoos: püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T
tagasipöörduvate signaalide ehk tagasiside (ingl. feedback) olemasolu · Kesknärvisüsteemi informeerimine perifeerias esile kutsutud talitlusest toimub eelkõige proprioretseptoritest (lihaskäävid, kõõlusorganid) lähtuvate aferentsete signaalide abil · Seda täiendab informatsioon - nägemisorganist - kuulmisorganist - tasakaaluorganist - naha- ja liigeseretseptoritest Tagasisidestuva informatsiooni alusel · Tehakse liigutustegevuses või kehahoiakus vajalikke korrektiive · Kooskõlastatakse liikumisaparaadi erinevate lülide tegevust · Tagasisidestuv informatsioon koondub väike- ja vaheaju (põhiliselt talamuse) spetsiifilistesse tuumadesse, kust see juhitakse edasi suuraju koorde · Motoorikat juhtivad närvikeskused saavad vahetpidamata tagasisidestuvat informatsiooni liikumisaparaadi seisundist, mis võimaldab teadvuses peegeldada - keha ja tema osade asendeid - liigutuste suunda ja kiirust - rakendatava lihasjõu suurust
II Suhtluspartneri taju 1. Äratundmine sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid (N.näoväljendused, liigutused, kehaehitus, riietus. Esmamulje loomisel on olulised füüsiline välimus ning välimuse kujundatud külg. 2. Üldmulje loomine : hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Hinnatakse meeldivaks-ebameeldivaks, sõbralikuks-ebasõbralikuks jne. Sellel etapil märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel. Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi). 3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4. Omavaheliste suhete prognoos :püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni
mis viitab anaalanatoomiale (Jaskolka, 2004: 24). 1.4 Sugu ja kehakeel On üldiselt tunnustatud, et sugude vahel on erinevused, olgu need siis geneetilisel või kultuurilisel baasil. Samamoodi on mõningad kehakeele aspektid soo-omased, kas siis looduslikult või kasvatuse tõttu (Jaskolka, 2004: 25). 1.4.1 Naiste kehakeel Naised liiguvad harilikult õõtsuvalt, tuharad ja puusad käivad küljelt küljele. Teine tüüpiline joon naise kehahoiakus on , et oma kitsaste õlgade tõttu hoiavad nad oma käsivarsi kehale ligemal kui mehed (Jaskolka, 2004: 27). Et suurendada oma veetlust, kulutavad naised igal aastal tohutult raha meigi ja kosmeetikumide peale. Läbi kogu ajaloo on naised püüdnud oma näojooni suurendada. Muistsed egiptlased olid tuntud oma antimoni pulbri poolest, mida nad määrisid laugudele, et silmade ilu rõhutada (op. cit: 29). 1.4.2 Mehe kehakeel
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 1. Äratundmine jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid (N.näoväljendused, liigutused, kehaehitus, riietus. Esmamulje loomisel on olulised füüsiline välimus ning välimuse kujundatud külg. 2. Üldmulje loomine : hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Hinnatakse meeldivaks-ebameeldivaks, sõbralikuks-ebasõbralikuks jne. Sellel etapil märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel. Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi). 3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4. Omavaheliste suhete prognoos :püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted. Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T
eraelu? Kuidas kunagi. Olen praegu kindlasti rohkem teadlik kui 2 aastat tagasi. Hetkel miski eraelu ei mõjuta kuna mul on tanstimisest pikem paus olnud. Kirjelda vigastuste vältel elatud aega, kas oli tarvilik ümber õppida/mõtestada oma lihasmotoorikaid? Vigastustest taastumisel oli kindlasti vaja umber õppida lihasmotoorikaid. Avastasin, kui palju võib ühel inimesel olla halbu harjumusi istumisel, kõndimisel, üleüldises kehahoiakus jne. Kõigist nendest halbadest harjumustest on vaja teadlik olla igapäevaselt ja need umber õppida. 39 Mida pead peamisteks vigastuste tekkepõhjusteks? Kas üleväsimus ja stress või vale treening? Peamiseks tekkepõhjuseks pean tähelepanematust ja ebapiisavat haritust ja teadlikkust selles vallas tantsijana ning natukene ka stressi ja valet treeningut.
annaabi.ee 
