astmesse kuuluvateks, ehk teisisõnu need inimesed on eluheidikud, narkomaanid, kurjategijad või on hoopiski harimatud. Tõsiselt võetakse ka inimesi, kellel on lisaks laiale sõnavarale oskus neid sõnu ka laialdaselt, kuid mitte ülepaisutatult vastavalt kasutada. Lisaks sellele, et end tõsiseltvõetavaks teha, tuleb osata käia vastavalt olukorrale riides, kasutada õigeid zeste, tuleb osata kontrollida enda isikpäraseid hääletooni muutusi, tähelepanu tuleb pöörata ka kehahoiakule ja kehakeelele. Minagi kasutan neid eelnevalt nimetatud aspekte, enda tõsiseltvõetavuse eesmärgil korrapäraselt vastavalt olukorrale, kus parasjagu viibin. Kuigi sellegipoolest, kas ja kuidas on keelekasutus minu tõsiseltvõetavuse väljendajaks. Nagu juba eelnevalt öeldud, on släng see keele osa, mida kasutavad noored, ka teatud ametiga seotud eriala tegelased. Slängi kasutatakse olukordades, kus pole vaja end näidata väga
Hea rüht aitab vältida lihaspingeid ja -valu, väsimust, liigeseprobleeme, pea- ja seljavalu. Lülisamba füsioloogilised kõverused hakkavad välja kujunema siis kui laps hakkab kõndima ja kinnistuvad 19.-20. eluaastaks. Täisealisena on rühti raske muuta, kuna sageli on tekkinud luulised muutused, kuid kasvueas on rüht hõlpsasti parandatav, sest sel ajal omandatud harjumused ja ka teadmised panevad aluse igapäevasele kehahoiakule ning sellest tulenevalt aitavad vältida erinevaid rühihäiretest tingitud probleeme- sealhulgas ka skolioosi teket. RÜHITREENING Lapsed matkivad alateadlikult täiskasvanuid, sest neil on hästi arenenud matkimismeel. Seega parim võimalus lapsele õiget rühti õpetada on andes talle eeskuju ja selles aitavad järgmised nõuanded: 1. Heites pilgu peeglisse, jälgi ka oma kehahoidu. 2. Pea meeles, et oma silm on kuningas. Tee täieulatuslik rühivaatlus kindlasti siis, kui sul
teistega, teiste arvamus isikust, isiklikud saavutused, rahulolu ja õnnetunne) 9. Loetle kõik kehakeele „sõnad“ ehk komponendid, mis mõjutavad ümbritsevaid inimesi. Kehakeele ehk mitteverbaalse suhtlemise saame jagada kaheks. Esiteks liigutused (näoilme, žestid, kehahoiak). Liigutuste ehk kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Lisaks näoilmele, žestidele ja kehahoiakule on kehakeele komponendi veel hääle toon ja valjus, kõne kiirus ja silmside. 10. Kumba tuleks rohkem uskuda – kas verbaalset sõnumit või mitteverbaalset? Miks? Mitteverbaalne sõnum on oluline komponent suhtlemisel ja võib teinekord öelda rohkem kui verbaalne sõnum. Kui inimene suhtlemisel on võimeline verbaalse sõnumiga lihtsamalt edastama valeinformatsiooni siis kehakeelt on raskem kontrollida ja kehakeele jälgimine ning oskus seda
teise inimese vastu. Soomes ja Jaapanis peetakse ebaviisakaks või sobimatuks enda arvamust teisele peale suruda, palju kohasem on nõusolevalt noogutada, naeratada ja vältida vaidlusi. Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevatest kultuuridest pärit ja erinevat keelt kõnelevate inimeste vahelises suhtluses omandab mitteverbaalne kommunikatsioon tavalisest suurema tähenduse. Mida vähem saab inimene aru sõnadest, seda rohkem pöörab ta tähelepanu kaasvestleja välimusele, kehahoiakule, zestidele, näoilmele ja muudele mitteverbaalsetele märkidele. Rohkem kui 60% kommunikatsioonist toimub mitteverbaalselt. Isiklik distants ehk nähtamatute piiridega ala on see, mida võõras ei tohi ületada. Edward Halli (1989) järgi ulatub isiklik ruumivöönd kultuurist sõltuvalt 1,5 kuni 4 jalani (45120 cm). Ruum, mida inimene enda ümber vajab, on selgete piiridega ja peegeldab tema kultuurilist identiteeti. Isiklik ruumivöönd avaldub väga selgelt liftis
Pilates rajaneb kuuel põhimõttel, mis võiksid olla aluseks ka tantsijale: hingamine, keha asetus, kontroll, keskendumine, sujuvus ja täpsus on keha ja vaimu koostöö alustaladeks. Iseenesestmõistetavalt töötavad need põhimõtted vigastuse vältimiseks ja taastumisel vaja minevaks jõu taaselustumiseks. Sarnaselt on räägitud kehahoiakust Deckert'i arvamuses (käesolev töö lk. 8) Toovad ka raamatu "Jõud Pilatesest" autorid välja: "kuna Pilates keskendub õigele kehahoiakule ja pöörab tähelepanu liigutustele, töötab Pilatese meetod kehaga kaasa, mitte sellele vastu." (Adamany, Loigerot 2004, lk. 21). Sellest lähtuvalt võib öelda, et mitmete koolkondade ühiste tõdemuste tulem on - õigesti joondatud keha võrdub terve keha. Pilatese võtmesõnaks on keskendumisvõime, mille kaudu harjutuse sooritaja visualiseerib liigutuse kulgu, keha asendit ja hingamist. Sama kehtib ka teadliku tantsija keha ja vaimu koostöö kohta
3) paluda öeldut täpsustada, kui pole kindel selles, mida teine mõtles Hofstede ja Petersen (2004, lk 40) väidavad ka, et kasutatakse ka mitteverbaalseid käitumisviise – nagu liigutused, kehahoiak ja muud signaalid -, mis annavad sõnadeta edasi selle, mida tuntakse ja mõeldakse. Kodune kultuur on õpetanud suhtlema ka mitteverbaalsete sõnumite abil, mis on nii automaatsed, et nendele ei mõelda. Küsimuse esitaja võib teise käeliigutusele, näoilmele, kehahoiakule, riietusele, füüsilisele lähedusele või distantsile, silmsidemele või välimusele omistada enda kultuurist lähtuva tõlgenduse, mis ei pruugi üldse kokku langeda teise kavatsustega. Mitteverbaalse suhtlemise barjääri võib ületada, kui 1) ei arvata, et mõistetakse mitteverbaalsete signaalide või eri käitumisviiside tähendust, kui pole just antud kultuuri asjatundja 2) ei võeta võõra inimese mitteverbaalseid signaale enda vastu suunatuna, isegi kui
annaabi.ee 
