korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult. Jaotatud põlemiskambrite eelised jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Segu moodustumine võib toimuda suhteliselt väikese pritserõhuga (11...15MPa). 2
korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult. Jaotatud põlemiskambrite eelised jaotamata põlemiskambrite ees: 1.Segu moodustumine võib toimuda suhteliselt väikese pritserõhuga (11...15MPa). 2
Pihusti kinnitatakse kruvi-klambriga pihustihoidjasse, mille kaudu toimub ka kütuse andmine pihustisse. Pihusti keresse puuritud kanalite ja pikendustoru kaudu pääseb kütus pihustipeasse. Stopperi ja jaotusseibi perifeeriasse puuritud avade kaudu satub kütus surve 1,6…2 MPa all pihustusseibi perifeersesse ringkanalisse 2 ja sealt tangentsiaal -kanalite 8 kaudu pihustusseibi keskel olevasse keeriskambrisse 9 (vt pihustusseibi vaade I ja lõige A–A). Kiiresti pöörlev kütus väljub keeriskambrist läbi keskmise kanali 10 koonusena koldesse, kus pihustub ja seguneb katlaventilaatori abil läbi õhusuunaja antava õhuga. Kütuseosakeste intensiivsemaks ja ühtlasemaks segunemiseks õhuga annavad õhu-suunaja labad ka õhule pöörleva liikumise. Kütuse kogust saab reguleerida kütuse rõhu muutmise teel reguleerventiiliga, õhukogust õhusiibriga kas automaat- või käsitsijuhtimise teel. Leegi kuju määrab pihustist väljuva pihustatud kütuse koonuse nurk ja õhu liikumise kiirus.
annaabi.ee 
