Jõu- ja ebatäpsete käigukruvide mutrid valmistatakse tervikutena. Täpseid paigutusi nõudvate mehhanismide mutrid tehakse aga koostatavatena või poolitatuina, et vältida valmistamisest või kulumisest tingitud lõtke. Koostatav mutter koosneb liikumatust ja liikuvast osast. Viimast saab piki telge teisaldada ning pärast lõtku kõrvaldamist fikseerida. Hästi väljareguleeritud ülekande poolitatud mutri mõlema poole keermeniidid haaravad kruvi keermeniiti ilma lõtkuta. Ülekande detailide materjalid Kruvid valmistatakse terasest 40, 40X, 50 jt. Täpsed keermed pärast termilist töötlemist lihvitakse. Mutrid tehakse tavaliselt antifriktsioonmaterjalist: tinapronksist, tinavabast pronksist või siis antifriktsioonmalmist. Olenevalt töötingimustest määritakse keermete tööpindu viskoosse määrde või õliga.
M10x1). Silindriline torukeere (G) on kolmnurkse profiiliga (profiili tipunurk 55°). Kuna tähis annab tinglikult toru siseläbimõõdu, kirjutatakse see vastu keermeharja kontuuri suunatud viitejoone laudile. Trapetskeere (Tr) on trapetsikujulise profiiliga (külgedevaheline nurk 30°), millele lisatakse keerme välisläbimõõt, keerme käigupikkus ja sulgudesveel keerme samm (näit. Tr20x4(P2)). Trapetskeermel võib olla mitu rööpset keermeniiti. Niisugust keeret nimetatakse mitmekäiguliseks. Keerme käigupikkus näitab telgsuunalist edasinihet kruvi ühe täispöörde jooksul, keermesamm aga kõrvuti asetsevate keermenütide vahekaugust. Seega tuleb käikude arvu (keermeniitide arvu) leidmiseks keerme käigupikkus jagada keermesammuga. Kuna standardse keerme kõiki mõõtmeid saab võtta vastavaist tabeleist, siis konkreetse keerme tähise määramiseks tehakse esiteks kindlaks keerme
Torukeerme profiil sarnaneb tollkeermega kuid ta on madalam ja tihedam. Keermesliidete kokkupanek Keermesliidete kokkupanekul peab polt avasse minema käejõul. Mida tähtsam liide, seda väiksem peab pilu poldi ja ava vahel. Mutrid ja kruvid pingutatakse lõpuni vastavate võtmetega. Kruvid ja tikkpoldid keeratakse malm detailidesse vähemalt 1.1 läbimõõdu ulatuses, teistesse materjalidesse vähemalt 0.8 läbimõõdu ulatuses. Pärast mutri peale keeramist peab poldi ja tikkpoldil 2-3 keermeniiti näha olema. Vastutavaid mutried tuleb pingutada kindla pingutus momendiga. Pingutusmomentide suurused on antud iga mootori kohta käsiraamatutes. Pulseeriv koormus rappumine ja vibratsioon soodustavad keermesliidete iseeneslikku lahti tulekut. Selle vältimiseks kasutatakse liidete lukustamiseks vedruseibe, splinte, vastumutreid, lukustus traati. Vastumutter keeratakse peale ja pingutatakse alles pärast põhimutri täielikku kinnikeeramist. Muttervedruseibidel
Kui pöördkeha kujutada koos temal tekkinud keermeniidiga jäiga tervikkehana, siis saame üldises mõttes keermega kruvi. Kruvi telgjoonest kõige kaugemal olevat keermeniidi ala nimetatakse keerme harjaks, kahe niidi vahelist nõgu – keerme põhjaks. 40 Sele 64. Silindrilise kruvijoone moodustamine sirgjooneliselt liikuva treitera ja vastupäeva pöörleva silindrilise varda üheaegse liikumise tulemusena Olenevalt keermeniiti moodustanud tasapinnalise kujundi liigist eristatakse järgmise profiiliga keermeid (sele 65): a – kolmnurkkeere, kui keerme profiiliks on kolmnurk b – ruutkeere, kui keerme profiiliks on ruut c – trapetskeere, kui keerme profiiliks on trapets d – ümarkeere, kui keerme profiiliks on poolring Terminid keere – резьба lõikumine – пересечение
annaabi.ee 
