TP-s membraansed organellid puuduvad. On ribosoomid. TP-s on tihti väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtusus.Tekivad ja kaovad, b-i kaitsmine väliskeskkonna eest. Kasutatakse geeni- ja rakuteraapias: plasmiididele pannakse geene ja toodetakse valke. Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olevast veest ja organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud b tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused puuduvad, sest ainevahetus on aeglustunud
BAKTERI EHITUS-kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid.Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid.Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom.Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest.Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid.Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.(joonis-king).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e.kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline aktiivmuda,mille pinnale moodustub biokile,kuhu peale bakterite kuuluvad ka seened ja
keskele minnes Ümbris Membraan, kest (taim, Membraan, kest, kapsel seen) Piilid puuduvad olemas Vibur Võivad olla Olemas Plasmiid puudub olemas · Bakterite kujud o Pulkbakterid o Punguvad ja jätketega bakterid o Keerisbakterid o Spiraalsed bakterid o Kerabakterid o Niitjad bakterid · Bakterite tähtsus Kasulikkus Kahjulikkus Lagundajana oluline osa mulla Hammastel bakterid suhkruid kujunemisel, surnud organismide piimhappeks--hambaaugud lagundaja Osalevad kõigi peamiste keemiliste Bakterhaigused elementide looduslikes ringetes Jämesooles elavad bakterid aitavad Tsünobakterid veekogudes paljunedes
paljunemisviis. Ühest rakust tekib üks spoor.Ühest rakust tekib üks spoor. Spoor moodustub ühest rakust. Spoori sisse jääb DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku `'organellidest''. BAKTERITE KUJU: Kerabakterid ehk kokid (streplo) ahelkokk (stafülo) kobarkokk Pulkbakterid ehk batsillid NT: Soolekepike Spiraalsed ehk spirillid NT: kooleratekitaja Keerisbakterid ehk spiroheedid NT: süüfilisetekitaja Niitjad bakterid NT: s inivetikad 11. Bakterite talitlus: aeroobsed, anaeroobsed, fakultatiivsed anaeroobid. Käärimine. Juhul, kui elusorganismide jäänuseid lagundavad anaeroobsed bakterid, nimetatakse lagunemisprotsessi k äärimiseks 12. Bakterite paljunemine: pooldumine, generatsiooniaeg. POOLDUMINE- Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Raku jagunemisele eelneb
kirjeldamisel ja iseloomustamisel? Organismi kõik geebid kokku. Genoomseid andmeid saab kasutada, kuna geenide kodeeringu alusel saab määrata nt bakterite valkude järjestusi jms. Metagenoomi mõiste. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite kujuvorme ja agregaate. Too iga kohta paar näidet. 1)Kerabakterid e. Kokid (Thiomargareta namibiensis) 2)pulkbakterid e. Batsillid (E. Coli) 3)kruvibakterid e. Spiraalsed bd (spirillid ja vibrioonid)(Thiospirillum jenense) 4)Keerisbakterid e. Spiroheedid (Borrelia Burgdorferi) Lisaks ka aktinomütseedid (moodustavad mütseeli e. niidistiku), müksobakterid (viljakehasid moodustuvad), kujuta mükoplasmad. Osad bd võivad moodustada agregaate(erineva kujuga moodustised paljudest bdest), jäädes pooldumisel kokku (kokid, batsillid, spiroheedid). Eri kujud- ketid, plaatjad , tetraadid, sartsiinid. Agregaadi kuju oleneb pooldumisviisist. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest?
Kõik bakterid on ainuraksed ja eeltuumsed. Arhed ürgbakterid. Elavad äärmuslikes keskonnatingimustes (Kõrge temp, rõhk, soolsus). Nukleoid - Tuumapiirkond. Seal asub pärilikkuse ainet sisaldav rõngas kromosoom. Plasmiid DNA rõngaskromosoom. Piilid e karvakesed kinnituvad üksteise külge või kinnituvad sobivasse kasvukeskkonda. On olemas kuude rühma baktereid: · Kerabakterid e kokid · Pulkbakterid e batsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid · Keerisbakterid e spiroheerid · Punguvad ja jätketega bakterid · Niitjad bakterid Enamik baktereid paljunevad pooldudes, mõned ka punguvad. Sporrulatsioon tähendab seda, et bakter kaotab tsütoplasmas suurema osa veest. Moodustab raku ümber kesta ning aeglustab ainevahetuse maksimaalselt aeglaseks. Bakterid on olulised lagundajad, olulised lämmastiku ja süsiniku ringes. Nad põhjustavad ka haigusi. Keemia tööstuses kasutatakse ka.
annaabi.ee 
