Sujuva ülemineku puhul ühelt pinnalt teisele võib kujuteldavaid lõikejooni näidata tinglikult pideva peenjoonega, mis ei ulatu kontuurjooneni. Keere, õigemini keermeniit, saadakse mingi tasapinnalise kujundi (kolmnurk, ruut, trapets jt.) liikumisel mööda silindrilist või koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema tasapind läbib kogu liikumise ajal vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha koos temal tekkinud keermeniidiga kujutada jäiga tervikkehana, saame üldises mõttes keermega kruvi. Keermeid kujutatakse joonisel tinglikult. Varda pinnale lõigatud keeret nimetatakse väliskeermeks ja avasse lõigatud keeret-- sisekeermeks. Väliskeermel näidatakse keerme väline, so. harjade joon, pideva jämejoonega, sisemine, so. keerme põhjade joon--pideva peenjoonega, mis otsvaates tõmmatakse välja vaid 3/4 ringjoone ulatuses. Kui sisekeermega detaili kujutada lõikes, näidatakse
jahutusvedeliku juurdevool. Tera kehad o Siseterad; Välisterad; Otspinnaterad; Mahalõiketerad; Sooneterad; Profiilterad. 5. Keermestamine Sissejuhatus o Keerme pind kujutab kindla profiiliga spiraalpinda, mis on töödeldus kas silindrilisele, koonilisele välispinnale või avasse. Sõltuvalt spiraalsoone suunalt jagatakse keermed: Parem ja Vasakpoolseks. Olenevalt mitme keermeniidiga on tegemist jagatakse keermeid ühe ja mitmekäigulisteks. Kasutamise otstarve o Kinnituskeermed – on mõeldud lahtivõetavate liidete saamiseks. Nõuded keerme täpsusele madalad. 7 o Keermed liikumiste muundamiseks – on nõutav suur profiili ja sammu täpsus. o Jõukeermed – on mehaanilise energia ülekandmiseks. Keerme töötlusmeetodid (lõiketöötlus)
5) vaadata üle pealkirjad ja märkused ning kontrollida nende paikapidavust. 13. Keermete kujutamine Keere tekib mingi tasapinnalise kujundi (kolmnurk, ruut, trapets jt) liikumisel mööda silindrilist või koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema tasand läbib kogu liikumise jooksul vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha kujutada koos temal tekkinud keermeniidiga jäiga tervikkehana, siis saame üldises mõttes keermega kruvi. Kruvi telgjoonest kõige kaugemal olevat keermeniidi ala nimetatakse keerme harjaks, kahe niidi vahelist nõgu – keerme põhjaks. 40 Sele 64. Silindrilise kruvijoone moodustamine sirgjooneliselt liikuva treitera ja vastupäeva pöörleva silindrilise varda üheaegse liikumise tulemusena
annaabi.ee 
